sep 1, 1922 - Konstatin Ramul avab eksperimentaalpsühholoogia labori Tartus

Description:

Konstantin Ramul (30.05.1879–11.02.1975) oli eesti psühholoog, õppejõud ja professor, kes rajas Tartu Ülikooli juurde eksperimentaalse psühholoogiaosakonna. Teda peetakse ka üheks eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajajateks. Algselt filosoofia dotsendina tegutsenud Konstantin Ramul asutas 1922. aastal eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi (Ramul, 19. saj II pool–1979). Labor oli esimene omataoline Eestis ja tähistas psühholoogia kui teadusvaldkonna uut suurt sammu. Ramuli juhitud labor pakkus võimalust rakendada kaasaegseid eksperimentaalseid meetodeid ning kujundas sellega Tartu Ülikooli psühholoogiaõppe ja teadustöö uueks keskuseks (Allik, 2004).

Labori rajamise eeldused ja taust

Laboratooriumi rajamine oli kooskõlas rahvusvaheliste suundumustega psühholoogias, kus teadusliku eksperimenteerimise kaudu otsiti vastuseid inimese käitumist ja psüühikat puudutavatele küsimustele. Wilhelm Wundti poolt 1879. aastal asutatud esimene eksperimentaalpsühholoogia labor Leipzigis oli inspiratsiooniks paljudele teadlastele. Eeskujuks oli see ka Ramulile, kes püüdis Wundtile sarnast lähenemist Eestis algatada (Allik, 2004; Ramul, 1938). Eesti iseseisvumine 1918. aastal lõi soodsad tingimused teaduse arendamiseks ja rahvusliku kõrghariduse edendamiseks. Tartu Ülikoolist sai rahvusülikool, mille eesmärk oli pakkuda eestikeelset haridust ja luua teadusvaldkondades uusi võimalusi. Ramul oli üks neist, kes võttis antud ülesannet tõsiselt, töötades välja eestikeelseid psühholoogiatermineid ja rõhutades teadusliku psühholoogia tähtsust hariduses (Ramul, 1938).

Labori roll psühholoogia õpetamises ja teadustöös

Tartu eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium andis tudengitele võimaluse tutvuda kaasaegsete teadusmeetoditega ja rakendada neid praktilistes eksperimentides. Labori tööd iseloomustas teaduslik rangus ja tähelepanu uurimismeetodite arendamisele. Ramuli juhendamisel sai laboratoorsetest eksperimentidest oluline osa õppetöös, andes tudengitele praktilised oskused ja teadmised teaduslike uuringute läbiviimiseks (Allik, 2004).
Kuigi Ramul ise ei viinud läbi originaalseid eksperimente, pidas ta oluliseks uurimismetoodika juurutamist ja teadusliku mõtlemise arendamist. Tema ja tema õpilaste loengud, praktikad ja kirjutised kujundasid terve põlvkonna Eesti psühholooge, kes olid võimelised jätkama psühholoogia teaduslikku traditsiooni. Ramuli laboris pandi ka alus praktilisele psühhomeetriale, ühendades teoreetilised arutelud empiiriliste uuringutega. Näiteks eksperimendid mälu, tähelepanu ja õppimisvõime kohta põhinesid ideel, et psüühilisi nähtusi saab mõõta ja kvantifitseerida (Ramul, 1961).

Rahvusvahelised seosed ja mõju

Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium oli oma aja kohta ainulaadne mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis. Labor ei olnud isolatsioonis, vaid ühendas Eesti psühholoogia rahvusvaheliste teaduslike suundumustega. Eksperimentaalsete meetodite kasutamine, mis oli inspireeritud Wundti ja Titcheneri töödest, aitasid Tartus välja arendada uurimismetoodikaid, mis olid tunnustatud ka väljaspool Eestit. Labor pakkus tudengitele võimalust saada osa ka rahvusvahelistest teadussuundumustest, rakendades uudseid uurimismeetodeid, mida varem peeti ainult suuremate Euroopa ülikoolide privileegiksSamuti oli labor aluseks tulevastele teaduslikele publikatsioonidele ja koostööprojektidele teiste Euroopa ülikoolidega (Allik, 2004; Ramul, 1938). Lisaks tõi labor Tartu Ülikoolile rahvusvahelist tunnustust ja sidemeid Euroopa teadlastega (Ramul, 1938).
Laboratooriumi tegevus jätkus aktiivselt kuni 1940. aastate lõpuni, mil poliitilised muutused ja Teise maailmasõja sündmused mõjutasid suurel määral teadustegevust Eestis. Labori pärand jäi püsima, olles aluseks psühholoogia edasisele arengule Eestis. Tänapäeval on Tartu Ülikooli psühholoogia instituut üks juhtivaid psühholoogia teadus- ja õppeasutusi Eestis, kandes sellega edasi Ramuli poolt alustatud teaduslikku traditsiooni (Allik, 2004). Ramul juhendas labori tööd kuni 1966. aastani (Ramul, 19. saj II pool–1979).

Ramuli labori pedagoogiline tähtsus

Lisaks teadustööle mängis eksperimentaalpsühholoogia labor olulist rolli ka pedagoogikas. Ramuli juhendamisel loodi õppekavad, mis sidusid teoreetilise psühholoogia praktiliste eksperimentidega. Tudengid õppisid teaduslike andmete kogumise, analüüsi ja tõlgendamise põhimõtteid, mis olid vajalikud nende edasiseks teadlaskarjääriks. Laboris välja töötatud praktilised õppeprogrammid said eeskujuks mitmetele teistele Tartu Ülikooli õppeainetele, rõhutades interdistsiplinaarset lähenemist haridusele (Ramul, 1961).

Huvitav tõik

1951. aastal tegi professor Alfred Koort ettepaneku vähendada Ramuli koormust professorina poolele koormusele. Aleksander Elango andmete põhjal tahtis Koort Ramuli üldse pensionile saata, nagu nõuti TRÜ parteiorganisatsiooni üldkoosolekul. Põhjused, mis välja toodi olid poliitilist laadi. Ramul ei olnud oma varasemaid seisukohti Lenini-Stalini õpetuse järgi ümber lükanud; oli kodanliku natsionalismi kütkes ning soovitas üliõpilastel kasutada oma 1938. aastal ilmunud psühholoogiaõpikut. Ka Ramuli abikaasa oli parteilastel pidevalt hambus oma usu tõttu. Ramuli töökoha päästis rektori vahetus, uus rektor siiski soovis Ramuli tööle jätta ning seda täiskoormusega ("Konstatin Ramul", 2021).

Pildid

1. Ramuli portree
2. Aasta 1950. Ramul psühholoogilisi katseid tegemas

Kasutatud kirjandus:

Allik, J. (2004). Eesti psühholoogia ajalugu (lk 45–50). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Ramul, K. (1938). Teaduslik psühholoogia ja elu (lk 123–129). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Ramul, K. (1961). The problem of measurement in the psychology of the eighteenth century.
American Psychologist, 16(10), 653–659.

Ramul, K. (19. saj II pool–1979). Tartu Ülikooli raamatukogu, Fond 79, inventarinimistu. Tartu Ülikool.

Added to timeline:

Date:

Images: