oct 24, 1972 - Sünnib Kaia Kastepõld-Tõrs

Description:

Kaia Kastepõld-Tõrs on sündinud 24.10.1972, mil Eestis oli okupatsiooniaeg. Jüri Allik (2021) on oma raamatus “Psühholoogia ajalugu “välja toonud, et suurema osa okupatsiooniperioodist puudus Eestis võimalus kaitsta psühholoogia teaduskraade ja kaitsmiseks tuli minna Moskvasse või Nõukogude Leningradi. Lisaks sellele pidi väitekiri olema vene keeles isegi siis, kui see puudutas näiteks eesti keele grammatikat. Psühholoogiat ei õpetatud toona eraldi erialana. Kõik varasemad psühholoogid lõpetasid Tartu Ülikooli mingil teisel erialal, näiteks eesti filoloogias. 1966. aastal avati Tartu Ülikoolis psühholoogia kaugõpe, mis oli mõeldud neile, kes omasid kõrgharidust mingil teisel erialal. Avamise põhjenduseks oli vajadus tegevpsühholoogide – tööstus- ja kohtupsühholoogide järele. Esimene kaugõppelend lõpetas 1970. aastal. Selles lennus oli mitmeid inimesi, kellest said esimesed praktiseerivad psühholoogid ja ka psühholoogia õppejõud. Statsionaarne psühholoogiaõpe avati Tartu Ülikoolis 1968. aastal ja lend lõpetas 1973. Ilma selle ja järgnevate lendudeta poleks Eesti akadeemiline ja kutseline psühholoogia saanud areneda. Pärast taasiseseisvumist, alates 1991. aastast, noored psühholoogid mõistsid, et venekeelsete artiklite kirjutamine on tarbetu ja selleks, et psühholoogias väärtust panustada on mõttekas avaldada inglise keeles artikleid maailma parimates psühholoogia ajakirjades.

Jüri Alliku raamatu peatükis “Psühholoogia Eestis” on ta kirjeldanud, et ideoloogia kokkuvarisemine sel perioodil avas uksed pehme psühholoogia jaoks, mis oli seotud isikus- ja sotsiaalpsühholoogiaga. Võib väita, et kaasaegne Eesti psühholoogia uurimisparadigma sündis osaliselt kognitiivse revolutsiooni tulemusena. Erinevalt paljudest teistest paikadest oli kognitiivne psühholoogia Eestis nõukogude ajal väga „kuiv“, keskendudes pigem teoreetilistele kui praktilistele seostele oma „märgade“ alustega – neuronite ja ülekannetega. Aegunud nõukogude majandus ei toetanud sugugi aju ja kesknärvisüsteemi uurimist. Umbes kaks aastakümmet pärast iseseisvuse taastamist on psühholoogiliselt huvitavate nähtuste ja ajufunktsioonide vahelised uuringud muutunud Eesti psühholoogias tavapäraseks.

Jüri Allik (2021) toob oma raamatus “Psühholoogia ajalugu” välja, et psühholoogia kaasajal on ainuüksi Tartu Ülikoolis vahemikus 1994–2020 kaitstud 57 doktoritööd psühholoogias, lisaks kümmekond Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööd.1993. aastal eestikeelne raamat “Ülevaade psühholoogiast” (Allik, 1993 ja 1996), kus oli kirjas, mida väljaõppinud psühholoog teadma peaks. Eesmärgiks oli teha õppekava, mille aluseks oleks võimalik jätkata õpinguid paremates ülikoolides või lisanõuete täitmisel hakata tööle praktiseeriva psühholoogina.

Teadus ja arendustegevus Eestis (ERIS) lehe (2005) andmetel omandas Kaia Kastepõld-tõrs magistrikraadi 1998. aastal Tartu Ülikoolis psühholoogia erialal, olles 1994-1998 aastal vabatahtlik nõustaja Tartu Nõustamiskeskuse kriisiabiteenistuses (ERIS, 2005). Kaia Kastepõld-Tõrs eestindas Cliffordsoni ja Davise lühikese empaatia küsimustiku 2005. aastal (Rautesalo, 2021). ERIS (2025) andmetel on Kaia Kastepõld-Tõrs olnud lepinguline lektor Tartu Ülikooli psühholoogia osakonnas, Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli psühholoogia osakonna diplomiõppe vanemmetoodik, “Üliõpilaste ja noorte usaldustelefoni” projektijuht Tartu Ülikooli õppe- ja üliõpilasosakonnas ja psühholoog Tartu Nõustamiskeskuses. Töökogemused on ka KOA Tartu Nõustamiskeskuse juhatajana ja Tartu Ülikooli Lastekliiniku Molekulaardiagnostika Keskuse psühholoogina, psühholoogia osakonna kliinilise psühholoogia lektorina ja MTÜ Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskuses psühholoogina.

Kaia Kastepõld-Tõrs on alates 1993. aastast Eesti Pereplaneerimise Liidu liige (ERIS, 2005). 2005. aastast alates on organisatsiooni nimeks Eesti Seksuaaltervise Liit. Alates 1995. aastast on ESTL Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni (International Planned Parenthood, IPPF) liige (ESTI, 2019). Üheksakümnendatel aastatel oli ka pereteraapia muutunud tunnustatud ravimeetodiks. Sel perioodil toimus paljude perega seotud ideede ja seisukohtade ümberkujundamine (Barker, 2002).

Jüri Allik (2021) on oma raamatus Eesti psühholoogia ajalugu toonud välja, et Eesti psühholoogia jõudis taas maailmakaardile 1990ndatel, peale taasiseseisvumist, 90ndatel. Toimus ka institutsionaalne vabanemine, kuna okupatsioonis ei olnud psühholoogidel kutseliitu. Eesti psühholoogide liit asutati 1998. aastal, et arendada teadust ja praktikat. Kaia Kastepõld-Tõrs on ka alates 1999. aastast Eesti Psühholoogide Liidu liige (ERIS, 2024). Nüüdisajal osaleb liit kutseliste psühholoogide ettevalmistamisel, seisab psühholoogide õiguste eest ja aitab kaasa oma liikmete ja teiste psühholoogide ning psühholoogiateaduse saavutuste paremale rakendamisele Eesti Vabariigis, arendab psühholoogi kutse-eetikat ja jälgib sellest kinnipidamist ning analüüsib ühiskonnas toimuvat psühholoogiateaduse seisukohalt (EPL, 2024), andes seeläbi olulise panuse Eesti psühholoogia arengusse.

2003. alates on Kaia Kastepõld Tõrs Eesti Kognitiivse Käitumisteraapia Assotsiatsiooni liige (ERIS, 2024). 18. juuli 2021 tähistas vaimse tervise kogukond kogu maailmas A. T. Becki sünnipäeva, kes on kognitiiv-käitumusliku teraapia isa. Dr. Aaron Beck ja tema tütar dr Judith Beck asutasid 1994. aastal mittetulundusühingu Beck Institute for Cognitive Behavior Therapy (BI). BI missiooniks on parandada elusid kogu maailmas tipptaseme ja innovatsiooni kaudu CBT koolituses, praktikas ja teadusuuringutes (Beck & Fleming, 2021).

Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioon (EKKA) on asutatud 1990. aastal ja see ühendab praeguseks üle 100 kognitiiv-käitumusliku suundumusega psühhiaatri ja psühholoogi erinevatest Eesti paikadest (EKKA, 2024). Psühholoogia ajaloos peetakse 1970–1980 aastaid kognitiivse revolutsiooni võiduperioodiks (Allik, 2024). 1990.ndatel on erinevad uued kognitiiv-käitumusliku teraapia vormidkujunemas ja omandamas märkimisväärset poolehoidu (Newman et al, 2017). Maailmas tuntud psühholoogid ja teadlased, nagu näiteks Jean Piaget või Howard Gardner, kes keskendusid kognitiivsele arengule ja mitmekülgsele intelligentsusele, võisid samuti mõjutada Kastepõllu tööd. Kaia Kastepõld-Tõrs on ajalehe Eesti Arst (2014) detsembrikuu väljaandes kirjutanud artikli kognitiiv-käitumuslikust teraapiast, kus toob välja terapeutide praktilise töö kombineerituna teadustööga.

Kaia Kastepõld-Tõrsi uurimisvaldkond on seotud meeleoluhäirete psühhosotsiaalsete mõjuteguritega depressiooni riskitegurite vaates. Uuringud keskenduvad mitmetele psühho-sotsiaalsetele faktoritele (nt intra- ja interpersonaalsed tegurid; isiksuseomadused; tajutud stress, negatiivsete elusündmuste esinemine), nende mõjule depressiooni avaldumisel ning selgitamisel, kuivõrd need faktorid ennustavad depressioonis püsimist (ERIS, 2005).

2008. aastal lõi Kaia Kastepõld-Tõrs koos Toivo Niibergiga OÜ Katriito. Nad olid varasemalt pakkunud psühholoogia alaseid koolitusi erinevatele sihtgruppidele. Koolituskeskuse loomisele andis aluse vajadus individuaalsemale lähenemisele nõustamise- ja teraapia vallas, kui seda võimaldab haiglasüsteemis töötamine. Eesmärgiks oli pakkuda kvaliteetseid teenuseid professionaalse meeskonna poolt soojas ja hubases keskkonnas, milles inimesel on turvaline ning kindel tunne oma muredest rääkida (Katriito, 2024). 2017. aastal hakkas Eesti Skeemiteraapia Assotsiatsioon koolitama skeemiterapeute. Kaia Kastepõld-Tõrs on üks kolmest sertifitseeritud skeemiterapudist Eestis (ESTA, 2024a). Skeemiteraapia on välja arenenud kognitiiv-käitumuslikust teraapiast ja kasutab lähenemisi kiindumussuhte teooriast, psühhoanalüütilisest ning geštaltteraapia koolkonnast (ESTA, 2024b).

Kaia Kastepõld-Tõrs (2022) oli üks “Ennast või teisi kahjustava seksuaalkäitumisega
noorte mõjutamine kriminaaljustiitssüsteemis” uuringu autoritest. Uuringus on välja toodud, et kuigi Eestis on hakatud rohkem tähelepanu pöörama probleemse ja kahjuliku seksuaalkäitumisega laste ning noorte toetamisele, siis endiselt puudub terviklik süsteem, kuidas nendega süsteemselt ja tõhusalt tegeleda. Kaia Kastepõld-Tõrsi praktiline kogemus noortega oli kahtlemata kõrge väärtusega, andes panuse uurimistöö valmimisele.

Ta on osalenud Euroopa traumaatilise stressi ühingu konverentsidel ning töötanud Tartu Ülikooli õppejõuna, juhendades uurimistöid psühhotrauma valdkonnas. 31. augustil 2023 asutas Kaia Kastepõld-Tõrs koos Inga Ignatievaga MTÜ Traumateraapia Kompetentsikeskuse, et pühenduda traumateraapia valdkonnale (Traumateraapia kompetentsikeskus, 2024).

Stories of Impact podcastis (2024) kirjeldatakse Kaia-Kastepõld Tõrsi kui Eesti tuntuim psühholoogilise trauma ekspert ja eestkõneleja, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, koolitaja ja Tartu Ülikooli õppejõud. Tal on väljaõpe nii kognitiiv-käitumisteraapias kui skeemiteraapias ning praktikuna ligi 30-aastane kogemus töös patsientidega.

Kaia Kastepõld-Tõrsi panust Eesti psühholoogias võib pidada märkimisväärseks praktilise psühholoogia kujunemisel. Tema panus kognitiiv-käitumusliku ja skeemiteraapia populariseerimisel Eestis on oluline. Eriti kõrgelt hindan tema panust ühiskonnas teadlikkuse tõstmisel läbi Podcastide ja artiklite. Samuti on ta hinnatud magistritööde juhendajana ja olles abiks tudengitele skaalade eestindamisel.


Kasutatud kirjandus

Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia ajalugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 107, 108, 131, 133

Allik, J (2024). Psühholoogia ajalugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 255

Allik, J. (2011). Psychology in Estonia. In J.Engelbrecht (Ed.) Research in Estonia: Present and future (pp. 418-429). Tallinn: Estonia Academy of Sciences

Allik, J. (1996). Ülevaade psühholoogiast : [psühholoogia bakalaureuse programm] / Tartu Ülikool, psühholoogia osakond ; [toimetajad: Ene Karja ja Marika Rauk]. 2. täiend. tr. Tartu Ülikooli kirjastus.

Barker, P. (2002). Perekonnapsühhoteraapia alused (lk 10). Tallinn

Kase, K. (2015). Lahenduseni pereteraapia kaudu. Eesti

Beck, J. S., & Fleming, S. (2021). A Brief History of Aaron T. Beck, MD, and Cognitive Behavior Therapy. Clinical psychology in Europe, 3(2), e6701. https://doi.org/10.32872/cpe.6701

Eesti Teadus -ja arendustegevuste infosüsteem. Kaia Kastepõld-Tõrs. Kasutatud 11.11.2024. https://www.eris.ee/
Canadian Cancer Society. (2013, April 14). Cancer research. http://www.cancer.ca/en/cancer-
information/cancer-101/cancer-research/?
region=on’’


Eesti Psühholoogide Liit. (n.d.). Kutsete andmine. https://www.epl.org.ee/wb/pages/kutsete-
andmine.php

Eesti Seksuaaltervise Liit. (n.d.). Ajalugu. www.estl.ee. https://www.estl.ee/organisatsioonist/ajalugu

Eesti Skeemiteraapia Assotsiatsioon. (2021, March 28). Skeemiteraapia Eestis. https://skeemiteraapiacom.wordpress.com/ske
emiteraapia-eestis/

Eesti Skeemiteraapia Assotsatsioon. (2019, November 13). Skeemiteraapiast. https://skeemiteraapiacom.wordpress.com/ske
emiteraapia-2/

Katriito. (2024, November 1). Meist - katriito. https://katriito.ee/katriito/

Kastepõld-Tõrs, K. (2014). Kognitiivteraapia – mitte lihtsalt positiivse mõtlemise õpetamine . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.12107

Kallip, K., Eelmaa, S., Haldre, L., Kastepõld-Tõrs, K., Viks-Binsol, P. (2022). Ennast või teisi kahjustava seksuaalkäitumisega noorte mõjutamine kriminaaljustiitssüsteemis. Tartu: Civitta Eesti AS.

Newman, M. G., LaFreniere, L. L., & E., Shin K. (2017). Cognitive-behavioral therapies in historical perspective. In A. J. Consoli, L. E. Beutler & B. Bongar (Eds.), Comprehensive textbook of psychotherapy: Theory and practice (2nd ed., pp. 61-75). New York: Oxford University Press.

Rautesalo, R. (2021). Laste empaatilisuse hindamine. https://dspace.ut.ee/items/95b8149b-7dc7-
451d-ba6a-d952e7773b53

Traumateraapia kompetentsieskus. (n.d.). Kasutatud 11.11.2024. https://dku19tiv.sendsmaily.net/landing-
pages/60b4c1f0-2cd7-4b42-813d-
1997f6a75515/html/?
fbclid=IwY2xjawGewk9leHRuA2FlbQIxMAABHc
wHOYq5CfDuPBXlWKmm4GO1JjbdOmgid6PF0
CrJk9VAnSP_aHeDYrtsWA_aem_EjjUPHfEODjHz
Pi16K4WMQ

#22: Uued läbimurded isiksusehäire mõistmises │ Kaia Kastepõld-Tõrs & Maarja-Liisa Oitsalu. (n.d.). Stories for Impact. https://storiesforimpact.com/et/podcast/osa-
22-uued-labimurded-isiksusehaire-moistmises-
kaia-kastepold-tors-maarja-liisa-oitsalu/


Pilt: https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120136934/k
uula-trauma-tagajarjed-nii-psuuhikas-kui-ka-
kaitumises-ei-kao-iseenesest-need-korduvad

Added to timeline:

Date:

Images: