21. veebruaril, 1902 aastal sündis Nõos tulevane pedagoogikateadlane ning Tartu aukodanik Aleksander Elango (sünnipärase nimega Johanson), astudes 1911. aastal Hugo Treffneri kooli ning hiljem Aleksandri Gümnaasiumisse, kust ta sunniti lahkuma salajase õpilasajakirja Noorus toimetamise eest. Edasi õppis ta Tartu Kommertskoolis (Püttsepp, 2000). Ta õppis 1921-1927 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas (Lukas, 2017), lõpetades pedagoogika ja psühholoogia alal filosoofiamagistri kraadiga (mis 1946. aastal muudeti pedagoogikateaduste kandidaadi kraadiks). 1929-1931. Õppis ta Viini Ülikoolis pedagoogilist psühholoogiat, kus kohtus ta ka psühhoanalüütiku Sigmund Freudiga, kes seal õpetas (Postimees, 2002).
Elango oli huvitatud psühhoanalüüsist ning selle reaalelulisest rakendatavausest pedagoogikapsühholoogias, ent on selle vastu väga kriitiline. Kirjeldades analüütilisi voole psühholoogias (1933) on ta märkusena lisanud “Paljud näevad psühhoanalüüsis ja selle naabervooludes tähtsat vaimutervishoiulist tegurit, m. s. endatapmiste vältijat. Ma kaldun arvama, et ta segadusega, mis ta ainagi pealiskaudsel tutvumisel inimese hingeellu toob, iseäranis kõrgemate väärtuste olemasolu radikaalse eitamisega, enam inimesi vabasurma on tõuganud, kui sealt päästnud!” ning personaalsemate rünnakutega ka psühhoanalüütikute pihta kirjutab ta “S. Freud’il ja A. Adler’il näiteks pole tänapäevani õnnestunud, hoolimata suurest populaarsusest, saavutada määralise professori kohta ülikoolis”. Elango heitis psühhoanalüüsile ette selle vähest tõestatavust, ning seda viljelevatele teadlastele selle tõestuse vajadusest kõrvalehiilimist. “(Psühhoanalüüsi) väited on enamus liiga aprioorsed selleks, et neid empiiriliselt tõestada või ekslikuks tunnistada. Nende omaksvõtmine on ja jääb enam maailmavaate küsimuseks: kes tahab, see usub”.
Samuti kritiseeris ta psühhoanalüüsi meetodit sarnastel omavoliliste tõlgenduste ja mitteteaduslikkusest, “Selle analüüsi käik on aga kogu aeg juba ette juhitud oletusest, et analüüsitavas materjalis peavad leiduma alateadvusse tõrjutud lapseliku sugutungi avaldised. Lähtutakse sellest, mida otsitakse”. Oma kriitika kokkuvõtteks ütleb Elango: “Kokkuvõttes võiksime psühhoanalüüsi ja pedagoogika vahekorra kohta öelda: psühhoanalüüsi teoreetilised alused on nõrgad. Ainult analüüsi teel saadud tunnetused ei oma üldse veenvat jõudu. Seni pole läinud korda teiste meetodite teel psühhoanalüüsi kandvamaid väiteid tõestada ega ka ümber lükata,”.
1931. aastal hakkas Aleksander Elango juhatama Tartu Ülikooli pedagoogika õppetooli. 1934. aastal kirjutas ta õpiku “Kasvatusteadus”, mis sai õppematerjalideks nii gümnaasiumitesse kui ka kutse- ja täienduskoolide pedagoogika eriharudesse. Elango rõhutas just, et õpetajaks sobivaid noori tuleks juba gümnaasiumi ajal üles leida ning praktikaga lõimitud kursuste abil õpetajaks saada (Trasberg, 2022). 1962. aastal käivitas ta õpetajate uurimiskursuse, väites: “akadeemiliste õppetoolide kõrguselt ning raamatutega vooderdatud kabinettide üksindusest“. Hiljem arenes sellest välja ühiskondlik pedagoogika uurimise instituut, kuhu kuulus viiekümne tegevusaasta jooksul üle 400 õpetajast autori ning kust sündis ligi 1000 artiklit.
1936. aasta sügisel liitus Aleksander Elango üliõpilaste selts Raimlaga (raimla.ee) ning oli 90ndatel üks taasasutajatest. Aleksander Elango arvati eluajal ka ÜS Raimla auvilistlaseks. 17. märtsil, 2004. aastal suri 102 aastane Aleksander Elango.
Viited:
Elango, A. (1933) Analüütilised voolud psühholoogias ja nende rakendamine pedagoogikas, Eesti õpetajate liidu kirjastus, Tallinn, 1934 https://dspace.ut.ee/items/a7b623d1-490d- 4a4a-928e-18cd5f133987
Lukas, J. (22. veebruar 2017) nädala juubilar ALEKSANDER ELANGO 115, Kesknädal: rahva poliitikaleht, nr 7 https://dea.digar.ee/?a=d&d=kesknadal20170222.2.11.1 &e=-------et-25--1–txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- ÜS Raimla koduleht, vilistlased https://raimla.ee/vilistlased/
Postimees (21. veebruar 2002) Aleksander Elango kui freudismi kriitik Postimees https://kultuur.postimees.ee/1922315/aleksander-elango-kui-freudismi-kriitik
Püttsepp, J. (27. detsember 2000) Aleksander Elango : Valitseb 10 protsendi diktatuur Tartu Postimees https://tartu.postimees.ee/1843171/aleksander-elango-valitseb-10-protsendi- diktatuur
Trasberg, K. (18. veebruar 2022) Ajastist ka ajastuülesest Elango loomingus Õpetajate Leht, https://opleht.ee/2022/02/ajastust-ja-ajastuulesest-elango-loomingus/