jan 10, 1971 - Sünnib Kariina Laas

Description:

Kariina Laas sündis 10. jaanuaril 1971. aastal Tallinnas. Esimese kõrghariduse omandas ta Audentese Ülikoolis ärikorraldus ja finantsjuhtimise erialal, seejärel suundus ta 2006. aastal Tartu Ülikooli psühholoogia bakalaureuse õppekavale õppima (ETIS, 2022). Bakalaureusekraadi omandas ta 2008. aastal ja läks edasi õppima psühholoogia eriala magistrantuuri, mille lõpetas 2010. aastal (ETIS, 2022). Kariina Laas omandas ka doktorikraadi Tartu Ülikoolis 2014. aastal (ETIS, 2022). Kariina Laas on 7. taseme kliiniline psühholoog ja 2014. aastal läbis ka Kognitiiv-käitumisteraapia põhikursuse (ETIS, 2022).

Laasi magistri- ja doktoritööd valmisid professor Jaanus Harro juhendamisel neuropsühholoogia valdkonnas (ETIS, 2022). Magistritöö raames uuris ta monoamine oxidase (MAO) ja NOS1 ex1f-VNTR aktiivsuse mõju impulsiivsus käitumisele (Laas et al, 2010). Selle uurimistöö eest esitati ta Eesti Teaduste Akadeemia poolt korraldatud teadustööde võistlusele, kus ta võitis 5000.- kroonilise auhinna (ERR, 2010). Impulsiivsus on läbi ajaloo palju uuritud teema, kuid Kariina Laasi magistritöö selgitas, et kuidas geneetilised ja biokeemilised tegurid (NOS1 genotüüp ja trombotsüütide monoamiini oksüdaasi (MAO) aktiivsus), mõjutavad erinevaid impulsiivsuse aspekte, mille teadmine on oluline lisaks teadusele ka praktikas, näiteks profiilide koostamisel. MAO seost impulsiivsusega on ka varem Tartu Ülikoolis uuritud. Näiteks tegi seda uurimisrühm, kuhu kuulusid Marika Paaver, Diva Eensoo, Aleksander Pulver ja Jaanus Harro (2006), leides, et MAO aktiivsus oli seotud riskikäitumise ja impulsiivsusega (Paaver et al, 2006).

Doktoritöö raames uuris ta NPSR1 geeni mõju funktsionaalsele A>T polümorfismile (rs324981), mis kodeerib neuropeptiidi S retseptorit (NPSR). Millel on suur mõju bioloogilistele protsessidele, näiteks virguse tase, emotsioonide reguleerimine, ärevus ja sõltuvusainete kuritarvitamine (Laas, 2014). Samal aastal kaitses ka temaga koos oma doktoritöid teised nimekat eesti psühholoogid, näiteks Andero Uusberg, Carolina Murd, Maria Tamm jt. (TÜ, 2021). Tartu Ülikoolis ei ole varasemalt Laasi doktoritööga väga sarnaseid töid kaitstud, kuid mõned varasemad tööd sarnanevad tausteamaatika poolest. Näiteks kaitses 2008. aastal oma doktoritööd Aet Alttoa, kes uuris dopamiini ja noradrenaliini mõju inimese käitumisele. See sarnaneb Laasi uuringule, sest mõlemas töös hinnati neurokeemilise perspektiivi mõju käitumisele.

Laas on ise juhendanud 24 magistritööd (ETIS, 2022). 2018. aastast valiti ta Tartu Ülikooli Psühholoogia instituudi juhatajaks (TÜ, 2018). Kariina Laas panustab ka paljudesse teadusorganisatsioonide tegevusse. Alates 2014. aastast siiani on ta Eesti Psühholoogide liidu liige ja Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsiooni liige (ETIS, 2022). 2021. aastast on ta TÜ sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu liige, TÜ Psühholoogia instituudi nõukogu liige ja Eesti Psühholoogide Liidu asepresident (ETIS, 2022).

Kariina Laas osaleb teaduspõhise psühholoogia populariseerimises ja võtab sõna ka meedias. Üheks näiteks on 17. märtsil 2019. aastal ilmunud telesaate ”Plekktrumm” külastus, kus ta rääkis kliinilise psühholoogia kutse omandamisest, enda karjääri kujunemisest ja seejärel spetsiifilisemalt nutisõltuvusest ja selle olemusest (Radsin, 2019).

Koroonaaja valguses võttis ta sõna ka epideemia mõjust vaimsele tervisele, nutisõltuvusest ja üleüldisest eesti inimeste vaimse tervise olukorrast ja probleemide tekkepõhjustest (Postimees, 2021).

15.03. 2021 oli Vikerraadios Kariina Laasi jutusaade, milles käsitleti erinevaid viise kuidas epideemia olukorras märgata muutusi kolleegides ja kuidas neid vajaduse korral aidata (Vikerraadio, 2021). Lisaks on ta osalenud ka erinevates taskuhäälingutes, nagu näiteks “Mis mõttes?”, kus ta rääkis täpsemalt väga olulisel teemal, milleks on psühholoogi ameti eristamine alternatiivset meetodit kasutatavatest “terapeutridest” ja sellest kuidas saaks klient paremini eristada teaduspõhiseid meetodeid kasutavaid spetsialiste ja valida enda vajadustest lähtuvalt kõige parema teenusepakkuja (Mis mõttes?, 2023). Lisaks osales ta sama taskuhäälingu teises episoodis “Naer läbi pisarate”, kus vestles lisaks taskuhäälingu saatejuhi Marta Pulgaga ka Märt Avandiga (Mis mõttes?, 2023). Selle saate raames käsitleti väga igapäevasest teemast ehk huumori olulisusest vaimsele tervisele ja sellest, et millal huumor muutub ebaefektiivseks toimetuleku mehhanismiks (Mis mõttes?, 2023).

AcademiaNet on rahvusvaheline andmebaas, mis asutati 2010. aastal Saksamaal Robert Bosch Stiftung poolt. Selle andmebaasi eesmärgiks on tunnustada naissoost tippteadlasi (ETAG, i.a.), milles on alates 2022. aastast lisaks teistele tuntud psühholoogia teadlastele (nt Kristi Akermann, Liisi Ausmees jt) ka Kariina Laas (ETAG, 2022).

Ülenurmes, Poldri tänav 3, asub Kariina Laasi ettevõte SeekCare OÜ, kus ta võtab kliente vastu kliinilise psühholoogina. Ettevõte registreeriti 2017. aastal ja tegutseb siiani.

Kariina Laas on väga palju panustanud psühholoogia valdkonna arengusse, tehes olulisi teadustöid, populariseerides teaduspõhiseid meetodeid ja olles väga suureks eeskujuks noortele inimestele. Lisaks olles hinnatud õppejõuks Tartu Ülikoolis, kus tema juhendamise all on loodetavasti kasvamas palju edukaid psühholooge.

Kasutatud allikad

Eesti Teadusinfosüsteem. (2022). Kariina Laas. Kasutatud 15. 11. 2024, https://www.etis.ee/CV/Kariina_Laas/est/

Eesti Teadusteaegentuur. Academia.net. Kasutatud 15. 11. 2024, https://etag.ee/tegevused/sooloime/osalemine-projektides/academianet/

Eesti Rahvusringhääling (2010). Teaduste Akadeemia tunnustas parimaid üliõpilastöid. Novaator, 10. november. Kasutatud 15.11.2024, https://novaator.err.ee/250655/teaduste-akadeemia-tunnustas-parimaid-uliopilastoid

Laas, K. (2014). Neuropeptide S and mental health: A functional receptor gene variant and environment shaping traits and contributing to psychiatric disorders. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu Ülikooli kirjastus. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/53855445-cec2-4afa-974f-5ff75d5c3df5/content

Laas, K., Reif, A., Herterich, S., Eensoo, D., Lesch, K. ja Harro, J. (2010). The effect of a functional NOS1 promoter polymorphism on impulsivity is moderated by platelet MAO activity. Psychopharmacology, 209(3), 225-261. 10.1007/s00213-010-1793-z

Luts, J. ja Loonurm, E. (2021, 15. märts). Kariina Laas. Vaimse tervise hüvanguks on vaja rutiini. [Audio taskuhääling]. Vikerraadio. https://vikerraadio.err.ee/1608142405/kariina-laas-vaimse-tervise-huvanguks-on-vaja-rutiini

Pulk, M. (Saatejuht). (2023, 27. juuli). Milline teraapia on teaduspõhine? (No. 6)[Audio taskuhääling]. Mis mõttes?. https://open.spotify.com/episode/4hsaKLoJ8Vwrr3FA7tFvoi?si=f2a05a9a2f8347af

Pulk, M. (Saatejuht). (2023, 7. august). Naer läbi pisarate- huumor ja vaimne tervis (No. 7)[Audio taskuhääling]. Mis mõttes?. https://open.spotify.com/episode/0MU2yTzG0izFxxGN54BYvl?si=09fcdf866a934e17

Paaver, M., Eensoo, D., Pulver, A. ja Harro, J. (2006). Adaptive and maladaptive impulsivity, platelet monoamine oxidase (MAO) activity and risk-admitting in different types of risky drivers. Psychopharmacology, 186(1), 32-40. 10.1007/s00213-006-0325-3

Psühholoogia instituudis kaitstud doktoritööd. (2021). Tartu Ülikool, 20. oktoober. Kasutatud 15.11.2024, https://psuhholoogia.ut.ee/et/node/74421
Psühholoogia instituudi juhatajaks valiti Kariina Laas. (2018). Tartu Ülikool, 30.oktoober. Kasutatud 15.11.2024, https://psuhholoogia.ut.ee/et/sisu/psuhholoogia-instituudi-juhatajaks-valiti-kariina-laas

Radsin, M. (Režissöör) ja Hellerma, J. (Saatejuht). (2019). Plekktrumm (hooaeg 5, episood 140) [Telesaate episood], Plekktrumm, Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv

Rohtmets-Aasa, H. (2021). Kliiniline psühholoog Kariina Laas: epideemia mõjusid peame veel kaua klaarima. Postimees, 12. juuni. Kasutatud 15.11.2024, https://teadus.postimees.ee/7270172/kliiniline-psuhholoog-kariina-laas-epideemia-mojusid-peame-veel-kaua-klaarima

Added to timeline:

Date:

Images:

YouTube: