Kirsti Akkermann on 1975. aastal sündinud Eesti litsentseeritud kliiniline psühholoog–psühhoterapeut ja superviisor. Ta on lõpetanud Tartu Ülikoolis psühholoogia eriala ning kliinilise psühholoogia magistrantuuri. 2010. aastal kaitses ta oma doktoritööd teemal "Serotoniinisüsteemi talitluse biomarkerid ja söömishäirete sümptomid". Alates 2024. aastast on Kirsti Akkermann Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia professor. Lisaks töötab ta Kognitiivse ja Käitumisteraapia Keskuses kliinilise psühholoogina (ETIS, 2024). Ta juhib Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis psühhopatoloogia mehhanismide uurimisrühma, mille eesmärk on välja töötada täpsemaid hindamismeetodeid ja raviviise, keskendudes dimensionaalsetele lähenemistele (Psühholoogia instituudi uurimisrühmad, 2023).
Kirsti Akkermann on teadlane–praktik ehk panustab teadusesse ning tegeleb ka praktiseeriva psühholoogiaga. Psühholoogia muutumine kutseks sai alguse esimese maailmasõja ajal, kui tekkis vajadus hinnata sõdurite valmisolekut. Seda perioodi nimetatakse ka psühholoogia professionaliseerumiseks (Allik, 2024). Ka teine maailmasõda aitas kaasa psühholoogia arengule – siis oli psühholoogidel juba mitmeid ülesandeid, üheks näiteks oli spioonide ja sõdurite ettevalmistamine. See tõi kaasa psühholoogia praktiliseks muutumise, nähti, et psühholoogiat saab kasutada inimeste aitamisel (Allik, 2024).
Kirsti Akkermanni peamine uurimisvaldkond on söömishäired. Ta uurib nende kujunemist, allolevaid mehhanisme, riskifaktoreid ja häire seoseid isiksuseomadustega. Psüühikahäirete uurimise algust seostatakse tihti Wilhelm Wundti õpilase, Emil Kraepeliniga, keda peetakse kaasaegse psühhiaatria rajajaks. Emil Kraepelin oli esimene, kes kasutas assotsiatsiooni katseid psüühiliselt haigete inimeste peal. Lisaks peetakse teda psüühiliste häirete klassifikatsiooni loojaks (Allik, 2021). Kraepelin oli koos Galtoni ja Oherriga üks individuaalsete erinevuste psühholoogia rajajatest. Ka Kirsti Akkermann on uurinud individuaalseid erinevusi, eriti isiksuseomadusi ja kuidas need võiksid psühhopatoloogiaga seotud olla (Soidla ja Akkermann, 2020).
Psüühikahäired lisati rahvusvahelisse häirete klassifikatsiooni (RHK) 1949. aastal, kolm aastat hiljem avaldas Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon enda klassifikatsiooni DSM (Surís jt, 2016). Neid süsteeme on sellest ajast saati pidevalt uuendatud – kasvav trend on see, et erinevaid psüühikahäireid tuleb iga uue versiooniga juurde (Surís jt, 2016). Praegu kasutuses olevad klassifikatsioonid on üsna kategoriaalsed – selline lähenemine on rangem ning tõmbab kindla piiri, kas inimesel on häire või ei ole. Oma inaguratsiooniloengus pööras Akkermann tähelepanu sellele, et psüühikahäirete diagnoosimist tuleks muuta dimensionaalsemaks (Akkermann, 2024). See tähendab, et ei tohiks seada rangeid piire sümptomite olemasolule ning arvestada sellega, et inimene ja tema sümptomid muutuvad ajas. Üha rohkem hakatakse eelistama dimensionaalset lähenemist kategoriaalsele – psühholoogilised erinevused ja psühhopatoloogia on paremini mõistetavad, kui neid käsitleda läbi dimensionaalse lähenemise (Haslam jt, 2020).
Kirsti Akkermann kuulub Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Eesti Psühholoogide Liitu ja Eesti Kliiniliste Psühholoogide Ametiühingusse. Lisaks on ta Eesti Dialektilise Käitumisteraapia Assotsiatsiooni üks asutaja liige. 2023. aastal sai Akkermann TÜ psühholoogia instituudi publikatsioonipreemia ning 2021. aastal Tartu Ülikooli aumärgi. Ta on panustanud ja panustab palju Eesti vaimse tervise uurimisse – ta on uurinud laste isiksust, käitumist ja vaimset tervist ning ta oli vastutav täitja Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringus (ETIS, 2024). Google Scholari andmete põhjal on Kirsti Akkermanni töid viidatud 1317 korral (Google Scholar, 2019). Praegu on Akkermann seotud heaolu ja isiksuse uuringuga ning osaleb söömishäirete ravijuhiste väljatöötamisel (ETIS, 2024).
Kasutatud kirjandus Etis, E. T., & Teadusinfosüsteem, E. (2024). Kirsti Akkermann CV, ETIS. https://www.etis.ee/CV/Kirsti_Akkermann/est/ Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Psühholoogia instituudi uurimisrühmad. (2023). Tartu Ülikool. https://psuhholoogia.ut.ee/et/sisu/psuhholoogia-instituudi-uurimisruhmad Allik, J. (2024). PSÜHHOLOOGIA AJALUGU. SOPH.00.316. Kohustuslik lugemismaterjal. Kasutatud 25.11.2024. Google Scholar. (2019). Kirsti Akkermann: Profile. Kasutatud 25.11.2024. https://scholar.google.com/citations?hl=en&user=3BYMZI4AAAAJ Soidla, K., & Akkermann, K. (2020). Perfectionism and impulsivity based risk profiles in eating disorders. International Journal of Eating Disorders, 53(7), 1108– 1119. https://doi.org/10.1002/eat.23285 Akkermann, K. (2024). Mõistes ja mõtestades psüühikahäirete olemust. Tartu Ülikooli inaguratsiooniloeng. https://uttv.ee/naita?id=35965. Haslam, N., McGrath, M. J., Viechtbauer, W., & Kuppens, P. (2020). Dimensions over categories: a meta-analysis of taxometric research. Psychological Medicine, 50(9), 1418–1432. https://doi.org/10.1017/s003329172000183x Surís, A., Holliday, R., & North, C. (2016). The evolution of the classification of psychiatric disorders. Behavioral Sciences, 6(1), 5. https://doi.org/10.3390/bs6010005