Muusika kodutöö - Enriko ja Leiki
Category: Other
Updated: 15 Apr 2020
Contributors
Created byEnriko Kiuru
Attachments
Events
RÜÜTLILAUL
Sai alguse 11. saj lõpus
Provnece´ist Lõuna-Prantsusmaal.
Keskaja ainus mittekiriklik luule ja laulu
valdkond.
Rüütlilaulikuid nimetatakse:
1) Trubaduurideks
2) Truväärideks
Tuntumad laulikud:
1) Bernart de Ventadorn
2) Richard Lõvisüda
3) Adam de la Halle
4) Walther von der Vogelweide
Laulud:
1) "Palestiina laul"
2) " Lõokese laul"
3) "Je de Robin et Marion".MADALAMAADE KOOLKONNA HELILOOJAD
1) Guillaume Dufai ( 1400-1474)
Madalmaade muusikastiili alusepanija.
Ta suutis ühendada prantsuse keeruka
rütmitehnika ja inglise kooskõlad itaalalikult
laulva pehmejoonelise meloodiga.MADALMAADE KOOLKONNA HELILOOJAD
2) Johannes Ockeghen (1410-1497)
15. sajandi teise poole Madalmaade
tähtsaim helilooja.MADALMAADE KOOLKONAA HELILOOJAD
3) Josquin Desprez (1450-1521)
Kõrgrenessanssi väljapaistvaim helilooja
"Agnus dei"
" Ave Maria... virgo serena"MADALMAADE KOOLKONNA HELILOOJAD
4) Orlandus Lassus (1532-1594)
Omaaja Euroopa imetletuim muusik.
Teoseid üle 2000.
"Musica"MARTIN LUTHER
Lutheril oli väga hea musikaalne haridus.
Ta imetles madalmaade polüfoonkunsti ja
isegi komponeeris pisut. Muusikal oli tema
silmis väga suur tähtsus, seda tähtsustas ta ka
oma koolisüsteemis.
Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse
lutheri koreaaliks.
"Üks kindel linn ja varjupaik"
"Ma tulen taevast ülevalt"ILMALIKU LAULU LEVIK
Šansoon oli sel ajal prantsuskeelse
ilmaliku laulu üldnimetus.
16. sajandil oli šansoon valdavalt 4- häälne
ja komponeeritud üsna sarnaselt motettiga.
Üks kõige kuulsamaid šansoonimeistreid oli
Clement Janequin (1485-1558)
"Lindude laul"ITAALIA ILMALIK LAUL
16. sajandi Itaalia ilmalikus laulus
oli esindatud kaks vastandlikku suunda:
1) hulk rahvalikke laulutüüpe, mida kirjutasid
peamiselt itaallased.
2) peen ja kunstipärane madrigal, mille
kujunemine on seotud Madalmaade
heliloojatega.
Rahvalikku laulutüübi nimetus oli frottola.
Jacob Arcadelt "La pastorella mia"PILLID
Keelpillid:
1) orel
2) klavikord
3) klavessiini erinevad tüübid
Keelpillid:
1) lauto
2) vioola
Puhkpillid:
1) plokkflööt
2) pommer
3) krummhornid
4) trompetid
5) tromboonidKESKAJA INIMESTE MÕTTEMAAILM
Pahed
12. sajandil loenati seitset: uhkus, ihnus, liigsöömine,
lihahimu, viha, kadedus, laiskus.
Keskaja inimese elus olid ilmutused.
Enamus olid kirjaoskamatud ja vaatasid
kõike kujundite järgi.Periods
Ilmalike laulude esimesed üleskirjutused
Kirja panijad olid Vagandid
Laul "Totus floreo"Kangelaslaulude kõrghetk
Prantsusmaal.
Kuulsaim on Rolandi laul
Esitajaiks olid alamast
seisusest žonglöörid
ehk menestrelid.ORGANUM
Pikka aega oli kirjalikes allikais ainsaks
mitmehäälsuse vormiks Organum- gregroiuse
laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks,
hiljem ka mitu saatehäält .
Organumi kaunistushääl võis olla aga tihti
lihtsa, regulaarse, sageli tantsulise rütmiga.
Õitseaeg 12.-13. sajandil Prantsusmaal.
Laulud:
1) "Rex coeli"
2) " Viderunt omne" 1) Leonius ( kahehäälne) 2) Perotinus (neljahäälne)MOTETT
13. sajandil kujunes mitmehääle muusika
kõige olulisemaks vormiks motett.
Algselt kujutas kirikumuusika vormi.
Selle kohale lisandusid uute tekstidega
uued hääled.
Gooti ajastu motett on seega mitte üksnes
mitmehäälne, vaid ka mitme paralleelselt
kõlava tekstiga laul.
13. sajandi lõpul sai kiriku jaoks liiga keeruliseks
muutunud motettist pigem haritlaste seltskonnalaul.
Laulud:
1) Motett "El mois de mai"Esimesed teated kirikuorelites on pärit
9. ja 10. sajandist- positiivorel ja portatiivorel.Keelpillid:
1) Fiidel
2) Rebekk
3) Harf
4) Lauto
5) Psalteerium
6) Rataslüüra
Puhkpillid:
1) Torupill
2) Mitmesugused flöödid
3) kahekordse roohuulikuga šalmei
4) Trompeti ja trombooni eelkäijad
Löökpillid:
1) Trummid
2) Taldrikud
3) Kellad
4) Kastanjettid
5) Käristid
Missa- on igapäevane peamine jumalateenistus,
mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud
mitmete rituaalidega.
Missa esimene, muutumatu tekstiga laul on
Kyrie elesion.
Keskaja tähtsaim muusikateoreetik
Guido Arezzo võttis kasutuseleGREGORIUS SUUR
Ta ühtlustas liturgilised tekstid, mis said
ühtse lääne kirikulaulu ehk gregoriuse laulu aluseks.
Gregoriuse laul on keskajast pärinev ühehäälne
kristlik laul.
Gregoriuse laulu varasemad noodikirja näited
ongi meieni jõudnud 8.- 9. sjandist.
Muusika pandi kirja neumadega, mis kirjutati
sõnade kohale.
10. sajandil tehti rohkesti katseid märkida
täpsemalt üles ka helikõrgusi. Kõige
otstarbekamaks osutus neaumade kirjutamine
eri kõrgustele.
Selleks võeti kasutusele noodijooned.RENESSANSS
Nimetusega ars nova( id, uus kunst)
tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal
ajavahemikus 1320-1380, see sillutas teed
renessanssiajale muusikas.
Hakati seostama teost ja autorit.
Ars nova üheks alusepanijaks oli
Philippe de Virty kelle muusikateoreetiline
traktaat "Ars nova" andis ajastule nime ja
kehtestas muusikalise kompositsiooni
teoreetilised alused.15. sajandil tõusis heliloojate
loomingus taas esile kirikumuusika
Kõige esinduslikumaks žanriks sai missa
ordinaariumiosade tsükkel
Kujunes välja ka missa erivorm- leinamissa
ehk reekviem.
Teiseks põhižanriks jäi endiselt motett,
kuid see erines varasematest motettidest.IMITATSIOONILINE POLÜFOONIA
15.-16. sajandil kujunes flaami päritolu
heliloojate loomingus uudne muusikastiil,
mis sai valitsevaks kogu Lääne- Euroopas.
Sealt sai ka alguse uus polüfooniatüüp.
Hääled hakkasid üksteist jäljendades
kasutama sarnaseid meloodiakujundeid,
seepärast nimetatakse seda tehnikat
imitatsiooniliseks polüfooniaks.
Kõige parem vorm on kaanon. Kaanoni vormis
on kirjas hääli vähem kui neid tegelikult on.
Kolmehäälne polüfoonia kujunes neljahäälseks.HENRI VII
Oli Inglismaa kuningas.
Oli väga muusikameelne.
Lõi kombe, et valitsejat saadavad väljasõidul
kolm trummarit.
"Pastime with Good Company"
Comments