sep 6, 1924 - Sünnib Olaf Millert

Description:

Olaf Millert (1924-2017) sündis Tallinnas, 1943. aastal lõpetas ta Jakob Westholmi Gümnaasiumi XXV lennu (In memoriam prof Olaf Millert – EELK Usuteaduse Instituut, 2017).

1940. aastatel aset leidnud tormilised ajad maailma ja Eesti ajaloos mõjutasid kõiki inimesi. Eestist põgenes tuhandeid inimesi, kelle seas oli andekaid kirjanikke, kultuuritegelasi ja teadlaseid. Nii olid ka Eestist põgenenud Olafi vanemad, ärimees Albert Millert ja Klaara Fischmann (Obituary Information for Olaf Millert, s.a.). Saades äsja 20-aastaseks pidi ka1944. aastal Olaf põgenema Saksamaale, jättes Eestisse oma vanema venna (In memoriam prof Olaf Millert – EELK Usuteaduse Instituut, 2017). Saksamaal asus õppima Erlangen-Nürnbergi Friedrich-Alexanderi Ülikooli, mille juurde loodi ka Korp! Rotalia konvent, mille aktiivseks liikmeks Olaf sai (In memoriam prof Olaf Millert – EELK Usuteaduse Instituut, 2017). Saksamaalt liikus Olaf edasi Ameerika Ühendriikidesse Lõuna-Dakota osariiki, kus ta käis Sioux Falls Augustana kolledžis ja Vermillioni ülikooli magistrantuuris (In memoriam prof Olaf Millert – EELK Usuteaduse Instituut, 2017). Peale magistri omandamist otsustas ta minna Harvardi ülikooli doktorantuuri, kus temast sai, isiksusepsühholoogia rajaja, professor Gordon Allporti viimane doktorant ja akadeemiline poeg (In memoriam prof Olaf Millert – EELK Usuteaduse Instituut, 2017). Tuleb mainida, et 20. sajandi keskpaigas hakati keskenduma rohkem spetsiifilistematele uurimise valdkondadele ja probleemidele (Allik, 2024). Nii oli ka Gordon Allporti 1937. aastal avaldatud teos “Isiksus” aluseks, et saaks tekkida isiksusepsühholoogia valdkond (Allik, 2024). Ove Sander on 2017. aastal kirjutanud Olafi järelhüüdes, et Olafit mõjutas tohutult oma akadeemilise isa (Gordon Allporti) usk inimesse ja Jumalasse, võttes Allporti enda eeskujuks ühendas ta oma töös ja ellusuhtumises religiooni ja teaduspõhise lähenemise (In memoriam prof Olaf Millert – EELK Usuteaduse Instituut, 2017). Olaf Millert kaitses filosoofiadoktori väitekirja psühholoogia erialal 1961. aastal (In memoriam prof Olaf Millert – EELK Usuteaduse Instituut, 2017). Peale teist maailmasõda toimusid psühholoogia ajaloos muutused, millest suurel määral lähtutakse tänapäeva empiirilises psühholoogias. On tähtis mõista, et kuigi Eesti oli okupeeritud, siis oma panuse Eesti ja maailma psühholoogia arengusse andsid ka Eesti teadlased ning põgenenud eestlased välismaal.

Üheks kõige mõjukamaks, edasiviinumaks ja muljeltavaldamaks saavutuseks võib Olaf Millerti juures pidada seda, et ta lõi St. Olafi kolledži juurde psühholoogia osakonna, mida ta juhatas alates 1961. aastast kuni emireteerumiseni 1995. aastal (In memoriam prof Olaf Millert – EELK Usuteaduse Instituut, 2017). Seal õpetas ka isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogiat (Psychology, s.a.). Tema kaaslaseks sellel teekonnal oli tema abikaasa, lingvist Juta Rae Millert, kes töötas keele ja kirjanduse osakonnas St. Olafi kolledžis (Obituary Information for Olaf Millert, s.a.).

Olaf Millertit on tunnustatud mitmete autasudega ning ta on olnud ka ise osaline, et võimaldada tunnustus märkimisväärsetele riigitegelastele ja õpilastele. 2010. aastast on St. Olafi kolledzi Regnent Hallis olev laboratoorium Olaf ja Juta Millerti nimeline. 2000. aastal lõid Olaf ja Juta Millert omanimelise fondi, mis tegutseb tänapäevani ning, mille eesmärgiks on pakkuda toetust Eesti, Baltimaade ja Skandinaavia üliõpilastele, kes soovivad õppida St.Olafi kolledžis (In memoriam prof Olaf Millert – EELK Usuteaduse Instituut, 2017). Lisaks paljudele teistele on selle fondi läbi saanud St. Olafi kolledžisse õppima näiteks Sepo Seemani vanim poeg Aleksander, kelle akadeemiline isa Olaf Millert ka oli (Sepo Seeman, 2012). Lisaks lõid ja finantseerisid Olaf ja Juta Millert ka Allport Psychology Award’i, mis annab iga aastaselt auhinna silmapaistvale noorele psühholoogia üliõpilasele (Psychology, s.a.). Oma naise Juta Millerti auks lõi Olaf 2010. aastal loengusarja Millert Memorial Speaker Series, mis toimub igal aastal (Psychology, s.a.).

Olaf Millert pidas oma eluajal oluliseks eestlustegevust USA-s, koostööd Eestiga ning rahvusvahelisse poliitikasse panustamist. Ta tegi kaastööd nii ÜRO-le kui ka Ameerika Häälele ning omas kontakte Suurbritannia suursaadiku Lord Cardoniga (In memoriam prof Olaf Millert – EELK Usuteaduse Instituut, 2017). Olaf Millerti abiga said St. Olafi kolledži audoktoriteks kaks eesti presidenti, 2000. aastal Lennart Meri ja 2014. aastal Toomas Hendrik Ilves (In memoriam prof Olaf Millert – EELK Usuteaduse Instituut, 2017). President Ilves Külastas St. Olafi kolledzit 1997. aastal ning sealt edasi lõi akadeemilise külastusprogrammi Mare Balticum. Olles küll nüüd siit ilmast lahkunud, on ta ülaltoodud näidetega loonud pärandi, mis aitab siduda Eestit ja USA-d ning, mis aktiivselt enda elu edasi elab.

Olafil oli tõepoolest suur soov hoida Eesti ja USA vahelisi akadeemilsi sidemeid. 1960. aastal kirjutas Olaf professor Konstantin Ramulile kirja (Millert & Ramul, 1960; vt ka LISA1), kus tunnustas Ramuli kirjutatud artiklit “The problem of Measurement in The Psychology of the Eighteenth Century”. Olaf kirjutas ka, kuidas tal on suur huvi psühholoogia ajaloo ning eestikeelsete mõistete vastu, millest Harvardi Ülikoolis raamatukogus vajaka jääb. Ta palus Ramulit infot, kust ta võiks saada eesti keelsest psühholoogiaalast kirjandust ning uuris psühholoogia õppekava kohta Tartus. Kiri oli saadetud vahetult enne doktoriks saamist Harvardi ülikoolist (vt Lisa). Harvardi ülikool andis 2011. aastal Olaf Millertile hõbekarika 50 aasta täitumisest doktoriks saamisest (In memoriam prof Olaf Millert – EELK Usuteaduse Instituut, 2017). Lisaks hindas EELK (Eesti evangeelne Luterlik kirik), Millerti teeneid Minneapolise koguduse elu edendamises aukirjaga aastal 2015 (Täname | EELK, s.a.).

Olaf Millert suri 2017. aasta veebruaris, tema kohta on tehtud mitmeid järelhüüdeid, üks neist Bierman, Benson & Langehough matusebüroo leheküljel, kus oma kommentaarid on jätnud mitmed tema õpilased (Obituary Information for Olaf Millert, s.a.). Jääb silma, et tema õpilased kirjeldavad Olaf Millertit kui inimest, kes oli siiralt huvitatud oma õpilaste heaolust, edust ja hoidis nendega tugevaid sidemeid ka peale õpinguid. Millerti soov luua tugevaid akadeemilisi sidemeid Eesti, USA ja maailma vahel sai kindlasti teoks. Tema tegutsemine USA-s oli üks väike, aga oluline, osa sellest, et säiliks Eesti rahvuslik identiteet ja teaduse tugevnemine.

Kasutatud kirjandus

Allik, J. (2024). Psühholoogia ajaloo konspekt.
In memoriam prof Olaf Millert – EELK Usuteaduse Instituut. (2017).
https://www.eelkui.ee/uudised/in-memoriam-olaf-millert/
Millert, O. W., & Ramul, K. (1960). 1 kiri K. Ramulile. Ramul, Konstantin.
Obituary information for Olaf Millert. (s.a.). Salvestatud 26. november 2024,
https://www.biermanfuneralhome.com/obituari
es/obituary-listings?obId=15059657
Psychology. (s.a.). Millert Memorial Speaker Series – Psychology. Salvestatud 26. november
2024, https://wp.stolaf.edu/psych/millert-speakers/
Sepo Seeman: „Mul pole mingit tahtmist end surnuks töötada. Isegi kui see kõrvalt näib nii.“
(2012).
https://www.ohtuleht.ee/melu/499106/sepo-seeman-mul-pole-mingit-tahtmist-end-sur
nuks-tootada-isegi-kui-see-korvalt-naib-niiTäname | EELK. (s.a.). Salvestatud 26. november 2024, https://eelk.ee/kirik/taname/

LISA1

(Kirjutasin arhiivist vaadatud kirja ümber)

TÜR arhiivist vaadatud kiri, mille Olaf Millert saatis 10.mail 1960 prof Dr. Konstantin Ramulile
Saadetud aadressile Vilde tee 31-1
Tartu, Estonia, U.S.S.R

Peal on Harvardi logo
Harvard Univeristy
Dunster House
Cambridge 38, Massachusetts

V.a professor Ramul: Lugesin suure huviga Teie kirjutust “The problem of Measurement in The Psychology of the Eighteenth Century”. Kuna siin maal valitseb kahjuks krooniline leigus psühholoogia ajaloo suhtes (erandid vanemast generatsioonist: Edwin Boring ja Gordon Allport), siis on teie artikkel viimases “American Psychologist” väljaandes eriti teretulnud. Olles ise huvitatud psühholoogia ajaloost, olen Teile eriti tänulik selle sisuka kirjutuse eest.

Minu kirja põhjustab veel üks teine küsimus. Kuigi olen sündinud ja omandasin keskkhariduse Eestis, minu ülikooliharidus ja kutsealaline väljaõppe on toimunud (olen praegu lõpetmas oma doktoriväitekirja siin) saksa ja ameerika õppeasutuses. Olen Harvardi Ülikooli raamatukogus silmitsenud Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste sarja toimetisi, kuid pole seal palju leidnud, mis aitaks sõnavara kasvatada. Oleksin Teile väga tänulik, kui saaksite mulle kirja teel teatada, kas kust ja milliseid eestikeelseid trükiteoseid kompendiumeid, konspekte, etc) oleks võimalik tellida. Teiseks huvitaks mind teada, kui võimalik, õppekava psühholoogias, tartu Ülikoolis.

Lootuses, et minu uudishimu Teile asjatut tüli ei valmista;

Teie
(tema käsitsi pandud allkiri)
Olaf W. Millert
Resident Tutor and Teaching Fellow in Social Relations


Pilt: Olaf Millert koos Artur Adsoni, Hedda Hackeri, Marie Underi ja Johannes Aavikuga 1966. aastal, https://ajapaik.ee/photo/162350/olaf-millert-artur-adson-hedda-hacker/

Added to timeline:

Date:

Images: