feb 19, 1949 - Sünnib Wolfgang Wagner

Description:

Wolfgang Wagner sündis aastal 1949 Austrias ning alustas seal, Viini Ülikoolis, oma teed sotsiaalpsühholoogia valdkonna poole. Wagner omandas Viinis ka doktorikraadi, kaitstes tööd subjektiivsete representatsioonide loomisest (ETIS, 2024). Pärast seda on ta tegutsenud ülemaailmselt Mexicos, Los Angeleses, Cambridge’is, Londonis, Rio de Janeiros, Pariisis, Kyotos, San Sebastianis ning on aastast 2018 Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi külalisprofessor (Rämmer & Niit, 2018). Nagu eelnevalt välja toodud, on Wagner tegelenud peamiselt sotsiaalpsühholoogiaga, kirjutades kaks raamatut ja rohkem kui sada artiklit, millele on viidatud Google Scholar andmebaasi kohaselt 14 606 korda (08.11.24).

Sotsiaalpsühholoogia haru tegeleb sotsiaalsete aspektide nagu teistega suhtlemise ning enda ja oma keskkonna mõistmise mehhanismide ja mõjudega. Puhang selles valdkonnas toimus II maailmasõja ajal, sest toimus nihe filosoofiast praktikale, et hinnata sõdureid ning mõjutada rahvamasse (Allik, 2021) Üks teema, mis sai tähelepanu II maailmasõjast ning mis vallutas uurimisvaldkondi, oli eelarvamuste teke. Ühe seletuse pakkus Gordon Allport psühholoogilise essentsialismiga. Allport (1954) järgi viitab essentsialism uskumusele mingisse allolevasse kategooriasse, mis kehtib terve mitmekesise grupi kohta ning selline kognitiivne stiil seletab eelarvamuse teket ja püsimist. Seda ideed arendab edasi tänapäeval Wolfgang Wagner, sest probleemid, mida sotsiaalpsühholoogia käsitles aastakümneid tagasi, ei ole meie kultuuriruumist kadunud.

Wagneri mõjukaim panus psühholoogiasse on sotsiaalsete representatsioonide teooria käsitlemine, mida ta teeb ka oma raamatus, mis oli aastal 2005 esimene suur, ingliskeelne trükk sellel teemal. Sotsiaalsete representatsioonide teooria sõnastas esimesena Serge Moscovici aastal 1961 (Wagner, 2020), keda inspireeris Émile Durkheimi käistlus kollektiivsetest representatsioonidest (Rämmer & Niit, 2018). Sotsiaalsed representatsioonid on viis, kuidas liita üksik indiviid tema kollektiivse keskkonnaga. Moscovici (1988) seletab, et sotsiaalsed representatsioonid seletavad igapäevaseid, jagatud teadmisi või ettekujutusi maailmast, mida inimesed kollektiivselt kasutavad ja koostavad, et uutes sotsiaalsetes keskkondades toime tulla. Näiteks kasutame juba selgeid asju, et seletada uusi mõtteid ehk ankurdame uut informatsiooni vanale või loome parema arusaama mingist nähtusest, kui käsitleme selle osi või sellest tulenevaid efekte ehk kasutame objektifikatsiooni. Moscovici sõnastas sotsiaalsete representatsioonide teooria aastal 1988 ning see arenes prantsuse keele rääkijate seas, kuid ilma Wagneri kirjutatud raamatuta, oleks see teooria jäänud ülejäänud maailma poolt nägemata kauemgi kui 2005. aastani, millal raamat avaldati. Lisaks Moscovici ideede populariseerimisele on Wagner oma elu jooksul arendanud sotsiaalsete representatsioonide teooriat edasi.

Wagneri tööd seletavad igapäevaelu ja representatsioonide vastasmõju üksteisele. Wagner el at. (1995) sõnul tekib inimestel terve mõistus (ingl k common sense) läbi metafooride kasutamise, mis on objektifikatsiooni ja ka representatsioonide tekkimise ja edasikandumise viis. Metafoorid tõepoolest aitavad mõtestada keerulisi nähtusi ning see seletab, miks mõningad metafoorid niivõrd tuntud on – need on parimad maailma seletamises. Seega on sotsiaalsete representatsioonide teooria kohaselt suhtlus põhiline viis, kuidas inimesed maailma loovad ja sellest aru saavad. Samas võib asjade lihtsustamine kui inimeste eelistatud viis asjade mõtestamiseks, muutuda liiga ekstreemseks. Wagner et al. (2009) seletavad, et sotsiaalsetest gruppidest arusaamiseks, kasutame tihti representatsioone, millega üldistame tervele grupile samasuguseid omadusi. Selline taandamine lihtsustatud omadustele võib aga viia liigsele üldistamisele ning seekaudu ka diskriminatsioonini. Parem arusaam inimeste mõtlemisest on kasulik allikas, mille kaudu on kollektiivseid mõtte- ja käitumisviise mõjutatud. Näiteks on kasutatud Wagneri artiklit viimase viie aasta jooksul, et seletada maailmas toimuvat: tsiviilallumatuse liikumist (Putra & Shadiqi, 2022), stigma Covid-19 viiruse ajal (Biswas et al., 2021) ja usklike koolide eelistamine (Samson, 2020).

Psühholoogilise essentsialismi mõjudest eelarvamustele on uurinud Wagner ka Eestis koos Maaris Raudsepaga. Raudsepp ja Wagner (2012) järeldavad, et positiivne seos grupi homogeensuse tajumise ja alloleva üksikomaduse olemasolu uskumise vahel on osa suuremast representatsioonist, mida kasutatakse, et ära seletada näiteks genotsiidi ja pornograafiat. Arvestades, et sotsiaalsed representatsioonid eksisteerivad kõikidel inimestel, võib järeldada, et võimu omavate inimeste representatsioonid dikteerivad rahva mõtlemist ja käitumist. Wagneri arutlusi nii selliste kui ka teiste põnevate ja asjakohaste sotsiaalteaduslike teemade üle leiab Eestis Postimehes, Sirbis ja Tartu Ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis. Kuigi Wolfgang Wagner oli Kaitseväe Akadeemia juhtivteadur ja on hetkel professor Tartu Ülikoolis, on tema laiem haare kandunud teadusest edasi rahva harimisse. Wagneri intervjuudes rakendab ta teoorijaid Eestis toimuvale ning see võiks panna eestlasi võtma hetke, et mõelda oma sotsiaalsete representatsioonide peale enne kui käitume muutlikus keskkonnas. Wolfgang Wagner on seega toonud Eestis toimuvale psühholoogilisi seletusi ning harib tänase päevani kodanikke ülemaailmselt oma sotsiaalsete representatsioonide teooria ja psühholoogilise essentsialismi käsitlustega.


Kasutatud kirjandus
Allik, J. (2021). Psühholoogia 20. sajandil. Loeng Tartu Ülikoolis aines SOPH.00.316 23.11.24.

Allport, G. W. (1985). The nature of prejudice (Nachdr.). Addison-Wesley.

Biswas, D., Chatterjee, S., & Sultana, P. (2021). Stigma and fear during COVID-19: Essentializing religion in an Indian context. Humanities and Social Sciences Communications, 8(1), 130. https://doi.org/10.1057/s41599-021-00808-8

Eesti Teadusinfosüsteem. (2024). Wolfgang Wagner. ETIS [Andmebaas]. Kasutatud 23 november 2024. https://www.etis.ee/CV/Wolfgang_Wagner/
est/

Google. (2004). Wolfgang Wagner. Google Scholar [andmebaas]. Kasutatud 8 november 2024. https://scholar.google.at/citations?
user=h8JCQ-MAAAAJ&hl=de

Moscovici, S. (1988). Notes towards a description of Social Representations. European Journal of Social Psychology, 18(3), 211–250. https://doi.org/10.1002/ejsp.2420180303

Putra, I. E., & Shadiqi, M. A. (2023). Understanding the supporters and opponents of Myanmar’s civil disobedience movement against the military coup in 2021. Journal of Community & Applied Social Psychology, 33(2), 483–500. https://doi.org/10.1002/casp.2645

Raudsepp, M., & Wagner, W. (2012). The essentially Other: Representational processes that divide groups. In I. Marková & A. Gillespie (Eds.), Trust and conflict: Representation, culture and dialogue (pp. 105–122). Routledge/Taylor & Francis Group.

Rämmer, A., & Niit, T. (2018). Ühiskondlikke nähtusi uuriv psühholoogia avab uusi vaatenurki. Sirp. Retrieved from https://www.sirp.ee.

Samson, M. G. M. (2020). Jewish schools rather than Jewish education? School choice and community dynamics in multicultural society. Social & Cultural Geography, 21(2), 222–244. https://doi.org/10.1080/14649365.2018.
1480057

Wagner, W. (2020). Social Representation Theory: An Historical Outline. W. Wagner, Oxford Research Encyclopedia of Psychology. Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/acrefore/97801902365
57.013.606

Wagner, W., Elejabarrieta, F., & Lahnsteiner, I. (1995). How the sperm dominates the ovum—
Objectification by metaphor in the social representation of conception. European Journal of Social Psychology, 25(6), 671–688. https://doi.org/10.1002/ejsp.2420250606

Wagner, W., Holtz, P., & Kashima, Y. (2009). Construction and Deconstruction of Essence in Representing Social Groups: Identity Projects, Stereotyping, and Racism. Journal for the Theory of Social Behaviour, 39(3), 363–383. https://doi.org/10.1111/j.1468-
5914.2009.00408.x

Foto
Ingver, A. (2018). Wolfgang Wagner [Foto]. Eesti Ekspress. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/83166169/sots
iaalpsuhholoogia-professor-paritolu-ule-uhke-
olemine-on-rumal#article-image-id=59388840-
bce2-11eb-9adc-2f944b583ae3

Added to timeline:

Date:

Images: