apr 9, 2003 - Koolipsühholoogi kutsestandardi I versioon

Description:

20. sajandil toimusid psühholoogias väga olulised muutused: kognitiivse revolutsiooni tulemusena hakati taas olulisel määral uurima inimese tunnetusprotsesse ning tänu neuroteaduste revolutsioonile oli võimalik töötavat aju uurida turvalisemalt ja täpsemini kui kunagi varem. Ühtlasi ei jagunenud 20. sajandil psühholoogid enam koolkondadesse, vaid spetsialistid hakkasid koonduma lahendamist vajavate probleemide alusel. 20. sajandi alguses loodi Binet-Simon intelligentsustest, mis võimaldas hinnata laste vaimset võimekust ning selle põhjal teha otsuseid, mis toetaksid laste vaimset arengut (Laidra, 2011). II maailmasõja ajal oli tähtsal kohal sõdurite psühholoogiline hindamine, sellel ajal arenesid psühholoogia testimisvõimalused (Leahey, 2000). Peale sõja lõppu tõusis taas koolipsühholoogia koos laste vaimse heaoluga tähtsamale kohale, koolipsühholoogias omandati üha enam doktorikraade (Leahey, 2000). Vajadus koolipsühholoogia järele kasvas sõjajärgse beebibuumi tulemusena, mistõttu oli koolides tavapärasest rohkem lapsi (Bare, 1997). Seega oli sajandivahetuseks maailmas olukord, kus koolipsühholoogiale olid suured nõudmised ning teadus oli uute uurimisvõimaluste võrra rikkam.

Eesti taasiseseisvumine lõi omakorda vajalikke tingimusi psühholoogia arenemiseks. Juba kümmekond aastat enne taasiseseisvumist õnnestus Eesti psühholoogidel hakata avaldama inglisekeelseid töid rahvusvahelistes teadusajakirjades ning peale taasiseseisvumist tekkis võimalus korraldada ümber psühholoogia õppekava (Allik, 2021). 1988. aastal asutati ka Eesti Psühholoogide liit, mis muuhulgas on oma eesmärgiks seadnud Eesti elanike psüühilise heaolu saavutamise (Eesti Psühholoogide Liit, s.a.). Juba 1991. aastal ehk kolm aastat hiljem asutati Eesti Koolipsühholoogide ühing, mille üks eesmärkidest oli parandada laste psüühilist heaolu (Viitkar, 2019). Selline vaimne ja institutsionaalne vabanemine lõi Eestis vajaminevad eeldused koolipsühholoogide töö paremaks organiseerimiseks.

09.04.2003 hakkas kehtima koolipsühholoogi kutsestandardi I versioon, mis tähendab, et Eestis hakkasid tegutsema esimesed ametliku kutsega koolipsühholoogid. Varasemalt polnud koolipsühholoogide amet ja tegutsemine reguleeritud - nüüd avanes aga võimalus väljastada spetsialistidele teatud mõttes kvaliteeditähis. Lisaks avas see tee standardiseeritud koostööle riigistruktuuride ja organisatsioonidega.

Üks koolipsühholoogi kutsestandardi loomise väärtus oli seega mitmesugune korralduslik areng ning reguleeritus. Näiteks hakati nõudma koolis töötavalt psühholoogilt bakalaureuse kraadi, ühtlasi määratleti, et ühe psühholoogi täiskoormus on töötada umbes 600 õpilasega, samuti hakati lähtuma Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) kehtestatud eetikakoodeksist (Kikas, 2007). Sellised esialgsed nõuded võimaldasid hakata struktuuri täiustama ja parandama. Tänu nendele regulatsioonidele saab nõuda koolipsühholoogidelt piisavat pädevust ning hoida Eesti kooliõpilastele pakutava psühholoogilise toe piisavat taset. Täna kehtiv koolipsühholoogi 7. taseme kutsestandard nõuab juba erisalast magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni (Kutsekoda, 2021).

Nõue koolipsühholoogide pädevusele nõudis omakorda väljaõppe piisavat taset, mistõttu tekkis vajadus arendada koolipsühholoogidele mõeldud õppematerjale. Spetsiaalselt koolipsühholoogidele suunatud kursusi pakuti Eestis juba varem, kuid esimeste õppijate tagasiside põhjal ning esialgset õppekava täiendades arendati õppekava paremaks (Kikas, 2007). Standardite olemasolu tekitas vajaduse õppematerjalide järele, mida hakatigi üha enam looma. Seega andis kutsestandardi loomine olulise tõuke Eestis koolipsühholoogide väljaõppe programmi väljakujunemisele ja arengule.

Koolipsühholoogide kutsestandardi I versiooni loomine oli märgiline ka seetõttu, et see sündmus panustas Eestis psühholoogia arengusse üleüldiselt. Spetsialistidele kehtiv standard aitab tõsta eriala mainet, kuna koolipsühholoogid pidid oma pädevust hakkama tõestama. Kutsestandard aitas ühtlustada praktikat ja ka eetikat, määratledes raamid, mille piires saab spetsialist tegutseda ning kuidas vältida igasugust kahjustamist. Viimaks on oluline ka see aspekt, et koolipsühholoogia standardiseerimine aitas suunata tähelepanu laste ja noorte vaimsele tervisele ning pädevad spetsialistid suudavad teha mõtestatud ja efektiivset ennetustööd, mis annab otsese panuse Eesti inimeste vaimse heaolu paranemisse.


Kasutatud allikad:

Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu (lk 131–132). Tartu Ülikooli Kirjastus.

Bare, J. (1997). The Impact of the Baby Boom Echo on U.S. Public School Enrollments. Issue Brief. National Center for Education Statistics. https://eric.ed.gov/?id=ED412623

Eesti Psühholoogide Liit. (s.a.). Eesti Psühholoogide Liit. Vaadatud 22. november 2024, http://www.epl.org.ee/wb/pages/ajalugu.php

Kikas, E. (2007). School psychology in Estonia. Teoses S. R. Jimerson, T. D. Oakland & P. T. Farrell (Toim.), The handbook of international school psychology (lk 183–190). Sage Publications.

Kutsekoda. (2021). Koolipsühholoogi kutsestandard, tase 7. Vaadatud 21. november 2024, aadressilt https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10859349

Laidra, K. (2011). Intelligentsus ja haridus. Teoses Intelligentsuse psühholoogia (lk 161–162). Tartu Ülikooli Kirjastus.

Leahey, T. H. (2000). A history of psychology: Main currents in psychological thought (4th ed., lk 371–377, 469–470). Prentice Hall.

Viitkar, H. (2019). Ülevaade Eesti Koolipsühholoogide ühingu kujunemisest, arengust ja panusest Eesti koolipsühholoogiasse. Tartu Ülikool. http://dspace.ut.ee/handle/10062/65322

Added to timeline:

Date:

Images: