Eduard Georg von Wahli panus Eesti psühhiaatria- haiglatesse (mar 4, 1877 – apr 16, 1881)

Description:

Eduard Georg von Wahl (1833 – 1890) oli ametilt teadlane ja kirurg ning oli Tartu Ülikooli rektor aastatel 1881-1885 (Lehtmets & Vasar, 2010). Wahl avas esimese psühhiaatriahaigla 4. märtsil aastal 1877 (Lehtmets & Vasar, 2010). Eesti ja Liivimaa psühhiaatriahaiglate seis oli mitukümmend aastat väga kehv, patsiente polnud kuskil ravida (Lehtmets & Vasar, 2010; Steinberg & Angermeyer, 2001).

Rahvaloenduse abil, mis viidi läbi Vene tsaari õukonna arsti, Johann Georg von Rühli (1769-1846), poolt aastal 1840 (Steinberg & Angermeyer, 2001). Leiti, et Eesti provintsis oli 1 vaimuhaige iga 1100 inimese kohta ning Liivimaal 670 inimese kohta (Steinberg & Angermeyer, 2001). Tolleaegsete psühhiaatriahaiglate ja hooldekodude seis oli täbaras olukorras, kuna üldised töö- ja elamistingimused olid kehvad, psühhiaatriahooldajate palgad madalad (Steinberg & Angermeyer, 2001). Kõrgemast klassist pärit isikutele ei valmistanud riiklike psühhiaatriahaiglate nappus probleeme, kuna nemad külastasid erakliinikuid ning suutsid lubada endil ravimiseks reisida Prantsusmaa või Saksamaa Reini jõeäärsetesse kuurortidesse (Steinberg & Angermeyer, 2001). Võrdluseks oli Prantsusmaal 1878. aastal 104 asutust vaimuhaigetele, 1899. aastal Saksamaal aga 179 asutust (Le Bonhomme & Le Bras, 2021). Rahvaloenduse tulemus näitas, kuivõrd hädasti oli psühhiaatriahaiglat sellesse regiooni vaja (Steinberg & Angermeyer, 2001).

Järgnevatel aastakümnetel pürgisid arstiteaduskond ja haldusteadused kõigest väest psühhiaatriahaigla rajamise poole (Steinberg & Angermeyer, 2001). Nimelt oli aastast 1864 vaimuhaigete eest hoolitsemine kohalike omavalistusorganite ülesandeks ja erinevates provintsides nagu ka Eesti aladel ilmnesid sellega seoses teatud reformid (Steinberg & Angermeyer, 2001). Arstiteaduskonna katsete läbi taotleti eraldiseisva psühhiaatria õppetooli loomist, kuna psühhiaatria ei kuulunud arstiteaduskonda, mille muuseas moodustas viis meditsiinierialade õppetooli (Lehtmets & Vasar, 2010; Steinberg & Angermeyer, 2001). Oli tehtud mitmeid katseid avada uus raviasutus, kuid kõik nad ebaõnnestusid (Lehtmets & Vasar, 2010). See oli Eduard Georg von Wahl, kes asutas 1976. aastal hoolekandekomitee, mida loeti väga edukaks, millele von Wahl oli lisanud märkimisväärse summa ka enda taskust, tänu millele asutati 1977. aastal esimene psühhiaatriahaigla Eestis (Steinberg & Angermeyer, 2001). Haigla oli psüühikahäiretega naistele mõeldud erapsühhiaatriakliinik, kus avati 8 voodikohta ning esimesel avamispäeval hospitaliseeriti 3 uut patsienti (Lehtmets & Vasar, 2010).

Von Wahl loobus aastal 1880 enda haiglaülema kohast, olles farmakoloogia ja hügieeni (Staatsarzneikunde) kui ka kirurgiaprofessor. Tolleks ajaks oli haiglast saanud ülikooli arstiteaduskonna osa (Steinberg & Angermeyer, 2001). Aasta hiljem 16. aprillil oli avatud juba uus ülikooli psühhiaatriahaigla 50. voodikohaga, mille ehitusega hakati pihta kohe peale esimest edu naiste erapsühhiaatriakliinikuga (Lehtmets & Vasar, 2010; Steinberg & Angermeyer, 2001). Uue haigla juhatajaks sai Hermann Emminghaus (1845-1904), kes oli esimene professor psühhiaatria õppetoolis, mille tekkimiseks nõustus Vene Keisririik annetama (Steinberg & Angermeyer, 2001). Emminghaus võttis haiglas käsile moodsad raviviisid (nt töö teraapia), keelas patsientide aheldamise ja oli käsinud patsiendi haiguslugu hoolikalt täita. Haigla algusaastatel 1877-1879 raviti 33 patsienti, kelle keskmiseks viibimise ajaks oli 6,5 kuud ja kelle ravimistulemusi peeti heaks või rahuldavaks 76%-l juhtudest (Steinberg & Angermeyer, 2001).


Viited

Le Bonhomme, F., & Le Bras, A. (2021, October 21). Psychiatric institutions in Europe, nineteenth and twentieth century. ENCYCLOPÉDIE D’HISTOIRE NUMÉRIQUE DE L’EUROPE. https://ehne.fr/encyclopedia/themes/political-europe/control-and-discipline/psychiatric-institutions-in-europe-ninete enth-and-twentieth-century

Lehtmets, A., & Vasar, V. (2010). The past and the present of Estonian psychiatry. Nordic
Journal of Psychiatry, 64(5), 350–352.
https://doi-org.ezproxy.utlib.ut.ee/10.3109/08039488.2010.520208

Steinberg, H., & Angermeyer, M. C. (2001). Emil Kraepelin’s years at Dorpat as professor
of psychiatry in nineteenth-century Russia. History of Psychiatry, 12(47), 297–327.
https://doi.org/10.1177/0957154x0101204703

Added to timeline:

Date:

Images: