jan 1, 1920 - TÜ professorina asub tööle Walther Schmied-Kowarzik

Description:

WALTHER SCHMIED-KOWARZIK
(22. mai 1885 – 24. juuli 1958)

1920. aastal kutsuti Tartu Ülikooli filosoofia õppetooli professoriks austria filosoof Walther-Schmied Kowarzik. Tema ees seisis topeltülesanne: esiteks ehitada saksakeelsete ülikoolide struktuuri ja taseme eeskujul üles filosoofia seminar ning selle psühholoogia ja pedagoogika allüksused ning teiseks hoolitseda, et järgneva aastakümnega saaks võimalikuks filosoofia õpetamine ja uurimine eestikeelsena ehk koolitada uus kohalike teadlaste põlvkond, kuna tol hetkel ei leidunud veel piisavalt haritlasi, kes suutnuks ülikoolidistsipliine täies ulatuses eesti keeles õpetada (Hellerma, 2016).

Haridustee ja elukäik enne Tartut:
Schmied-Kowarzik õppis Viini ülikoolis filosoofiat, psühholoogiat ja ajalugu, käies vahepeal ka Berliinis külalissemestril (Rahvusarhiiv EAA.2100.2.1063). 1908. aastal kaitses ta väitekirja “Zeit und Raum” (“Aeg ja ruum”) ning sai Viini ülikooli filosoofiateaduskonnast doktorikraadi (Rahvusarhiiv EAA.2100.2.1063). 1913. aastal lõpetas Schmied-Kowarzik habilitatsiooni Viini ülikoolis tööga “Umriß einer neuen analytischen Psychologie” („Uue analüütilise psühholoogia ülevaade“), mis on aluseks mitteempiirilisele, “fenomenoloogilisele” psühholoogiale, mis uurib teadvuse terviklikku konfiguratsiooni, ühildades endas Dilthey psühholoogia edasiarendust (Schmied-Kowarzik oli Dilthey juures õppinud) ja Kanti filosoofiat (Wikipedia, 25.11.2024). Selles teoses võib esimest korda kohata mitteempiirilise psühholoogia ideed kõrvuti rikkalike ajalooliste andmetega ja uudsest seisukohast teostatud „psühholoogilise süstemaatika“ katsega (Allik, 2021).
Aastatel 1913–1920 oli Schmied-Kowarzik õppejõud Viini ülikoolis (Rahvusarhiiv EAA.2100.2.1063). Maailmasõja ajal halvenes tema majanduslik olukord ning ta leidis lisateenistust ajakirjanikuna, seejärel teenis jalaväes ning 1918-1919 töötas Austria Riigikantselei rahvusvähemuste osakonna teadurina (Wikipedia, 25.11.2024). 1920. aastal luges ta suvel külalislektorina Marburgi ülikoolis ja septembrist detsembrini gümnaasiumis Göteborgis (Rahvusarhiiv EAA.2100.2.1063).

Tartus veedetud aeg:

1920. aasta lõpus määrati Schmied-Kowarzik Helsingi ülikooli raamatukogu direktori Wilhelm Bolini soovitusel Tartu Ülikooli filosoofia professoriks (Hellerma, 2016). Tema ülesandeks oli kogu filosoofia, psühholoogia ja pedagoogika õppevaldkond sõjasegaduste järgselt uuesti üles ehitada. Selles aitasid teda Konstantin Ramul ja Alfred Koort; viimased hoolitsesid ennekõike psühholoogia ja pedagoogika eest (Hellerma, 2016). Tartus oldud aja jooksul luges Schmied-Kowarzik 13 semestri jooksul sissejuhatavat kursust filosoofiasse ning viis lisaks läbi sissejuhatusi loogikasse, tunnetusteooriasse, kultuurifilosoofiasse, eetikasse ja esteetikasse (Allik, 2021).
Schmied-Kowarzik ise kirjutas 18.01.1945: “Kui mind 1920. aastal Tartu (Dorpati) Ülikooli korralisse professuuri määrati, olin avaldanud vaid 1/10 oma töödest. Kahjuks sain järgneval perioodil avaldada veel 1/10. Dorpatis elades (1920-1927) töötasin palju ja pidasin loenguid peaaegu kõikidest filosoofia valdkondadest, kuid suurema osa avaldamiseni ma ei jõudnud. Lisaks oli mul suur koduigatsus Austria maakodu ja vanemate pere järele, mistõttu käisin igal suvel Mödlingis. Kuna mul ei olnud seal oma erialaraamatukogu, mis asus Dorpatis, sain kasutada vaid Viini ülikooli raamatukogu. Just need asjaolud takistasid mu töö valmimist.” (Schmied-Kowarzik, 1945).
Rahvusarhiivi toimikus sisalduvaid ülikooli dokumente uurides selgub, et kui Schmied-Kowarzik jaanuaris 1921 professorina ametisse astus, tehti algselt leping temaga viieks aastaks ja tingimusega, et pärast kolme aastat hakkab ta loenguid pidama eesti keeles. Mõni kuu hiljem palus ta siiski, et saaks professori koha kümneks aastaks – ja seda ka sai. Seega oli tal esialgu ilmselt kavatsus keel omandada ja perega Eestisse pikemaks jääda. Ehk olid aga Tartu-perioodil aset leidnud eraelulised sündmused – abikaasa ja poja lahkumine Eestist, abielulahutus (1923) ning uus abielu (1925) Kuramaa baltisakslannaga – põhjuseks miks Schmied-Kowarzikul ei jätkunud enam aega ja motivatsiooni eesti keele omandamiseks ning Tartusse kodu rajamiseks. Arhiivitoimik ei sisalda ühtki tema eestikeelset kirja - ka lahkumisavalduse (1927) kirjutas ta saksa keeles (Rahvusarhiiv, EAA.2100.2.1063, EAA.2100.2b.77).

Pärast Tartut:
Pärast Tartust lahkumist suundus Schmied-Kowarzik mõneks aastaks Frankfurdi pedagoogikaakadeemiasse filosoofiat ja psühholoogiat õpetama (Hellerma, 2016). 1939. kirjutas ta oma viimase raamatu “Kosmose varased sümbolid. Jumalakogemus ja maailmatunnetus mütoloogias”, mis välja anti alles aastal 1974 postuumselt (Hellerma, 2016). Walther Schmied-Kowarzik suri 24. juulil 1958 oma sünnilinnas Mödlingis Viini lähedal (Hellerma, 2016).

Schmied-Kowarziku tööd psühholoogia vallas:
Schmied-Kowarziku tööd olid mõjutatud fenomenoloogia (inimese enda vahetu teadvuse kogemus) “autorist” Edmund Husserlist, lisaks peegeldasid tema tööd tihti 20. sajandi esimese poole Saksamaa filosoofide seas levinud trende, kus ilmnevad seosed ka Wilhelm Wundti ja Immanuel Kanti nägemusega psühholoogiast ja filosoofiast (Allik, 2021). Walther Schmied-Kowarzikut võib pidada üheks mitteempiirilise psühholoogia idee loojatest või vähemasti selle tõlgendajaks (Allik, 2021).
Mitteempiiriline psühholoogia vastandus tollal suuri edusamme teinud eksperimentaalpsühholoogiale, kus koguti reeglina laboratooriumis empiirilisi andmeid ja tõlgendati neid siis teatud viisil (Allik, 2021). Schmied-Kowarziku ja tema mõttekaaslaste arvates aga juhatasid sellised püüdlused võimalikult täpne olla psühholooge loodusteadusi imiteerides eksiteele (Allik, 2021). Väga täpselt mõõdetud objektiivsetel seostel, millele eksperimentaalpsühholoogia keskendus, polnud Schmied-Kowarziku ja tema kaasmõtlejate meelest palju pistmist inimese loomusega (Allik, 2021).
Schmied-Kowarziku arvates pidanukski kirjeldav või fenomenoloogiline psühholoogia loobuma psühholoogia uurimistöö tavalistest vahenditest nagu vaatlus ja eksperiment (Allik, 2021). Neid asendab fenomenoloogiline või „analüütiline“ meetod, mille määravaks tunnuseks on piirdumine teadvuse vahetu sisuga (Allik, 2021). Ka leidis Schmied-Kowarzik, et loodusteaduslik seletus suudab määratleda alati üksnes lõplikke olevaid nende kausaalsetes seostes ajas ja ruumis, mitte aga neile aluseks olevat tegelik-olu (Hellerma, 2016). Et Schmied-Kowarzik rõhutas subjektiivse kogemuse olulisust, läks tema arvamus vastuollu 20. sajandi alguse psühholoogias domineeriva biheivioristliku trendiga. Schmied-Kowarzikut võib nimetada mitteempiirilise psühholoogia programmilise teose esitajaks ning on tähelepanuväärne, et ta oli nii lähedalt seotud ka Tartu Ülikooliga (Allik, 2021).

Kasutatud allikad
Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. (lk 89-91) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Hellerma, Juhan (tõlk.) (2016). Schmied-Kowarzik, Wolfdietrich. Walther Schmied-Kowarziku teadvusanalüütiline filosoofia. Jaanus Sooväli, Ülo Matjus (Toim.). Tagasi mõteldes. Töid filosoofia ajaloost Eestis. (lk 214−230). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Schmied-Kowarzik, W. (1945). Meine-Philosophie. Vorwort (avaldamata käsikiri). Vaadatud saidilt https://schmied-kowarzik.net 24.11.2025.
Rahvusarhiivi ajalooarhiivi säilik EAA.2100.2.1063 (151 kaadrit) Isikutoimikud. Õppejõud. Schmied-Kovarzik, Valter.
Rahvusarhiivi ajalooarhiivi säilik EAA.2100.2b.77 (74 kaadrit) Isikutoimikud. Õppejõud. Schmied-Kovarzik, Valter.
Wikipedia. https://de.wikipedia.org/wiki/Walther_Schmied-Kowarzik (25.11.2024)

Added to timeline:

Date:

Images: