nov 21, 1984 - Sünnib Jaan Aru

Description:

Jaan Aru (s. 21. november 1984) on Eesti ajuteadlane, kes tegeleb valdkondadega õppimisest ja loovusest kuni tehisintellekti ja teadvuseni (ETIS, 2024). Aru haridustee algas Tartust, Hugo Treffneri Gümnaasiumist ning oma akadeemilist karjääri alustas ta Berliini Humboldti Ülikoolis psühholoogia õpingutega, mille alguses tekkis tal huvi teadvuse vastu (Aru ja Bachmann, 2009), millest on saanud tema peamine uurimisvaldkond (ETIS, 2024). Peale magistriõpinguid Berliinis jätkas Aru doktorantuuris Max Plancki Aju-uuringute instituudis Wolf Singeri juhendamisel, keskendudes teadvuse neuraalsete korrelaatide leidmisele (ETIS, 2024). Alates 2014. aastat töötab ta Tartu Ülikoolis ning on 2024. aasta seisuga Arvutiteaduse instituudi arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor. Aru on hinnatud teaduskommunikaator ja -populariseerija, olles muuhulgas tunnustatud 2016. aastal Eesti teaduse populariseerimise auhinna peapreemia ja 2019. aastal Noore Teadlase Preemiaga (ETIS, 2024).

Aru teadustee keskne uurimisobjekt lõikub ühe läbivaima ja prevalentsema teemaga psühholoogia ajaloos: mis on teadvus ja kuidas see tekib? Aru valitud neuro-kognitiivse suunitlusega teemadele andis muuhulgas tõuke kognitiivne revolutsioon, kuid teadvuse paradoksid ning keha-vaimu duaalsus on olnud pidevas käsitluses alates Vana-Kreeka filosoofidest ja silmapaistvalt Descartes’i dualistlikus käsitluses (Allik, 2024). Teadvuse empiirilisele uurimisele ei pööratud aga suuremat tähelepanu, kuni Francis Crick ja Christof Koch 1990. aastal Nobeli preemia pälvisid, tuues välja, et teadvust uurides tuleks uurida ka selle neuraalseid korrelaate (Crick ja Koch, 1990). Loomulikult ei saa mööda vaadata tehisintellekti loomisest 1950ndatel ning selle buumist 21. sajandil haridus-, infotehnoloogia ja tervishoiuvaldkondadest – AI on üks selle sajandi märksõnu nii laiemas ühiskonnas kui teadusvaldkonnas Nobeli tunnustuseni välja (Allik, 2024; The Nobel Prize, 2024).

Kuigi ühe selgitava teooria osas konsensusele jõutud pole, valitseb arusaam, et teadvus on seotud infotöötlusprotsessidega ajus (Allik, 2024). Aru jt (2020) dendriitilise integratsiooni teooria seisneb teadvuse seotuses ajukoore 5. kihi püramidaalsete neuronitega ning taalamuse tuumade info vahendamisega – kindlate alade ühenduse puudumise korral on teadvuse teke häiritud. Teooria esindab vaatenurka, mille kohaselt on psüühika närvisüsteemi omadus, mis on arenenud toetamaks toimetulekut keskkonnas (Mallatt ja Feinberg, 2017; Allik, 2024). Aru on ka üks pinnapealse aju hüpoteesi (ingl. k. shallow brain hypothesis) loojatest (Suzuki et al., 2023), mis väidab, et ajupiirkondade suhtlus peaks olema kas otsene või kulgema minimaalse arvu sünapside kaudu, sõltumata kahe piirkonna füüsilisest või hierarhilisest kaugusest.

Lisaks teadvusele on Aru uurinud loovust, mälu ja tehisintellekti, keskendudes eelkõige nende kombinatsioonidele visuaalse teadvuse ja teadvusseisundite neuronaalsete aluste uurimisel, õppimis- ja mäluprotsesside mudeldamisel ning töös Tartu Ülikooli Natural and Artificial Intelligence laboris (ETIS, 2024). Tema viidatuimaks artikliks 19.11.2024 seisuga (Google Scholar, 2024) on “Multiagent cooperation and competition with deep reinforcement learning” (Tampuu et al., 2017). Mitmetes uuringutes on Aru kolleegidega kasutanud virtuaalreaalsust, et uurida nähtuseid, mille puhul loomulik eksperimenteerimine oleks ressursimahukas ja keeruline (Kaup et al., 2023). 2024. aastal jätkab Aru teadustööga ning tegutseb kaasprofessorina Tartu Ülikooli Arvutiteaduste instituudis. Aru eestvedamisel loetakse ka sügissemestritel kursust “Tehislik ja loomulik mõistus” (ÕIS II, 2024) ning ta on juhendanud üle 30 uurimistöö (ETIS, 2024), edendades psühholoogia ja sellega seotud teadusharude tulevikku tulevasi interdistsiplinaarseid teadlasi arendades ja toetades.

Lisaks teadustööle on Aru hinnatud selle populariseerijana. Koos Talis Bachmanniga on ta välja andnud psühholoogia õpiku “Tähelepanu ja teadvus” (Aru ja Bachmann, 2009) ja raamatud “Ajust ja arust” (Aru, 2017) ning “Loovusest ja logelemisest” (Aru, 2022). Viimased on suunatud laiemale lugejaskonnale, eristades teda paljudest teadlastest, kes alles karjääri lõpupoole populaarteaduslikke raamatuid avaldama on hakanud. Tuntud mõttekäikude hulka kuulub tema rõhutus loovuse puhul: selleks on vajalik eelnev pingutus ja kui lahenduseni ei jõuta, sellele järgnev periood, kus probleem pannakse kõrvale ja tuntakse igavust ehk logeletakse ning et loovus ei ole ainult kunstis, vaid mõtlemises üldiselt (Aru, 2022). Õppimise osas on Aru toonitanud, et rumalaid küsimusi ei ole, küsimine on mõtlemine (Leibold, 2024). Samuti propageerib Aru tehisintellekti oskuslikku kasutust (Aru, 2023). Ta on pidanud ka avalikke loenguid, muuhulgas koostöös Tagasi Kooli keskkonnaga, Tallinna ning Tartu Ülikooliga. (Tagasi Kooli, 2022; Tartu Ülikooli teaduskool, 2023; Tallinna Ülikool, 2023). Aru on osalenud ka kastist-välja projektides, nagu balettis “Aju” (Sinivee, 2024). Aru näol on tegemist mitmekülgse ja silmapaistva noore teadlasega, kes edendab avalikku arvamust psühholoogia, hariduse ning tehisintellekti teemadel.

Foto allikas: Kärssin, A. (2016). Jaan Aru - noorteadlane, kes uurib aju ja kellest saab aru. Personaliuudised, 1. november. Kasutatud 20.11.2024, https://www.personaliuudised.ee/uudised/2016/11/01/jaan-aru---noorteadlane-kes-uurib-aju-ja-kellest-saab-aru

Kasutatud allikad

Allik, J. (2024). PSÜHHOLOOGIA AJALUGU. Kohustuslik lugemismaterjal. Kasutatud 20.11.2024

Aru, J. (2017). Ajust ja arust: unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust. Tallinn: Kirjastus Argo.

Aru, J., Bachmann, T. (5/2009). Sissejuhatus teadvuseteadusesse. Horisont. http://www.bachmannlab.com/wp-content/uploads/2009/12/AruBachmHorisont2009teadvus.pdf

Aru, J., Bachmann, T. (2009). Tähelepanu ja teadvus. Tallinn: Tänapäev.

Aru, J., Bachmann, T., Singer, W., & Melloni, L. (2012). Distilling the neural correlates of consciousness. Neuroscience & Biobehavioral Reviews, 36(2), 737–746). https://doi.org/10.1016/j.neubiorev.2011.12.003

Aru, J., Suzuki, M., & Larkum, M. E. (2020). Cellular Mechanisms of Conscious Processing. Trends in Cognitive Sciences, 24(10), 814–825. https://doi.org/10.1016/j.tics.2020.07.006

Aru, J. (2022). Loovusest ja logelemisest: nutineedusest, mõttevälgatustest ja laste arengust. Tallinn: Kirjastus Argo.

Aru, J. (2023). Tehisaru kasutamine nõuab aru. Postimees, 10. oktoober. Kasutatud 19.11.2024, https://arvamus.postimees.ee/7872592/jaan-aru-tehisaru-kasutamine-nouab-aru

Google Scholar. (2024). Jaan Aru - Google Scholar. Google Scholar [Andmebaas]. Kasutatud 19.11.2024, https://scholar.google.de/citations?user=FvFOzS8AAAAJ&hl=en

Crick, F., & Koch, C. (1990). Towards a Neurobiological Theory of Consciousness. Seminars in Neuroscience, 2, 263-275. https://collections.nlm.nih.gov/catalog/nlm:nlmuid-101584582X469-doc

Eesti Teadusinfosüsteem. (2024). Jaan Aru. ETIS [Andmebaas]. https://www.etis.ee/CV/Jaan_Aru/est

Kaup, K. K., Vasser, M., Tulver, K., Munk, M., Pikamäe, J., & Aru, J. (2023). Psychedelic replications in virtual reality and their potential as a therapeutic instrument: an open-label feasibility study. Frontiers in Psychiatry, 14. https://doi.org/10.3389/fpsyt.2023.1088896

Leibold, K. (2024). Jaan Aru: ei ole rumalaid küsimusi, küsimine on mõtlemine. Eesti Rahvusringhääling, 23. oktoober. Kasutatud 19.11.2024, https://kultuur.err.ee/1609499839/jaan-aru-ei-ole-rumalaid-kusimusi-kusimine-on-motlemine

Mallatt, J., & Feinberg, T. E. (2017). Consciousness is not inherent in but emergent from life. Animal Sentience, 1(11). https://doi.org/10.51291/2377-7478.1204

Sinivee, M. (2024). Jaan Aru: lavastaja tutvustas end ja selgitas, et tahab luua balleti ajust. Pidasin seda algul naljaks või humoorikaks petuskeemiks. Eesti Päevaleht, 9. august. Kasutatud 19.11.2024, https://epl.delfi.ee/artikkel/ 120312975/jaan-aru-lavastaja-tutvustas-end-ja-selgitas-et-tahab-luua-balleti-ajust-pidasin-seda-algul-naljaks-voi-humoorikaks-petuskeemiks

Suzuki, M., Pennartz, C. M. A., & Aru, J. (2023). How deep is the brain? The shallow brain hypothesis. Nature Reviews. Neuroscience, 24(12), 778–791. https://doi.org/10.1038/s41583-023-00756-z

Tagasi Kooli. (2022, 9. märts). #279 Jaan Aru - Kuidas mu aju õpib ehk kuidas paremini õppida? [Video]. Youtube. https://www.youtube.com/watch?v=VcYcJFU-f64

Tallinna Ülikool I Tallinn University. (2023, 28. september). Jaan Aru loeng "Loovus tehisintellekti ajastul" [Video]. Youtube. https://www.youtube.com/watch?v= 8gZOjPMnpeM

Tampuu, A., Matiisen, T., Kodelja, D., Kuzovkin, I., Korjus, K., Aru, J., Aru, J., & Vicente, R. (2017). Multiagent cooperation and competition with deep reinforcement learning. PLoS ONE, 12(4), e0172395. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0172395

Tartu Ülikooli teaduskool. (2023, 20. oktoober). Jaan Aru - Tehisaru ja pärisaru [Video]. Youtube. https://www.youtube.com/watch?v=tCrb8_NDAvs

The Nobel Prize. (2024). The Nobel Prize in Physics 2024. NobelPrize.org, 8. Oktoober. Kasutatud 20.11.2024, https://www.nobelprize.org/prizes/physics/2024/press-release/

ÕIS II. (2024). Tehislik ja loomulik mõistus (6 EAP) LTAT.02.024. Kasutatud 19.11.2024, https://ois2.ut.ee/#/courses/LTAT.02.024/version/15fefde7-79fc-17ec-e2d5-2a9a02569b96/details

Added to timeline:

Date:

Images: