jan 1, 2011 - Tartu Ülikoolis alustab tööd Pirko Tõugu

Description:

2011. aastal alustab Tartu Ülikoolis arengupsühholoogia teadurina tööd Pirko Tõugu, kelle teenistuskäik käesolevaks 2024. aastaks on jõudnud arengu- ja kognitiivpsühholoogia kaasprofessori ametikohani (ETIS, 2024). Tõugu on kaitsnud Tartu Ülikoolis magistritöö teemal „Laste omavaheline suhtlus: keelenäitajad ja sotsiaalsed normid“. Kaitstud doktoritöö käsitles laste sotsialiseerimist meenutusvestlustes erisugustes kultuurides ja kandis pealkirja "„Kus me eelmisel nädalavahetusel käisime?“ Laste sotsialiseerimine meenutusvestlustes erisugustes kultuurikontekstides" (ETIS, 2024). Tema edasine arengupsühholoogia uurimisvaldkond on olnud seotud laste sotsialiseerumise, meenutusvestluste, autobiograafilise mälu ja mitteformaalse õppimisega (Googel Scholar, 2024). Mitmed tema uurimused on rahvusvahelised ning kultuuriti võrdlevad. Heaks näiteks on tema senisetest 34 publikatsioonist enim (53 korral) viidatud uurimus (Google Scholar, 2024) „Socialization of past event talk: Cultural differences in maternal elaborative reminiscing“, kus ta koos kolleegidega uuris ja võrdles emade vestlusstiili mõju 4-aastaste laste meenutustele Eestis, Saksamaal ja Rootsis (Tõugu jt., 2011). Antud töö ning teised Tõugu kultuuriti võrdlevad tööd on lisaks laste arengut mõjutavate tegurite uurimisele andnud võimaluse analüüsida eesti emade ja laste vestlusstiili muutumist liikumisel Nõukogude Liidu mõjuväljast läänelikku ühiskonda.

Kultuuriti võrdlev arengupsühholoogia oli Tartu Ülikoolis kõrgel tasemel juba nõukogude ajal mil Peeter Tulviste osales teadusekspeditsioonidel (sh Usbekistani), tehes alguse kultuuriti võrdleva suunaga inimeste kognitiivse arengu uurimisel Tartu Ülikoolis. See oli aeg, kus arengupsühholoogias oli käsil veel nn Piaget' staadium. Võgotskile omane kultuuriline suund muutus maailmapsühhologias populaarseks hoopis hiljem ja selles mõttes olid Tulvisted maailma psühholoogiast lausa ees (Tulviste, 2023). Mitmuses, sest kahel Peeter Tulviste ekspeditsioonil osales ka Tiia Tulviste, kes tegeleb arengupsühholoogiaga tänini ja kellest on vahepeal saanud Tartu Ülikooli arengupsühholoogia professor (ETIS, 2025). Inspireeritud Võgotski ja Luria töödest uuriti koolihariduse mõju laste kognitiivsetele võimetele (Tulviste, 2023). Lev Võgotski oli 20. sajandi omanäoline ja oluline vene psühholoog, kes rajas ajalooliskultuurilise lähenemise inimese psüühikale ning kelle mõjutused valitsesid Moskva Riiklikus Ülikoolis kuhu Peeter Tulviste 1965. aastal õppima asus (Allik, 2024; Olesk, 2017). Peeter Tulviste doktoritöö “Verbaalse mõtlemise kultuuriline ja ajalooline areng“ juhendaja ja mentor oli Aleksandr Luria (peetakse neuropsühholoogia loojaks), kelle Kesk-Aasia viimaste ekspeditsioonide tulemuste avaldamisse omakorda P.Tulviste kaasa aitas, kuni Luria Harvardi Ülikooli kirjastuse väljaandeni 1976. aastal (Allik, 2021;Wikipedia, 2023). Peetrer Tulviste juhendatav Tiia Tulvise jätkas kultuuriti võrdlevat suunda ka Eesti iseseisvuse taastumise järel, liikudes võrdlustega Nõukogude Liidu aladelt läänelike ühiskondade juurde. Tiia Tulviste oli Pirko Tõugu magistri- ja doktoritöö juhendajaks ning juhtivaks või kaasautoriks paljude tema edaspidiste uurimistööde juures. Seega võib Tõugut pidada arengupsühholoogia kultuuriti võrdleva teadussuuna üheks edasikandjaks Tartu Ülikoolis.

Teine Tõugu ja kolleegide uurimus mida 2024. aasta novembriks 49 korral on viidatud (Google Scholar, 2024) keskendub laste varasema ruumilise mängukogemuse mõjule inseneriõppel muuseumikeskkonnas ja kannab pealkirja „Connecting play experiences and engineering learning in a children's museum“ . Tulemused näitasid, et eelnevad mängulised probleemilahendused vanematega aitavad kaasa 4-9 aastaste laste hilisema iseseisva probleemilahendusoskuse arenemisele (Tõugu jt., 2017). Kui kultuuriti võrdlevate tööde puhul võisime Tõugut pidada järjepidevuse kandjaks, siis antud uurimus toob välja uue, Tõugu poolt algatatud uurimissuuna – mitteformaalne õppimine, mida kannavad edasi tema tänased tööd ning juhendatavad. Eesti Teadusinfosüsteemi (2024) andmetel on Tõugu olnud 9 magistritöö juhendajaks ning praegusel 2024. aastal on üks väitekiri juhendamisel. Juhendatavad teemad hõlmavad lisaks mitteformaalsele õppele ka koolikiusamist ja vanemate vestlustiili oma lastega (ETIS, 2024).

Vastavalt ühiskonnas asetleidnud sündmustele on Tõugu uurimistesse ja juhendatavatesse teemadesse viimastel aastatel lisandunud koroonapandeemia mõju analüüs kognitiivsetele protsessidele. 2023. aastal avaldas Tõugu oma kolleegidega töö milles uuriti vanemate ja laste omavahelisi vestlusi, mille teemaks COVID-19 mõju laste eludele Eestis ja Saksamaal (Tõugu jt.,2023). Ülevaadet COVID-19 mõjust laste autobiograafilisele mälule esitles Tõugu ka rahvusvahelisel konverentsil 27th Biennial Meeting of the International Society for the Study of Behavioral Development 2024 aasta juunis Lissabonis (Tõugu, 2024).

Pirko Tõugu on olnud projektide „Laste õppimine muuseumis: seosed vanemate uskumuste ja väärtustega“, „ Juhiste mõju laste õppimisele ja avastamisele teaduskeskuses“ ja „Kiusamisest vabaks!- metoodika pilootuuringu läbiviimine“ vastutav täitja. Lisaks osalenud mitmetes kolleegide juhitud projektides (ETIS, 2024). „Kiusamisest vabaks“ on Taani Roskilde Ülikooli teadlaste poolt välja töötatud programm mille eesmärgiks on riskikäitumise ja kiusamise ennetamine lasteaedades ja koolides (Kiusamisest Vabaks, 2024). Pirko Tõugu panus on olnud selle programmi adapteerimisel eesti ühiskonda ning tänu sellele on programm meie lasteaedades kasutusel 2010. ja koolides 2013. aastast.

2022. aastal lisati Eesti Teadusagentuuri ettepanekul edukate naisteadlaste portaali AcademiaNet 65 Eesti teadlast, seal hulgas Pirko Tõugu (Postimees, 2022). Samast aastast on Tõugu ka arengupsühholoogia ajakirja Infant and Child Development toimetuskolleegiumi liige (ETIS, 2024).

Kasutatud kirjandus:

Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Allik, J. (2024). Psühholoogia ajalugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

Eesti Teadusinfosüsteem (20.09.2024). Pirko Tõugu CV. https://www.etis.ee/CV/Pirko_Tougu/est/

Eesti Teadusinfosüsteem (16.01.2025). Tiia Tulviste CV. https://www.etis.ee/CV/Tiia_Tulviste/est/

Edukate naisteadlaste portaali lisandub 65 Eesti teadlast. (2022.). Postimees. Teadus. Kasutatud 4.11.2024
https://teadus.postimees.ee/7539345/edukate-naisteadlaste-portaali-lisandub-65-eesti-teadlast

Google Scholar(2024). Pirko Tõugu. Kasutatud 04.11.2024, https://scholar.google.com/citations?user=DhyMQEkAAAAJ

Kiusamisest vabaks. Kasutatud 04.11.2024, https://kiusamisestvabaks.ee/

Olesk, P. (2017). Peeter Tulviste, Tartu ja psühholoogia. Looming (7). https://www.looming.ee/arhiiv/peeter-tulviste-tartu-ja-psuhholoogia/

Tulviste, T. (2023). "Muutuv maailm, muutuv
psühholoogia. Tartu Ülikooli vilistlaskonverents.
Tartu:Tartu Ülikool

Tulviste, T. (2023b). Arengupsühholoogia muutuvas ajas: Tagasivaade poolele sajandile. Akadeemia, 35 (9), 1670−1678.

Tõugu, P., Marcus, M., Haden, C. A., & Uttal, D. H. ( 2017). Connecting play experiences and engineering learning in a children's museum. Journal of Applied Developmental Psychology, lk 10-19. https://doi.org/10.1016/j.appdev.2017.09.001

Tõugu,P, Tulviste, T., Johanna Uuemäe (2024). Childrenś autobiographical memories for the
COVID-19 pandemic: Details and emotional valence. 27th Biennial Meeting of the International Society for the Study of Behavioral Development.Lissabon. Bortugal.

Tõugu, P., Tulviste, T., & Schröder, L. (2023). Making sense of the pandemic: Parent-child conversations in two cultural contexts. PLOS ONE, https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0280781.

Tõugu, P., Tulviste, T., Schröder, L., Keller, H., & Geer, B. D. (2011). Socialization of past event talk: Cultural differences in maternal elaborative reminiscing. Cognitive Development, 142-154. https://doi.org/10.1016/j.cogdev.2010.12.004

Wikipedia (2023, 13.oktoober). Aleksandr Luria. Kasutatud 18.11.2024.
https://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Luria

Added to timeline:

Date:

Images: