dec 1, 1921 - Sünnib Jüri Saarma

Description:

Jüri Saarma panus Eesti psühhiaatria ja psühholoogia arengusse

Jüri Saarma oli tunnustatud eesti psühhiaater, õppejõud ja Tartu Riikliku Ülikooli psühhiaatria kateedri juhataja. Ta sündis Viljandis 1. detsembril aastal 1921 raudteelase pojana (Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus, 2005). Saarma panus eesti psühhiaatria ja psühholoogia arengusse on olnud märkimisväärne ja mitmekülgne. Saarma on kirjutanud 416 artiklit, 8 teaduslikku ja 11 aimelist monograafiat ning 20 õppevahendit üliõpilastele (Vasar, 2021).

Saarma sai keskhariduse Pärnu Poeglaste gümnaasiumist ning asus seejärel õppima Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas aastal 1945 (Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus, 2005). Meditsiinidoktori kraadi kaitses ta 1964. aastal Moskvas (Wikipedia, 20.11.2024). Lisaks Eestile ja Nõukogude Liidu aladele tegutses Saarma ka mujal maailmas ja edendas sealgi psühhiaatria arengut. Ta oli Kanadas McGilli Ülikooli külalisprofessor ning pidas loenguid ka Toronto, Helsingi, Turu ja Oulu ülikoolides (Wikipedia, 20.11.2024). Aastatel 1963–1966 oli Saarma Tartu ülikooli arstiteaduskonna dekaan (Vasar, 2021).

Saarma panus psühhiaatria ja ka psühholoogia edendajana on väga mitmekülgne. Üheks tema südameteemaks oli psühhiaatria teadustegevuse praktikate moderniseerimine. Nimelt uskus ta, et ravimisel tuleb eelkõige lähtuda patsiendist ning tema eripäradest ja see arusaam on säilinud ka tänasel päeval (Tartu Ülikool, 2023). Jüri Saarma juhtimisel uuendati ka psühhiaatria kliiniku taristut. Aastal 1953 rajati tema eestvedamisel Tartu Riikliku Ülikooli kõrgema närvitegevuse labori. Sellest kasvas välja TRÜ üldise ja molekulaarse patoloogia instituudi psühhofarmakoloogia labor. Saarma juhtimisel avati 1987. aastal Tartus ka ajakohane psühhiaatriakliinik (Tartu Ülikool, 2023). Kõik need uuendused vormisid Eesti psühhiaatria arengut ja mainet. Lisaks meeldejäävale juhile, oli Saarma ka austatud õppejõud ja õppematerjalide looja. Tänu tema õppevahenditele on sirgunud mitmed põlvkonnad uusi arste ja meditsiinihuvilisi. Jüri Saarmat meenutatakse kui suurepärast lektorit ja tagasiside tema õpetusele oli rohkem kui kiitev (Vasar, 2021). Ühed tuntumad teosed tema poolt kannavad nime “Kohtupsühhiaatria” (Saarma, 1970) ja “Psühhopatoloogia” (Saarma, 1977), kuid veel on ta kirjutanud ka näiteks kliinilise psühhiaatria teemalise õppematerjali ja palju muud - kokku 20 erinevat õppevahendit üliõpilastele (Vasar, 2021).

Jüri Saarma peamisteks uurimisvaldkondadeks peetakse depressiooni ja skisofreeniat, eelkõige nende diferentseeritud ravi ja psühhohügieeni. Nende kaudu on tal seos ka kliinilise psühholoogia uurimisvadkondadega. Ka mitmed tolleaegsed psühholoogiatudengid on meenutanud professor Saarma loenguid psühhiaatria teemadel ja pidanud neid väga meeldejäävateks. Ka on eraldi välja toodud Saarma poolt eestveetud haigete demonstratsioonid (Allik, 2021).

Lisaks eelpool nimetatud teemadele paelus Jüri Saarmat ka psühhiaatria ajalugu, eriti Eestiga seonduvad osad. Teda on peetud väga oluliseks Emil Kraepelini pärandi edasikandjaks (Vasar, 2021). Emil Kraepelini aga peetakse kliinilise psühholoogia loojaks ja ta on oluliselt seotud ka tänaste psühholoogia õpingutega Tartu Ülikoolis. Nimelt, viis Kraepelin suure osa oma teadustööst läbi just 1888. aastal valminud uues anatoomikumis, kus asub tänapäeval Tartu Ülikooli Psühholoogia instituut. Saarma juhtis tähelepanu Kraepelini töödele ja mõtteviisidel ning andis koos Vaino Vahinguga välja ka artikli, kus käsitles Kreapelini psühhofarmakoloogilisi uurimisi Tartus (Saarma ja Vahing, 1976). Veel on öeldud, et Saarma on justkui sild või ühenduslüli Kraepelini ning tänapäeval psühhiaatria ja farmakoloogia vallas Eestis töötavate teadlaste vahel (Vasar, 2021).

Jüri Saarma eluajal toimus psühholoogia maailmas muudki huvitavat. 1930. aastatel tegutses Eestis aktiivselt Aleksander Elango, kes tutvustas ja populariseeris siin Freudi teooriat ja pedagoogika mõtteid (Wikipedia, 25.11.2024). Aastal 1944 sünnib Saarma nimekaim (keda siin mõeldakse?) ja üks tuntumaid eesti päritolu psühholooge Jaak Panksepp (Jaak Panksepp sündis 1943). Panksepp uuris oma teadustöös eelkõige afektsioonidega seotud neuraalseid mehanisme ning võttis kasutusele termini afektiivne neuroteadus. Veel seostub ta paljudele katsetega, kus pani rotid naerma (Wikipedia, 24.11.2024). Veidi hiljem, aastat 1970, võib pidada aga koolipsühholoogia sünniks Eestis (Kikas, 2007).

Jüri Saarma suri 79-aastaselt Tartus 7. veebruaril aastal 2001. Saarma 100. sünniaastapäevaks (aastal 2021) taasavati skulptor Endel Taniloo poolt valmistatud Saarma büst Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus.

Kasutatud materjalid:
Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kikas, E. (2007). School Psychology in Estonia. В S. R. Jimerson, T. D. Oakland, & P. T.
Farrell, The Handbook of International School Psychology (lk. 91-100).
Saarma, J. (1977). Psühhopatoloogia. Tallinn: Valgus.
Saarma, J. (1970). Kohtupsühhiaatria. Tallinn: Valgus.
Saarma J, Vahing V. (1976). E. Kraepelini psühhofarmakoloogilistest uurimistest Tartus.
Nõukogude Eesti Tervishoid 1976:5:436–40.
Tartu Ülikool. (2023). Psühhiaatriakliinikus meenutati professor Jüri Saarmat tema 100.
sünniaastapäeval. https://www.ut.ee/artikkel_psyhhiaatriakliinikus
_meenutati_jyri_saarmat
Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus. (2005). Eesti teaduse biograafiline leksikon
3. köide: (M) N–Sap. Eesti Entsüklopeediakirjastus. https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/56040
Vasar, E. (2021). Professor Jüri Saarma–100. Eesti Arst.
Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%
BCri_Saarma (20.11.2024)
Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Elango (25.11.2024)
Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Jaak_Panksepp (24.11.2024)

Added to timeline:

Date:

Images: