feb 1, 1983 - Endel Tulving hakkab uurima KC mälu

Description:

Episoodiline mälu on eraldiseisev mäluliik, mis võimaldab meil mäletada sündmusi, mida me oleme oma elus kogenud. Eesti psühholoogia ajaloos tähistab selle mäluliigi „avastamine” väga olulist sündmust, sest selle teadusliku kontseptsiooni autoriks oli eestlasest mälu-uurija Endel Tulving. Jutumärgid on kohased, sest nagu Tulving ise väitis: „Like psychology, episodic memory has a long past but a short history“ (Tulving, 2002). Tõepoolest juba neljandal sajandil pKr kirjutas Püha Augustinus raamatus „Pihtimused” erinevatest mälu alaliikidest. Seejuures arutles ta mälust, mis salvestab inimese elu sündmusi, mida võib otseselt võrrelda episoodilise mälu kontseptsiooniga (Cassel et al., 2012). Kaudselt kirjeldas ka 17. sajandi filosoof John Locke episoodilisele mälule sarnast kontseptsiooni. Ta arvas, et inimese identiteet sõltub tema mälestustest: kui inimene mäletab x sündmuse kogemust, siis on ta sama inimene, kes seda koges (Afroza, 2023).

Kaasaegses psühholoogias tuli teadmine, et inimestel on rohkem kui üks mälusüsteem 1952. aastal, kui patsient HM unustas sündmused vahetult pärast nende juhtumist, ent suutis seejuures jätkuvalt õppida uusi motoorseid oskusi. See võimaldas mälu-uurijatel eristada protseduurilist ja deklaratiivset mälu (Squire, 2009). Tulving pakkus 1972. aastal, et deklaratiivne mälu tuleks lisaks jaotada kaheks: semantiline ehk faktimälu ja episoodiline ehk elusündmuste mälu (Tulving, 1972). Nagu uutele hüpoteesidele ikka, leidus ka tema ideele kriitikuid (nt McKoon & Ratcliff, 1979). Kui Augustinus ja Locke tuginesid hüpoteeside tõestusel introspektsioonile ja filosoofilisele veenvusele, siis XX sajandi teaduslikus psühholoogias sellest ei piisanud ning Tulvingul oli oma hüpoteeside kinnitamiseks vaja empiirilisi tõendeid.

Tugev tõestus episoodilise mälu kui eraldiseisva mälusüsteemi kasuks saabus KC (pärisnimega Kent Cochrane) aju ja käitumist uurides. KC sündis 1951. aastal. Tema lapsepõlv oli üsna tavapärane. 25-aastaselt lõpetas ta kohaliku kolledži. 27-aastaselt asus ta töökohale, kus tema peamisteks ülesanneteks oli kvaliteedikontrolli tegemine ja kullerautoga sõitmine. Aastal 1981, kui KC oli 30-aastane, sattus ta raskesse mootorrattaõnnetusse. Pärast õnnetust oli ta 72 tundi teadvusetu ning veetis intensiivravis 4 nädalat. Õnnetuse tagajärjel tekkis ulatuslik kahjustus tema aju mediaalses temporaalsagaras, seejuures olid mõlemad tema hipokampused raskelt kahjustunud. Ajukahjustuse ulatust võimaldas hinnata tollal võrdlemisi hiljuti leiutatud kompuutertomograafia ja MRT (Tulving et al., 1988).

KC saabus Toronto Ülikooli mäluhäirete üksusesse (kus töötas ka Tulving) 1983. aastal, kus temaga viidi läbi mitmeid eksperimente. Tulving ja teised uurijad külastasid KC tollast ja varasemaid elupaikasid ning töökohta, kus ta oli töötanud aastatel 1978 kuni 1981. Vestlustest KC vanemate, venna, kolme sõbra ja endiste töökaaslastega pandi kokku lugu KC varasemast elust ja seisundist enne õnnetust. Tulving kohtus KC-ga paar korda nädalas, et hinnata tema seisundit ja mälukaotuse ulatust (Tulving et al., 1988).

Õnnetuse järgselt esines KC-l raske anterograadne ja retrograadne amneesia. Ta ei suutnud meenutada ühtegi sündmust oma elust nii enne kui ka pärast õnnetust. Ununenud olid isegi niivõrd meeldejäävad sündmused nagu tema autoõnnetus ja venna traagiline uppumissurm 1975. aastal (Tulving et al., 1988). Ühes ülesandes palus Tulving KC-l meelde jätta kolm sõna. Kolm minutit hiljem ei mäletanud KC enam mitte ühtegi neist (Reza Habib, 2006). KC vaimne võimekus ja lühimälu olid normi piires. Ta oskas detailselt kirjeldada, kuidas autorehvi vahetatakse, ent ei mäletanud ühtegi korda, mil ta oli seda oma elus teinud. KC kognitiivsed puudujäägid sobisid nagu valatult Tulvingu semantilise-episoodilise eristusega (Tulving et al., 1988).

Pärast Tulvingut uurisid ka mitmed teised teadlased KC aju ja käitumist. KC suri 2014. aastal ning ta osales 25 publitseeritud uuringus, mis muudavad ta HM-i (teise kuulsa amneesiku kõrval) üheks kõige uuritumaks ajuks inimkonna ajaloos (Gao et al., 2020). Tulvingu uuringud KC-ga andsid tugeva tõestuse selle kohta, et episoodilist mälu on kasulik käsitleda eraldiseisva mälusüsteemina ning igivana idee leidis sellega dissotsiatsiooni näol kinnitust. Hilisemad uurijad on siiski avastanud, et episoodiline ja semantiline mälu interakteeruvad omavahel ning semantiline sarnasus mõjutab sõnade vaba meenutamist (Howard & Kahana, 2002). Kuid see kindlasti ei vähenda Tulvingu panust nii Eesti kui ka maailma teadusesse. Olgu selle tõestuseks asjaolu, et Tulving esitati Nobeli preemiale ning ta oli selle võitmisele väga lähedal. Tulving suri 2023. aastal ning ta läks ajalukku kui XX sajandi üks olulisemaid psühholooge (Allik, 2023).

Kasutatud allikad:

Afroza, N. (2023). John Locke on Personal Identity: Memory, Consciousness and Concernment. Open Access Library Journal, 10(12), Article 12. https://doi.org/10.4236/oalib.1110949
Allik, J. (2023). Eesti teaduse suursaadik. Sirp. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/eesti-teaduse-suursaadik/
Cassel, J.-C., Cassel, D., & Manning, L. (2012). From Augustine of Hippo’s Memory Systems to Our Modern Taxonomy in Cognitive Psychology and Neuroscience of Memory: A 16-Century Nap of Intuition before Light of Evidence. Behavioral Sciences, 3(1), 21. https://doi.org/10.3390/bs3010021
Gao, A. F., Keith, J. L., Gao, F., Black, S. E., Moscovitch, M., & Rosenbaum, R. S. (2020). Neuropathology of a remarkable case of memory impairment informs human memory. Neuropsychologia, 140, 107342. https://doi.org/10.1016/j.neuropsychologia.2020.107342
Howard, M. W., & Kahana, M. J. (2002). When does semantic similarity help episodic retrieval? Journal of Memory and Language, 46(1), 85–98. https://doi.org/10.1006/jmla.2001.2798
McKoon, G., & Ratcliff, R. (1979). Priming in episodic and semantic memory. Journal of Verbal Learning and Verbal Behavior, 18(4), 463–480. https://doi.org/10.1016/S0022-5371(79)90255-X
Reza Habib. (2006, juuni 28). KC 3 [Video]. https://www.youtube.com/watch?v=mvWjahGfONk&ab_channel=RezaHabib
Squire, L. R. (2009). The Legacy of Patient H.M. for Neuroscience. Neuron, 61(1), 6. https://doi.org/10.1016/j.neuron.2008.12.023
Tulving, E. (1972). Episodic and semantic memory. Organization of memory (lk xiii, 423–xiii, 423). Academic Press.
Tulving, E. (2002). Episodic Memory: From Mind to Brain. Annual Review of Psychology, 53(1), 1–25. https://doi.org/10.1146/annurev.psych.53.100901.135114
Tulving, E., Schacter, D. L., McLachlan, D. R., & Moscovitch, M. (1988). Priming of semantic autobiographical knowledge: A case study of retrograde amnesia. Brain and Cognition, 8(1), 3–20. https://doi.org/10.1016/0278-2626(88)90035-8

Added to timeline:

Date:

Images:

YouTube: