Karl Friedrich Burdach aeg Tartu Ülikoolis (jun 12, 1811 – jul 16, 1814)

Description:

Karl Friedrich Burdach sündis aastal 1776 Saksamaal Leipzigis, kus ta elas ja omandas meditsiinialase hariduse (Wikipedia, 2024). Meditsiini õppis ja praktiseeris ta Viinis kuni 1811. aastani, kui ta kutsuti Tartusse õpetama. Tartu ehk tolleaegse Dorpati Ülikooli nõukogu tegi temast füsioloogia, anatoomia ja kohtumeditsiini professori (Toomsalu, 2002). Neli aastat hiljem sai ta sarnasele positsioonile Königsbergi Ülikoolis (Allik, 2021). Oma aja jooksul Tartus õpetas ta muuhulgas ka Karl Ernst von Baeri, kellest sai hiljem üks kuulsamaid eesti päritolu teadlasi (Allik, 2021). Karl Friedrich Burdach oli üks oma aja paljudest saksa natuurfilosoofidest (Meyer, 1970). Ta uskus printsiipi, mis ütleb, et elu on loodud mingi mittefüüsilise jõu poolt; antud filosoofia kannab ka vitalismi nime (Meyer, 1970).
Burdach võttis oma elu jooksul kasutusele mitmeid termineid, mis on tänapäevani olulised erinevates teaduslikes valdkondades: amügdala ehk mandelkeha, Psychiatrie (psühhiaatria), Zoopsychologie (loomapsühholoogia) ja Biologie ehk bioloogia (Janssen, 2023). Oma ajal Tartus olid Burdachi loengud anatoomia ja füsioloogia teemadel väga populaarsed ja uuenduslikud, tuues sisse evolutsiooniga seotud ideed (Toomsalu, 2002). Enda sõnul oli Burdach oma eluga Tartus väga rahul, ta tundis end teretulnult ja austatult, kuid Burdach lahkus Eestist aastal 1814 konfliktide tõttu nõukogu ja aserektoriga; ta oli asutanud n-ö klubi, kus õpilased said arutada teaduse üle (Toomsalu, 2002).

Karl Friedrich Burdach oli ka üks alateadvuse idee väljatoojatest enne, kui Sigmund Freud selle kuulsaks tegi, muideks mainis Freud ka Burdachi “Unenägude tõlgendamises” (Allik, 2021). Burdach uuris aju iseärasusi, jagades selle täpseteks osadeks, jälgides muutusi, mida keemilised reaktiivid selles tekitavad (Toomsalu, 2002). Kõige kuulsamad saavutused on Burdachil just anatoomia valdkonnas aju ja närvisüsteemi uurides: tema järgi on nimetatud Burdachi väät ehk fasciculus cuneatus ehk seljaaju talbväät, ta eristas sabatuuma putaamenist ja tuvastas globus palliduse ning selle sisemise ja välimise segmendi (Wikipedia, 2024). Samuti töötas Burdach välja alkoholi ja kaaliumiga närvikudede värvimise metoodika, mille käigus närvikiud tugevnesid ning olid paremini nähtavad ja uuritavad– arvatavasti tegi ta seda Tartus (Toomsalu, 2002).
Burdach suri aastal 1847 Königsbergis (Wikipedia, 2024). Burdachi töö ja avastused on siiamaani tähtsad nii maailma- kui ka Eesti psühholoogias. Tema ideed olid mõjutatud natuurfilosoofia poolt ning aitasid kaasa loodusteaduste arengule. Tema oli üks neist, kes tõid Euroopast Eestisse olulisi psühholoogia ja inimkeha alaseid teadmisi. Burdachi mõju aitas kujundada arenevat vaadet psühholoogiast kui teadusest, mis on kindlalt rajatud empiirilistele ja füsioloogilistele uuringutele.


Kasutatud kirjandus:
Allik, J. (2021) Eesti psühholoogia lugu. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus (lk: 32, 37).

Janssen, D. F. (2023). Naming psychiatry: apropos earliest use of the term by Karl Friedrich Burdach (1800). History of Psychiatry. 34:3, 231-248. https://doi.org/10.1177/0957154X231167330

Karl Friedrich Burdach. Wikipedia (2024, 22. oktoober). https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Karl_Friedrich_Burdach&oldid=1252622400

Meyer, A. (1970). "Karl Friedrich Burdach and his place in the history of neuroanatomy". Journal of Neurology, Neurosurgery, and Psychiatry. 33(5): 553–561. https://doi:10.1136/jnnp.33.5.553

Toomsalu, M. (2002). Karl Friedrich Burdach. Papers on Anthropology, 11, 324.

Added to timeline:

Date: