jan 1, 1924 - Ivan Pavlov valitakse Tartu Ülikooli audoktoriks

Description:

Ivan Pavlov valitakse Tartu Ülikooli audoktoriks. Pavlovi avastused loomade seedimise füsioloogias ja tingreflekside kujundamises on märkimisväärse olulisusega psühholoogia arenguloo jaoks. Nende avastuste tunnustuseks sai teadlane esimeseks vene teadlaseks, keda premeeritu Nobeli auhinnaga (1904). Pavlovi katsete käigus, kus mõõdeti seedemahlade eritumise koguseid, tehti oluline avastus, et lisaks toidu nägemisele või haistmisele võivad seedemahlade eritust suurendada ka muud kõrvalised muutujad ja stiimulid (Allik, 2021; lk ).

Sündmus on Tartu jaoks oluline, kuivõrd Ivan Pavlovi enda sõnul sai tema mõttetöö alguse varasemalt Tartus loomade ja toiduga läbi viidud katsetest. Füsioloogide Carl Schmidti ja Friedrich Bidder Tartus tehtud uuringud*, kus avastati, et loomade maomahlade eritus suurenes ka toidu nägemisel, mitte ainult söömise ajal, said aluseks Pavlovi enda katsetele. Seega on maailmas tuntuks saanud Pavlovi koera katsetel ka tugev seos Tartu Ülikooli ajalooga, mis ulatub aega enne Pavlovi audoktoriks nimetamist.

Huvitav aspekt on see, et Nobeli preemia anti Pavlovile eelkõige seedimise füsioloogia uurimise eest, mis pigem on avastus loodusteaduste kui psühholoogia kasuks. Kuid praeguseks ajaks on see füsioloogilise avastuse osa pigem tahaplaanile jäänud ja enam tähelepanu pööratakse just tingrefleksi avastusele, mis on psühholoogia ajaloo kontekstis vägagi oluline ja mõjukas kontseptsioon.

* Tulevikus võib selle kohta eraldi sissekande teha

Kasutatud kirjandus:
Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Added to timeline:

Date: