oct 1, 2024 - TÜ uuringus avaldatakse sadade ametite isiksuseprofiilid

Description:

Isiksuse ja individuaalsete erinevuste uurimisel on pikk ajalugu, alates Sir Francis Galtonist 19. sajandil, kes kasutas statistikat inimeste iseloomujoonte uurimiseks. Louis Thurstone tutvustas 1934. aastal faktoranalüüsi, näidates, et inimkäitumist võib seletada vaid viis tegurit (Thurstone, 1934). See idee pani aluse tulevastele isiksuse mudelitele. Gordon Allport rõhutas 1937. aastal oma raamatus tunnuseid kui isiksuse peamisi ehitusplokke, mis aitas luua isiksuspsühholoogia kui valdkonna (Allport, 1937). Raymond Cattell tugines 1946. aastal nendele ideedele, kasutades faktoranalüüsi, et luua 16 isiksusefaktori mudel, millest sai laialdaselt kasutatav vahend tunnuste mõõtmiseks (Cattell, 1946). Need jõupingutused viisid lõpuks Big Five mudeli väljatöötamiseni, millest sai kõige laialdasemalt aktsepteeritud raamistik isiksuse uurimiseks. 21. sajandisse sisenedes laiendasid isiksusuuringud oma ulatust, integreerides suuremaid andmekogumeid ja täiustatud statistilisi meetodeid, mis suurendas veelgi mudeli rakendatavust. Kultuuridevahelised uuringud ja tehnoloogilised edusammud võimaldasid isiksuseomaduste sügavamat analüüsi sotsiaalkultuurilistes ja kutsealastes kontekstides.

Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia nooremlektori Kätlin Anni, käitumisgeneetika professori Uku Vainiku ning Tartu Ülikooli ja Edinburghi Ülikooli isiksusepsühholoogia professori René Mõttuse uuring on seni suurim omataoline maailmas, kaasates enam kui 68 000 osaleja andmeid osana Eesti Geenivaramu uuringust (Geenivaramu isiksuseuuring, 2022). See tugev andmestik võimaldas kaardistada 263 ametiprofiili viie suure isiksuseomaduse lõikes.

Selline laiaulatuslik lähenemisviis näitab Eesti võimet kasutada arenenud metoodikaid, et saada ülemaailmselt asjakohaseid teadmisi. Uuring pakub väga suurt representatiivsust Eestis tänu riigi väikesele elanikkonnale. Samal ajal peegeldab see kaasaegseid suundumusi isiksuse- ja tööpsühholoogias, koguda andmeid suurelt ja mitmekesiselt valimilt. Lisaks järgib see suundumust pakkuda osalejatele tagasisidet, mis suurendab kaasatust ja praktilist väärtust. Anni jt (2024) uuring annab võimaluse võrrelda Eesti andmeid rahvusvaheliste andmekogumitega, suurendades seeläbi Eesti psühholoogiliste uuringute nähtavust maailmas. Näiteks võimaldab uuring integreerida Eesti tulemusi varasemate Ühendkuningriigis läbiviidud töödega (Törnroos et al., 2019; Wolfram, 2023). Siiski on oluline märkida, et nendel varasematel uuringutel on teatud piirangud, mis vähendavad nende üldistatavust. Törnroos jt. (2019) ja Wolfram (2023) kasutasid ainult kolme küsimust iga Big Five omaduse mõõtmiseks, mis ei võimalda nende mitmekülgset ja tasakaalustatud esitamist (McCrae, 2015). Anni jt. (2024) uuring ületab need piirangud, rakendades põhjalikumat lähenemisviisi suuremas andmestikus ja teises sotsiaalkultuurilises raamistikus. See võimaldab mitte ainult tulemuste võrreldavust rahvusvaheliselt, vaid pakub ka andmeid, mis suudavad täita tühimikke varasemate uuringute metodoloogias. Praktilisest vaatenurgast lähtudes toob see uurimus otsest kasu Eesti tööturule. Uuringu raames loodud interaktiivne tööriist (https://apps.psych.ut.ee/JobProfiles/) võimaldab kasutajatel uurida erinevate ametite isiksuseprofiile, mis on väärtuslikuks abivahendiks tööandjatele, värbajatele ja üksikisikutele, kes otsivad oma isiksuseomadustele vastavat karjääri (Anni jt., 2024).

Kirjandus:

Allport, G. (1937). Personality: A psychological interpretation. Holt, Rinehart, & Winston

Bainbridge, W. A., McCrae, R. R., & Mõttus, R. (2022). The multifaceted nature of Big Five traits. Journal of Personality Assessment.

Cattell, R. B. (1946). The description and measurement of personality. World Book.
Geenivaramu isiksuseuuring. (2022). https://geenidoonor.ee/isiksuseuuring

McCrae, R. R., & Costa, P. T. (2008). The Five-Factor Theory of personality. In O. John, R.

Robins, & L. Pervin (Eds.), Handbook of personality: Theory and research (3rd ed., pp. 159-181). Guilford Press.

Törnroos, M., Jokela, M., & Hakulinen, C. (2019). The relationship between personality and job satisfaction across occupations. Personality and Individual Differences, 145, 82–88. https://doi.org/10.1016/j.paid.2019.03.027

Wolfram, T. (2023). (Not just) Intelligence stratifies the occupational hierarchy: Ranking 360 professions by IQ and non-cognitive traits. Intelligence, 98, Article 101755. https://doi.org/10.1016/j.intell.2023.101755

Thurstone, L. L. (1934). The vectors of mind. Psychological Review, 41(1), 1-32.

Anni, K., Vainik, U., & Mõttus, R. (2024). Personality profiles of 263 occupations.Journal of Applied Psychology. Advance online publication. https://doi.org/10.1037/apl0001249

Geenivaramu isiksuseuuring. (2022). Eesti Geenivaramu. https://geenidoonor.ee/isiksuseuuring


Tööd koostas Anton Kislitson
antonkislitson@gmail.com

Added to timeline:

Date:

Images: