apr 15, 1793 - Friedrich Georg Wilhelm Struve

Description:

Friedrich Georg Wilhelm von Struve oli saksa päritolu astronoom, sündinud 15. aprillil 1793 Altonas, Holsteini vürstiriigis. Hiljem kolis ta Tartusse, kus astus 1808. aastal Tartu Ülikooli, et õppida filoloogiat (Allik, 2021, lk. 34). Varsti tekkis Struvel Georg Friedrich Parroti toel huvi matemaatika ja astronoomia vastu, kes oli tollal Tartu Ülikooli rektor. Parrot soodustas Struve soovi jätkata õpinguid uues suunas ning lõi talle selleks erilise õppetoetuse (Allik ja Konstabel, 2005).

Alates 1813. aastast töötas Struve Tartu observatooriumi assistendina. Aastal 1820 valiti ta observatooriumi juhatajaks ning samal aastal sai temast ka Tartu Ülikooli astronoomiaprofessor. Struve suurimateks panusteks astronoomiasse peetakse kaksiktähtede avastamist ning tema triangulatsiooniahel kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kuigi Struve on eelkõige tuntud nende saavutuste järgi, andis ta samuti oma panuse eksperimentaalpsühholoogia tekkele (Allik, 2021, lk 33).

Enne kui Hipp leiutas 1847. aastal kronoskoobi, pidid astronoomid kasutama silma-ja-kõrva meetodit tähe või planeedi täpse möödumisaja fikseerimiseks, mis polnud kuigi täpne (Allik, 2021, lk 33). Samal ajal, kui Struve asus Tartu observatooriumis tööle, asutati Königsbergis Friedrich Wilhelm Besseli juhatuse all uus observatoorium. Just Besselil tekkis idee personaalsete võrranditest, et suurendada astronoomiliste mõõtmiste täpsust (Allik, 2007). Personaalsed võrrandid tähistavad kahe vaatleja mõõtmiste keskmist erinevust, mis põhineb vaatlejate indivisuaalsetel erinevustel. Kuna igal inimesel on see kiirus suhteliselt püsiv, on võimalik igale vaatlejate paarile koostada vastavad personaalsed võrrandid (Allik, 2021, lk 34).

Bessel viis koos oma assistendiga läbi katse, kus mõlemad vaatlesid samaaegselt, kuid iseseisvalt, viie tähe möödumist ühel ööl ja sama paljude tähtede möödumist järgmisel ööl ja nii kokku viiel ööl. Avastatud süstemaatilise erinevuse põhjal said nad iga vaatleja jaoks määrata isikliku võrrandi (Allik, 2007). Hiljem saatis Bessel oma assistendid tulemusi ka Struvega võrdlema, sest pidas teda tolle aja üheks parimaks astronoomiks. Aastal 1834 tegid Struve ja Bessel ühise katse, millega kinnitasid personaalsete võrrandite ideed (Allik, 2021, lk 35).

Kuigi personaalsete võrrandite idee ei olnud astronoomias kõige olulisem, omas see suurt mõju psühholoogia valdkonnale, sest näitas, et mõtlemise kiiruse erinevused inimeste vahel on süstemaatilised ning neid saab uurida eksperimentaalsel meetodil (Allik ja Konstabel, 2005). Hiljem konstrueeris Wundt komplikatsioonipendli, mille omadused sarnanesid silma-ja-kõrva meetodiga, et uurida, kuuldud ja nähtud tajumuste vahelisi seoseid (Allik, 2021, lk 36). Aastal 1879 viis Max Friedrich esimeses psühholoogia laboris läbi esimese komplikatsioonieksperimendi (Allik, 2007). Ideed nägemise ja kuulmise omavaheliste seoste kohta arendas edasi Wundti õpilane Vladimir Tšiž (huvi korral vt ajajoonel: "Tartu Ülikooli psühhiaatriaprofessoriks on Vladimir Tšiž" ja Ilmub Vladimir Tšiži “Etnilisuse mõju kriminaalsusele”), kelle esimene teaduslik töö keskendus komplikatsioonikatsetele. Ta leidis, et inimmõistusel on piiratud võime järjestada sündmusi ajaliselt täpselt, mistõttu võib inimene neid järjekorras segamini ajada, mis omakorda viitab apertseptsiooni olemasolule (Allik, 2021, lk 59).

Kuigi Struve panus personaalsete võrrandite ideesse oli osaline ja pigem praktiline, aitas Tartu ja Königsbergi observatooriumite vaheline tihe koostöö selle idee arengule oluliselt kaasa ning toetas hilisemat inimestevaheliste individuaalsete erinevuste uurimist psühholoogias (Allik, 2007).

Kasutatud kirjandus

Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Allik, J. (2007). Histroy of experimental psychology from an Estonian perspective. Psychological research, 71. 618-625. https://doi-org.ezproxy.utlib.ut.ee/10.1007/s00426-006-0051-9
Allik, J & Konstabel, K. (2005). G. F. Parrot and the theory of unconscious inferences. Journal of the History of the Behavioral Sciences, 41(4). 315-412. https://doi-org.ezproxy.utlib.ut.ee/10.1002/jhbs.20114

Added to timeline:

Date:

Images: