Talis Bachmann on eesti psühholoog, teadlane ja psühholoogiaprofessor, kes on andnud oma tegevusega psühholoogia teadusmaastikul mitmekülgse panuse Eesti psühholoogia ajalukku ja arengusse.
Talis Bachmann sündis Tartus 27. jaanuaril aastal 1951. Bachmann õppis Tartu 5. Keskkoolis ja omandas lisaks Tartu Laste Muusikakoolis viiuli eriala (Bachmann ja Maruste, 2003: 322-323). Bachmanni psühholoogiaalane haridustee sai alguse 1969. aastal Tartu Riiklikus Ülikoolis. Hetk, mil Bachmann ülikooliõpinguid alustas, oli Eesti psühholoogia ajaloos märkimisväärne, sest vaid aasta varem oli avatud psühholoogia statsionaarne õpe, mis tähendab, et Bachmann lõpetas õpingud 1974. aastal psühholoogide teise lennu koosseisu kuuludes (Allik, 2021: 143). Mõistmaks seda perioodi, on paslik tuua välja, et statsionaarõppe avamisele eelnevalt, kui psühholoogiat veel eraldi erialana ei loetud, lõpetasid paljud psühholoogid ülikooli mõnel teisel erialal. 1966. aastal avati psühholoogia kaugõppeosakond, mida põhjendati vajadusega tegevpsühholoogide ja kohtupsühholoogide järele (Allik, 2021: 108).
Kaugõppeosakonna avamise üheks eestvedajaks oli Ülo Vooglaid, kes oli Bachmanni õpingute ajal tema psühholoogia kursuse juhendajaks ja kelle teeneks on ka sotsioloogia laboratooriumi asutamine ja juhtimine (Allik, 2021: 125-126). Bachmann jätkas õpinguid Moskvas, kaitstes esmalt 1979. aastal teaduste kandidaadi kraadi (tänapäeva mõistes doktorikraadi) Vene Teaduste Akadeemia Psühholoogia Instituudis ning 1989. aastal psühholoogiateaduste doktorikraadi Moskva Ülikoolis, olles seeläbi oma aja noorim psühholoogiadoktor Nõukogude Liidus (Bachmann ja Maruste, 2003: 322-328; Allik, 2021: 143). Bachmanni doktorikraadi märkimisväärsust rõhutab veelgi sel perioodil Nõukogude Liidus kehtinud kaheastmeline teaduskraadide süsteem. Viimane nägi ette, et esmalt tuli saada kandidaadikraad, mis juba iseseisvalt on tänapäeva mõistes võrreldav doktorikraadiga ja sellele järgnes doktorikraad, mille eelduseks oli kaaluka avastuse tegemine või teadussuuna loomine (Allik, 2021: 107). Lisaks doktroritöö edukale kaitsmisele kaitsmisnõukogu ees tehti lõplik otsus Kõrgemas Atestatsiooni Komisjonis, kus võidi töö eelnevast kaitsmisest olenemata kinnitamata jätta (Allik, 2021: 107). Eelnevast tulenevalt oli doktorikraadini jõudmine sel perioodil eriliselt keerukas ja selle saavutamine õnnestus vaid vähestel.
Bachmanni õpingud ning varajane teadustöö oli Nõukogude Liidu ajal, mil rahvusvahelisel tasemel psühholoogilise teadustöö tegemine oli keeruliseks muudetud - tasemel erialase materjali kättesaadavus oli piiratud ja tööde avaldamine rahvusvahelistes ajakirjades oli keeruline (Allik, 2021: 107). Selle aja uue põlvkonna psühholoogid, nende hulgas ka Talis Bachmann, mõistsid, et psühholoogiamaastikul millegi märkimisväärse kordasaatmiseks ei piisa Nõukogude Liidu siseselt avaldamisest, vaid sihiks tuleb seada rahvusvahelised psühholoogiaajakirjad (Allik, 2021: 131-132). Just Bachmann oli esimene, kes selle eesmärgi 1976. aastal ellu viis, kui Jüri Alliku osalusel kirjutatud teadustöö visuaalsest maskeerimisest (Bachmann ja Allik, 1976) avaldati rahvusvaheliselt tunnustatud ajakirjas Perception. Artikli “Integration and interruption in the masking of form by form” avaldamine rahvusvahelises ajakirjas märgib Eesti psühholoogia ajaloo arengus tähtsat hetke (Allik, 2021: 143-144).
Bachmann sündis ajal, mis oli huvitav ja muutlik periood ka peamiste psühholoogias valitsevate suundade poolest. 1950. aastate keskpaigani oli USA mõjul ka mujal maailmas domineerivaks koolkonnaks biheiviorism (Allik, 2024: 41), mille üheks eestkõnelejaks oli B. F. Skinner. Skinneri tööd, sh 1957. aastal ilmunud “Verbaalne käitumine”, mille eesmärk oli selgitada kõne käitumisteaduste põhimõtete abil, olid ühed selle aja mõjukamad (Allik, 2024: 249). 1959. aastal Noam Chomsky poolt avaldatud kriitika Skinneri verbaalse käitumise kirjeldusele on aga nende sündmuste seas, mida seostatakse kognitiivse revolutsiooni algusega (Allik, 2024: 249-251), mis tähendab, et biheiviorismi kõrvale oli kujunemas uus juhtiv suund. Veel üks kognitiivse revolutsiooni algatamisega seotud isik on Ulrich Neisser, kelle poolt ilmus 1967. aastal, ehk vaid mõned aastad enne Bachmanni psühholoogiaõpingute algust, raamat “Kognitiivne psühholoogia” (Allik, 2024: 254-255). Kognitiivne psühholoogia ja biheiviorism eksisteerisid psühholoogia juhtivate suundadena mõne aja paralleelselt, siiski oli 1970.–1980. aastateks kognitiivne psühholoogia saavutanud domineeriva positsiooni (Allik, 2024: 254-255). Kui biheivioristliku idee kohaselt oli psühholoogias eesmärgiks keskenduda käitumise kui objektiivselt fikseeritava protsessi uurimisele, siis kognitiivne revolutsioon tõi taaskord esiplaanile seesugused psüühika funktsioonid nagu taju, mälu, tähelepanu või mõtlemine ning nende teadusliku uurimise (Allik, 2021: 8; Allik, 2024: 255).
Talis Bachmanni uuritavate teemade nimekiri on pikk ja mitmekülgne, kuid tema teadustöö fookuses on olnud eelkõige just eeltoodud kognitiivse psühholoogia alased uurimisteemad, sh tähelepanu, teadvuse ning taju eksperimentaalne ning teoreetiline uurimine.
Bachmanni panus kaasaegse psühholoogia arengusse kajastub lisaks tema poolt avaldatud teadustöödele ka haridusliku sisuga publikatsioonides erialases kirjanduses. Nende hulka kuuluvad nii õigusteaduste valdkonna kõrgkooliõpikud (Bachmann, 2015; Sootak et al, 2016), populaarteaduslikud väljaanded (Bachmann, 2010; Bachmann, 2008) kui ka psühholoogiateadmisi sisaldavad õppematerjalid. Viimastest on psühholoogiaõppe kontekstis märkimisväärsetetks teosteks Bachmanni reklaamipsühholoogiat käsitlev õpik “Reklaamipsühholoogia” (Bachmann, 2009) ja “Psühholoogia alused” (Bachmann ja Maruste, 2011), mis mõlemad omavad ülevaatlike õppematerjalidena olulist rolli tudengite kirjatöödes (Allik, 2021: 144). Lisaks on Bachmanni poolt kirjutatud raamat “Tähelepanu ja teadvus” (Aru ja Bachmann, 2023) ja autobiograafiline teos “Talise sõnaraamat” (Bachmann, 2019), mis kajastab Eesti psühholoogia olulisi aastakümneid läbi autori silmade. Eeltoodud teatmikud ja erialased väljaanded on vaid mõned näited Bachmanni panusest psühholoogiaalasesse kirjandusse. Ühtekokku on Talis Bachmann avaldanud üle 120 teadustöö, mille keskmeks on olnud teadvus, tajumehhanismid ja tähelepanu ning nendega seotud psühholoogiliste fenomenide uurimine. Mõnede tema olulisemate uurimisteemadena võib esile tuua taju mikrogeneesi, selektiivse ruumitähelepanu, illusoorsete kontuuride teema ja tähelepanu mõju tajule. Samuti on Bachmann tegelenud olulisel määral reklaamipsühholoogia, eksperimentaaleetika ja kohtupsühholoogia alal (Bachmann ja Maruste, 2003: 322-328).
Lisaks teadustööle seisneb Talis Bachmanni panus Eesti psühholoogia arengusse ka kõrgkoolides teaduspõhises õpetamises ning väitekirjade juhendamises. Esmakordselt sai Talis Bachmann Tartu Ülikooli lektoriks 1977. aastal, alates sellest on ta täitnud erinevaid akadeemilisi rolle Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja ka Inglismaal Portsmouthi Ülikoolis, kuhu ta valiti rahvusvahelise konkursi korras vanemõppejõuks 1996. aastal. Oma teenistuskäigu jooksul on Bachmann tegelenud nii sotsiaalteaduste kui ka õigusteaduste valdkonnas ning kannab tänaseks Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna emeriitprofessori tiitlit, täites psühholoogia instituudis külalisprofessori rolli (ETIS, 2024). 1990. aastate keskel asutas Talis Bachmann omanimelise teaduslabori. Selle uurimisrühmas tehakse teadustööd mitmesugustel taju ning tajufenomenidega seotud teemadel, mille hulka kuuluvad nägude tajumine, individuaalsed tajuerinevused, visuaalne tunnetus, maskeerimine, ruumiliselt kvantiseeritud nägude tajumine jms. Bachmanni labor oli Baltikumis esimene omasugune uurimislabor, kus visuaalse taju uuringuteks kasutati EEG/TMS neuronavigatsiooniseadmeid (Bachmanlab, i.a).
Aastatel 2014–2016 oli Bachmann rahvusvahelise psühholoogiaajakirja Consciousness and Cognition (Elsevier/Academic Press) kaastoimetaja ning alates 2017. aastast tänaseni täidab ta sama teadusajakirja peatoimetaja rolli (ETIS, 2024). Bachmanni on kahel korral tunnustatud Eesti Vabariigi teaduspreemiaga sotsiaalteadustes (ETIS, 2024).
Talis Bachmann on psühholoogiamaastikul tegutsedes mõjutanud Eesti psühholoogia arengut mitmes valdkonnas nii oma rahvusvaheliselt avaldatud teadustööde, erialase teatmekirjanduse avaldamise kui ka teadusteemade populariseerimise näol. Seejuures ei saa märkimata jätta Bachmanni rolli taju ja teadvuse uurimisel ning aastatepikkust teaduspõhist õpetamist ülikoolides. Lisaks on Talis Bachmann üheks teadlaseks, kes hoidis kõigi takistuste kiuste psühholoogia arengut elus ka Nõukogude Liidu perioodil, mil teadustöö tegemine ning psühholoogiaalse karjääri tegemine ei olnud lihtne.
Kasutatud kirjandus:
Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Aru, J., Bachmann, T. (2023). Tähelepanu ja teadvus. Tallinn: Tänapäev.
Bachmann, T., & Allik, J. (1976). Integration and interruption in the masking of form by form. Perception, 5(1), 79-97.
Bachmann, T.; Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Lisa 1. Eesti Psühholooge. (2. täiendatud trükk). Ilo.
Bachmann, Talis (2015). Psühholoogia. Raamat juristile. Kirjastus Juura.
Bachmann, T. (2010). Keha ja tema isiksus: Psühholoogiline antropoloogia füüsilise isiksuse uurimismail. Tallinn: TEA Kirjastus.
Bachmann, T. (2008). Valetamismärgid. Kuidas tunda ära valetamist? Tallinn: AS Äripäev.
Bachmann, T. (2009). Reklaamipsühholoogia. Tallinn: Ilo.
Bachmann, T.; Maruste, R. (2011). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo.
Bachmann, T. (2019). Talise sõnaraamat. Tallinn: Argo.
Bachmanlab. (i.a). History. Kasutatud 24.10.2024, http://www.bachmannlab.com/?page_id=18
Eesti Teadusinfosüsteem. Talis Bachmann. Kasutatud 24.10.2024, https://www.etis.ee/CV/Talis_Bachmann/est/
Sootak, J., Andresen, E., Bachmann, T., Siimets-Gross, H., Simovart, M.A., Torga, M., Värv, A. (2016). Üliõpilastöö kirjutamine ja vormistamine. Juhend õigusteaduskonna üliõpilastele. 2., täiendatud ja parandatud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS.