23 сент 1939 г. - Juhan Tork kaitseb Tartu Ülikoolis väitekirja "Eesti laste intelligents".

Описание:

23. septembril 1939. aastal kaitses Juhan Tork Tartu Ülikooli aulas oma doktoritööd, mille teemaks oli „Eesti laste intelligents“. See töö oli esimese iseseisvusperioodi ajal kaitstud ainus doktoritöö pedagoogika alal. Töö oponendid olid Afred Koort ja Konstantin Ramul.
Sündmust kirjeldab kohalviibinud Theodor Künnapas nii, et ülikooli aula oli pilgeni täis kuulajaid, kes kõik tahtsid osa saada erakordsest sündmusest, milleks oli esimene eestikeelne doktoriväitekiri. Vähem oluline ei olnud töö sisu – esimest korda oli Eestis väga laiapõhjaliselt mõõdetud koolilaste vaimseid võimeid ja võrreldud tulemusi teiste maadega. Selgus, et Eesti koolilapsed ei jää maha oma Ameerika eakaaslastest, pigem vastupidi, ületavad neid oma vaimsete võimete poolest.
Juhan Tork (1889 – 1980) oli Tartu Ülikooli lõpetanud ajaloolasena. Ajaloost enam huvitasid teda pedagoogika ja psühholoogia. Pedagoogikast oli ka Torki ülikooli lõputöö. 1919. aastal sai temast Tartu Õpetajate Seminari direktor. 1933.aastal võttis ta vastu haridusministeeriumi ülesande määrata kindlaks Eesti laste intelligentsus. Eesmärgiks oli teada saada kohalike laste intelligentsuse tase, võrreldes teiste maailma lastega.
Juhan Torki uurimus , mis koosnes kümnest peatükist, oli oluline, sest käsitles esimest korda Eestis põhjalikult intelligentsuse teemal läbiviidud uuringuid maailmas. Tork kohandas eesti keelde 20 võimekuse alatesti: (A- ja B-skaalad, kummaski 5 testi), igaüks kahes versioonis (alatest on komplekt sarnast tüüpi ülesandeid). Erakordne töömaht, mis on jäänud Eesti psühhomeetrias ühe uurimuse raames siiani ületamata.
Tork püüdis tulemuste esitamisel leida neile ka põhjuslikke seletusi. Näiteks selgus, et maaõpilaste tulemused on märksa madalamad linnaõpilaste omast - sama vanade maa- ja linnaõpilaste vaimne erinevus on ligikaudu üks kooliaasta. Tork pakkus seletuse maa ja linna erinevuste kohta, et suured linnad (eriti Tartu ja Tallinn) toimivad demograafiliste tõmbekeskustena, mis tõmbavad maapiirkonnast ära vaimselt võimekamad inimesed. Lisaks tõi ta välja, et laste intelligentsuse tase ei ole seotud vanemate vanuse või rahalise seisukorraga. Peamine mõjutaja on vanemate – nii ema kui ka ise, hariduslik tase.
Tork tõi välja ka seaduspärasuse, et pere esimestel lastel on kõrgem intelligentsus kui järgmistel - esimese ja teisena sündminud laste IQ on pisut kõrgem kui kolmanda ja neljandana sündinud lastel. Tork ise järeldas, et vaevalt on sünnijärjekorral oluline ja määrav mõju, pigem näitab laste arv peres vanemate intelligentsuse ja harituse taset.
Eesti keelde kohandatud testi alatestid olid järgmised:
1. Aritmeetika.
2. Arvutamine.
3. Lause lõpetamine.
4. Informeeritus.
6. Sõnavara.
7. Samasus-vastandlikkus.
8. Analoogiasuhte hindamine.
9. Sümbol-number-kodeerimine
10. Võrdlus.

1940.aastal toimunud võimuvahetus ja Nõukogude okupatsioon katkestas intelligentsuse uurimise Eestis. Torki väitekirja trükitud koopiad hävitati ning pälvisid uurijate tähelepanu taas pool sajandit hiljem. Juhan Tork emigreerus sõja ajal Uus-Meremaale, kus töötas bibliograafina raamatukogus, kuni oma pensionini.

Kasutatud allikad:
Allik, J. (2009). Juhan Tork ja eesti laste vaimsed võimed. Peatükk raamatust "Psühholoogia keerukusest". Leheküljed 186-205. Tartu Ülikooli Kirjastus
Must, O. ja Allik, J. (2011). Intelligentsuse uurimine Eestis. Peatükk raamatust "Intelligentsuse psühholoogia", Tartu Ülikooli Kirjastus. Leheküljed 344-364

Добавлено на ленту времени:

Дата: