jun 7, 1953 - Sünnib Toomas Niit

Description:

Toomas Niit sündis 1953. aastal tähelepanuväärsesse perekonda - tema ema oli kirjanik Ellen Niit ja isa oli eesti rahvaluule- ja kirjandusteadlane Heldur Niit. Tema poolõde on Maarja Undusk ning tema poolvennad on Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross (Vikipeedia). Niit lõpetas 1976. aastal Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogiaosakonna. Alates 1980. aastast töötas ta Tallinna Ülikoolis (endine Tallinna Pedagoogikaülikool) lektori ja teadurina kuni oma surmani 2020. aastal (Allik, 2021, lk 140; ETIS).

Toomas Niidu karjäär keskendus keskkonna- ja sotsiaalpsühholoogia valdkondadele. 1992. aastal kaitses ta Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritöö keskkonnapsühholoogia valdkonnas pealkirjaga “Keskkondliku lähenemise areng psühholoogias ja selle kasutamisvõimalused kodu ja elustiili uurimisel”. Ta avaldas elu jooksul nendes valdkondades mitmeid artikleid ning töötas Tallinna Ülikoolis sotsiaal- ja keskkonnapsühholoogia õppetooli lektorina ning hiljem keskkonnapsühholoogia teadurina (ETIS). Keskkonnapsühholoogia valdkonna vastu hakati Tartu Ülikoolis huvi tundma 1970ndatel (Niit & Heidmets, 2001). Koos Mati Heidmetsa, Arno Baltini, Jüri Kruusvalli ja teistega lõi Niit 1979. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli juures Eesti (ja ka Nõukogude Liidu) esimese keskkonnapsühholoogia uurimisrühma, (Niit & Heidmets, 2001) mille tegevust märgati mitmel pool maailmas (Allik, 2021, lk 140). 1980ndatel viis uurimisrühm läbi üle 20 uurimisprojekti, mis tegelesid isiku ja teda ümbritseva ruumi vaheliste seostega. Uurimisrühm edendas oluliselt valdkonna arengut kogu Nõukogude Liidus, viies läbi konverentse, kollokviume ning avaldades artikleid. Pärast Eesti taasiseseisvumist uurimisrühma tegevus mõnevõrra vaibus, kuid selleks ajaks oli keskkonnapsühholoogia taganud endale koha Eesti psühholoogiamaastikul (Niit & Heidmets, 2001).

Nõukogude okupatsiooni ajal praktiliselt puudusid Eesti psühholoogidel sidemed muu maailma psühholoogiaga. Toomas Niidu üheks olulisimaks panuseks Eesti psühholoogiale võib lugeda selle müüri lõhkumist ja tänapäeva Eesti psühholoogia (taas)toomist maailmakaardile. Jüri Allik (2021) on öelnud Niidu panuse kohta järgnevat: “See, et Eesti psühholoogia jõudis nii kiiresti tagasi Euroopasse ja kogu maailma, on paljuski Toomas Niidu teene.” Toon järgnevalt mõned näited Toomas Niidu tegevusest, lisaks eelnevalt nimetatud keskkonnapsühholoogia uurimisrühma tegevusele, millega Niit aitas teha Eesti psühholoogia globaalsel tasandil nähtavamaks.

1988. aastal asutati Eesti Psühholoogide Liit (EPL) ning Niit oli selle üks asutajatest. Niit on olnud EPL-i president ja asepresident. Suuresti tänu Niidu oskuslikule diplomaatilisele tegevusele võeti EPL vastu psühholoogia rahvusvahelistesse organisatsioonidesse (Internation Union of Psychological Science ja European Federation of Professional Psychologists) (Allik, 2021, lk 131-132 ja lk 140).

1989. aastal avaldas Niit koos kolleegidega mõjukas psühholoogiaajakirjas Journal of Personality and Social Psychology töö, mis kontrollis James Russell’i poolt välja pakutud ringikujulise emotsioonide teooria kehtivust lisaks inglise keelele ka eesti, poola ja teistes keeltes (Russell, Lewicka, & Niit, 1989; Allik, 2021, lk 140). Niit oli esimene Eesti psühholoog, kellel õnnestus selles ajakirjas avaldada (Allik, 2021, lk 131).

Niit oli Eesti püshholoogide hulgas pioneer kultuure võrdlevas uurimises (Allik, 2021, lk 140). Toomas Niit ja Kadi Liik kogusid Eesti andmed Buss et al. (1990) uuringu tarbeks, milles analüüsiti 37 maalt pärit andmestike põhjal mustreid seksuaalpartneri valikus. Kultuure võrdlevates uurimustes osales Niit ka hilisemas elus (ETIS). Näiteks 2007. aastal avaldas Niit koos kolleegidega viie kultuuri (nende hulgas Eesti) ülese uurimuse sotsiaalsetest aksioomidest ja väärtustest (Leung et al., 2007) ning 2013. aastal artikli, mis käsitles au kui väärtust Eestis, Soomes, Šveitsis, Venemaal ja Itaalias (Helkama et al., 2013).

1996. aastal avaldas Toomas Niit bibliomeetrilise ülevaate Eesti psühholoogiast. Niit esitas selles küsimuse, kas Eesti psühholoogiat on maailmas märgatud. Analüüsi järeldusena ilmnes, et Eesti psühholoogid avaldasid rahvusvahelistes ajakirjades 20 korda vähem töid kui soomlased. Viitamiste osas oli vahe veelgi suurem. Seega jõudis Niit järeldusele, et Eesti psühholoogiat maailmas märgatud ei ole (Allik, 2021, lk 15, lk 108, lk 140). Seda suurem mõistatus on, et kuidas on see võimalik, et Eesti psühholoogia on viimase paari kümnendi jooksul põhjanaabritele järele jõudnud (Allik, 2021, lk 170).

2000. aastal kirjutas Niit Kazdin’i toimetatud „Psühholoogia entsüklopeediasse“ ülevaate Balti riikide, sealhulgas Eesti psühholoogiast. Ülevaates tutvustas Niit psühholoogia kui teadusharu arengu ajalugu Eestis alates Tartu Ülikooli asutamisest ning muu hulgas nimetas Eestis sündinud ning tegutsenud olulisemad psühholoogid (nt Volkmann, Kraepelin, Ramul, Tork) ja kirjeldas nende panust psühholoogia globaalsele arengule (Niit, 2000).
 
Kasutatud kirjandus:

Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Buss, D. M., Abbott, M., Angleitner, A., Asherian, A., Biaggio, A., Blancovillasenor, A., Liik, K., …, Niit, T., … Yang, K. S. (1990). International preferences in selecting mates: A study of 37 cultures. Journal of Cross-Cultural Psychology, 21(1), 5-47. doi:10.1177/0022022190211001.

Helkama, K.; Verkasalo, M.; Myyry, L.; Silfver, M.; Niit, T.; Manganelli, A. M.; Andreeva, G. M.; Stefanenko, T. G.; Dubovskaya, E., Tikhomandritskaya, O. A.; Stetsenko, A. (2013). Honor as a value in Finland, Estonia, Italy, Russia, and Switzerland. Group Processes and Intergroup Relations, 16 (3), 279−297. doi: 10.1177/1368430212463452.

Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS). Toomas Niit. Kasutatud 21.11.2024 https://www.etis.ee/CV/Toomas_Niit/est/.

Leung, K., Au, A., Huang, X., Kurman, J., Niit, T., & Niit, K.-K. (2007). Social axioms and values: A cross-cultural examination of their relationships. European Journal of Personality 21: 91-111. doi: 10.1002/per.615.

Niit, T. (2000). Baltic countries. In: A. E. Kazdin (Ed.), Encyclopedia of Psychology (Vol. 1, pp. 364-370). Oxford: Oxford University Press.

Niit, T. & Heidmets, M. (2001). Estonian environmental psychology: a die-hard? TRAMES, 2001, 5(55/50), 3, 195–197.

Russell, J. A., Lewicka, M., & Niit, T. (1989). A crosscultural study of a circumplex model of affect. Journal of Personality and Social Psychology, 57(5), 848-856. doi:10.1037/0022-3514.57.5.848.

Vikipeedia. Toomas Niit. Kasutatud 21.11.2024 https://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Niit.

Added to timeline:

Date:

Images: