29 май 1901 г. - Sünnib Alfred Koort
Описание:
Alfred Koort (1901-1956)
29. mail 1901. aastal Viljandis („Alfred Koort filosoofia doktor,“ 1934) sündis Alfred Koort. Arvan et on paslik mainida kokkusattumust, et just A. Koorti sünniaastal avastati kujundita ideed (Allik, 2024c, lk 37), mis on Würzburgi koolkonna üheks olulisemaks saavutuseks (Allik, 2024b, lk 89) ning just Würzburgi koolkonnaga on ka Koorti elukäik seotud. Koorti põhiliseks valdkonnaks kujunes küll filosoofia – nimelt kaitses ta filosoofias doktoritöö 1934. aastal ning temast sai Eesti esimene kutseline filosoof – kuid siiski on ta mitmel põhjusel märkimisväärne tegelane ka Eesti psühholoogia ajaloos (Allik, 2021, lk 123). Samuti pole see ka üllatav, et teiste alade teadlastest psühholoogias tihti räägime, kuna psühholoogia areneski ajalooliselt hiljem ning n.ö. peitis end enne näiteks filosoofia, füüsika ja meditsiini varjus.
Tartu Ülikooli läks Koort tööle 1927. aastal, alguses lektorina ning hiljem professori ja ka rektorina (Allik, 2021, lk 123). Vahepeal käis ta end ka välismaal täiendamas. Märgilise tähendusega on asjaolu, et üheks tema täienduspaigaks oli Göttingen, kus ta õppis ka kuulsa Würzburgi koolkonna esindaja Narziss Achi käe all (Allik, 2021, lk 123). Narziss Ach ise oli Würzburgi koolkonna rajaja Külpe õpilane ning Achi põhilisteks psühholoogia saavutusteks võib pidada Watti assotsiatsioonieksperimentide edasiarendust ja selle käigus süstemaatilise eksperimentaalse introspektsiooni mõiste kasutusele võtmist. Samuti on Ach determineeriva tendentsi kontseptsiooni autor (Allik, 2024b, lk 90).
Tartu Ülikooli professoriks sai Alfred Koort 1939. aastal (Allik, 2021, lk 123), vaid aasta enne Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt. Nõukogude Liidu režiim tõi endaga kaasa mitmed takistused teaduse arengus. Psühholoogia kohapealt on oluline nimetada Pavlovi sessiooni, kohustust igas artiklis viidata marksismi-leninismi õpetusele (Allik, 2021, lk 105), psühholoogiliste testimiste keeldu (Allik, 2021, lk 106) ning rahvusvahelise koostöö ning materjalide jagamise laiahaardelist pärssimist (Allik, 2021, lk 107). Juttude järgi oli Koort väga hoolas Nõukogude ideoloogia (vähemalt näiv) järgija (Allik, 2021, lk 123). 1946. aastal ilmus Postimehes artikkel, kus tunnustati Koorti pühendumust marksistlikule filosoofiale ja antud teema küsimuste uurimise innustamist professorina (Allik, 2021, lk 123). Muuhulgas on Paul Ariste kirjeldanud Koorti ka kui väga „arga meest, kes ei julgenud peaaegu sugugi oma mõtteid esile tuua“ (Ariste, 2008, lk 290, viidatud Allik, 2021, lk 123). 1944-1951 oli Koortil au olla ka TÜ rektor (Allik, 2021, lk 123). Kogu tema tagasihoidlikusest vaatamata vallandati ta rektori kohalt, süüdistusega kodanlikus natsionalismis (Allik, 2021, lk 123). See kõik jätab mulje, et isegi kui Koorti jaoks oli olulisem enda turvalisuse säilitamine kui teadusliku arvamuse avaldamine, ei suutnud ta enda tõelist maailmavaadet piisavalt hästi varjata.
Alfred Koort oli esimene psühholoogia kateedri juhataja pärast sõda, aastatel 1945-1952 (Allik, 2021, lk 105). Pärast Tartu Ülikoolist vallandamist, läks Koort Tallinna Pedagoogilisse Instituuti pedagoogika ja psühholoogia kateedri professoriks. Seal töötas ta enda elu lõpuni ehk aastani 1956. Just psühholoogia kateedri elushoidmist Nõukogude ajal on Jüri Allik nimetanud Koorti peamiseks teeneks psühholoogiale (Allik, 2021, lk 106).
Arvan, et ei ole üllatav, et Koorti olulisemad psühholoogiaga rohkem või vähem seotud artiklid on kõik kirjutatud enne Nõukogude okupatsiooni algust. Ajaloolises Ajakirjas ilmunud artikkel „Ajaloolisest teadvusest“ (Koort, 1929) käsitleb ajaloost mõtlemise arengut ning rõhutab ajaloo mõistmise tähtsust elu mõistmisel. „Inimeses, kui ajalooga loomas“ (Koort, 1934) tutvustab Koort Dilthey vaateid inimloomuse kohta, mis jällegi asetab rõhu ajaloo mõistmisele. Jääb mulje, et Koorti huvitas uusaja psühholoogias 17.sajandil tähtsaks saanud küsimus „milline on inimloomus?“ ning vastus tundus talle pigem peituvat mineviku uurimises mitte teoreetilisel tasandil objektiivse tõe otsimises, mida üritas teha näiteks Hegel (Koort, 1934). Seoses sõdade ning rahvusliku diskrimineerimisega levis XX sajandil maailmas kultuuriline relativism (Allik, 2024b, lk 50). Näib, et üks viis, kuidas see Eestisse jõudis oli läbi A. Koorti, kes iseloomustab Diltheyd kui antropoloogilise relativismi esindajat (Koort, 1934). Dilthey arvas ka, et introspektsiooni abil ei saa me kunagi jõuda tõeni inimloomuse kohta, kuna sel viisil loomust uurides ei arvesta me sotsiaalset kontkesti, mis on lahutamatu osa inimeseks olemise juures. Nietzsche oli jõudnud introspektsiooniga tõdemusele, et inimloomuseks on vabadus. Dilthey enda ajaloo meetodiga jõudis järelduseni, et inimloomus koosneb produktiivsustes ehk loomevõimelisusest ning see omakorda tähendab ka vabadust (Koort, 1934).
Alfred Koort tutvustas Eesti rahvale ka John Dewey pedagoogika aluseid (Koort, 1935), mis sisaldab ka omajagu psühholoogilisi teadmisi. J. Dewey peetakse küll pragmatismi esindajaks, kuid enda filosoofias toetus ta pedagoogika, psühholoogia ja sotsiaalpsühholoogia uuringutele (Koort, 1935). Õppimist defineeris Dewey kui „aktiivset mõtteprotsessi, milles ootamatult võib tekkida uusi probleeme ja uusi seoseid kogemuste vahel“ (Koort, 1935). Leian, et tegemist on väga psühholoogilise definitsiooniga, eriti kuna see rõhutab assotsiatsioone kogemuste vahel. Assotsiatsioonid kui üks põhiideid psühholoogias, mis on eksisteerinud juba psühholoogia eelajaloolisest ajast ja saanud alguse Aristotelest, oli Dewey ajaks jõudnud arengufaasi, kus seda juba eksperimentaalselt testiti (Allik, 2024a, lk 29). Samuti rääkis A. Koort, et Dewey arvas, et käitumist juhivad konkreetsed eesmärgid, mitte väärtused (Koort, 1935). Artikli üheks olulisemaks märksõnaks oli harjumus. Dewey arvas, et inimesed sünnivad loomulikest tungidest juhitud olevustena, kes sotsialiseerumise käigus omandavad harjumusi. Õpetamises pidas Dewey kahjulikuks tasude ja karistuste süsteemi rakendamist, kuna see viib lapse tähelepanu õppimise sisult tasude saamisele ja karistuste vältimisele (Koort, 1935). Karistuste ja tasude seos õppimisega meenutab mulle operantset tingimist, mis XX sajandil, biheivioristide valitseval ajastul, oli väga kuum teema (näiteks Skinneri põhiteos tuli välja 1938 a; viide (Allik, 2024b, lk 111). Selle sarnasuse valguses võib alguses veidi irooniline tunduda, et artiklis tõi Koort just välja asjaolu, kuidas biheivioristid kritiseerisid Dewey ideid (Koort, 1935). Teise nurga alt lähenedes on Dewey ja biheivioristide vastasseis muidugi ilmselge – Dewey rääkis palju käitumise tagamaadest, samas kui biheiviorism arvestab vaid jälgitavat käitumist kui teaduse jaoks olulist uurimisobjekti. Samuti kõneleb Dewey õpetamisel sellest, et õpilasele ei tohi anda liiga kergeid ega liiga raskeid ülesandeid – idee, mis meenutab Võgotski lähima arengu ala kontseptsiooni (Võgotski, 1978). Eestis jätkasid nii mitmedki psühholoogid Lev Võgotski traditsioone (Allik, 2024c, lk 43) ning on näha, et ka A. Koort puudutas Võgotskiga sarnaseid ideid, olgugi et Lääne teadlaste kaudu.
Jüri Alliku hinnangul on Alfred Koorti populaarsetest psühholoogia teemalistest artiklitest veel mainimist väärt „Teadvuse eksentrilisus ja „vaim““ (1935) ning „Fenomenoloogiline filosoofia“ (1938) (Allik, 2021, lk 124). Enda teaduslikust loomingust ei ole Koort küll ajalukku läinud uute ideedega, vaid pigem teiste (Lääne) teadlaste ideede ilusas eesti keeles ümberjutustamisega. Siiski võib tema suurimaks isiklikus saavutuseks lugeda tema doktoritööd tüüpide teooriast (Allik, 2021, lk 124).
Kasutatud kirjandus:
Alfred Koort filosoofia doktor. (1934). Postimees (294), 4. Toim. Tõnisson, J. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19341027.2.36&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------
Allik, J. (2021). Eesti Psühholoogia lugu. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Allik, J. (2024a). Psühholoogia ajaloo konspekt, osa 1. Õppematerjalid Tartu Ülikoolis
Allik, J. (2024b). Psühholoogia ajaloo konspekt, osa 2. Õppematerjalid Tartu Ülikoolis
Allik, J. (2024c). Psühholoogia ajaloo konspekt, osa 3. Õppematerjalid Tartu Ülikoolis
Ariste, P. (2008). Mälestusi. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Koort. A. (1929). Ajaloolisest teadvusest. Ajalooline Ajakiri, 177-186. https://www.etera.ee/zoom/9538/view?page=194&p=separate&tool=info&view=0,0,2197,3419
Koort. A. (1934). Inimene – animal historicum. Looming, 1058-1066. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:44848/16147/page/80
Koort. A. (1935). John Dewey pedagoogika aluseid. Eesti Kool. http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=660
Võgotski, L. S. (1978). Mind in society: The development of higher psychological processes. Massachusetts: Harvard University Press.
Добавлено на ленту времени:
Дата:
Изображения:
![]()