oct 17, 1889 - Sünnib Juhan Tork

Description:

Juhan Tork oli Eesti psühholoog ja kasvatusteadlane. Lõpetas Tartu Ülikooli 1914. aastal ajaloolasena. 1919 aprillis valiti Tork taasavatud Tartu Õpetajate Seminari direktoriks, mille saksa okupatsioonivõimud olid 1918. aastal sulgenud (Lvova, 2014). Tartu Õpetajate Seminar oli Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna haridusteaduste instituudi osakond, kus koolitati klassiõpetajaid. Juhan Tork õpetas seminaris pedagoogikat, pedagoogika ajalugu, didaktikat, psühholoogiat, loogikat ning eetikat. Tork täiendas ennast pedagoogika ja psühholoogia alal 1921 Leipzigis, kus osales ka Wilhelm Wundti loengutes. 1923 õppis Hamburgis diferentsiaalpsühholoogia rajaja William Sterni juures. Juhan Tork oli Tartu Õpetajate Seminari juhtimise kõrvalt alates 1925 psühhodiagnostika ja pedagoogika õppejõud Tartu Ülikoolis (Lvova, 2014). 1925 haridusringkonnas tekkinud arutelus keskkooli õppekava probleemide üle, soovitas Tork muuta õppekavasid lähtudes õpilaste isiksusest ja loomulikust arengukäigust (Tali, 2013). Rõhutas teadustöödes empiirilise uurimuse ja metoodika rolli ning pidas uurijate tähtsamateks omadusteks täpsust, enesekriitikat, teadmisi ja oskusi (Heinsalu, 2020).

1933 sai Tork Haridusministeeriumi korraldusel ülesande selgitada välja Eesti algkooliõpilaste intelligentsustase, et võrrelda seda teiste riikide tasemega (Lvova, 2014). Selleks kohandas ta Eesti kultuuri sobivaks Ameerikas kasutusel olevat Robert Yerkese loodud riiklikku intelligentsustesti, mis oli Ameerikas esimese maailmasõja ajal armee jaoks loodud, kuid hiljem kohandatud üldkasutatavaks testiks kogu populatsiooni jaoks (Allik, 2024, lk 170-171). Tork eelistas Robert Yerkese loodud testi, sest sellel oli hea reputatsioon, korralikud instruktsioonid ja oli hoolikalt läbi töötatud (Land, 2017). Juhan Tork viis koolides läbi testimise, kogudes 151 200 vastustelehte. Andmete põhjal selgitas Tork välja IQ normid 3.-8. klasside arvestuses ning tõi välja seosed laste intelligentsuse ja vanemate elukutse, vanuse, laste arvu jm sotsiaalmajanduslike näitajatega (Lvova, 2014). Lisaks sai tema uurimuse põhjal järeldada, et Eesti laste intelligentsus on kõrgem kui Ameerika lastel. 1940. aastal ilmus temalt selle teemaline doktoritöö pealkirjaga “Eesti laste intelligents”, mida peale nõukogude okupatsiooni käsitleti kui keelatud kirjandust ning see hävitati, sest Juhan Tork väitis oma töös, et haritlaste lapsed on keskmisest targemad, kui lihttööliste lapsed (Allik, 2021, lk 93-96). Peale seda vallandati Juhan Tork Tartu Ülikoolist. 1942-1944 töötas ta taas Tartu Ülikoolis, uurides teemat “Laste arvu vähenemise psühholoogilisi probleeme”, mis jäi nõukogude okupatsiooni tõttu lõpetamata, sest Tork põgenes sõja eest Saksamaale (Lvova, 2014).

Juhan Tork oli üks esimestest inimestest Eestis, kes viis läbi intelligentsusteste (Land, 2017). Ta andis panuse Eesti psühholoogia arengule tänu oma suuremahulisele laste intelligentsuse uuringule, mille läbiviimiseks tõlkis ja kohandas paljusid intelligentsusteste Eestis kasutamiseks sobivaks.

Kasutatud allikad

Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. 93-96. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Allik, J. (2024). Psühholoogia ajalugu. 170-171. Tartu.

Tali,A. (2013). Psühholoogia õpetamine Eesti koolides aastatel 1918-1940. Tartu Ülikooli psühholoogia instituut.

Land, T. (2017). WISC-IV sõnavara alltesti kohandamine Eesti oludele - pilootuurimus 9-11 aastastel lastel. Tartu Ülikooli psühholoogia instituut.

Heinsalu, J.. (2020). Uurivate õpetajate professionaalne areng ühiskondliku pedagoogika uurimise instituudi (ÜPUI) näitel. Tartu Ülikool.

Lvova, M. (2014). Juhan Tork - haridustegelane, kasvatusteadlane, õpetajate õpetaja. Tartu Ülikool. TLÜ Eesti Pedagoogika Ahiivmuuseum.

Added to timeline:

Date:

Images: