Kõrgkultuuri areng ja Vana-Egiptus 5000 - 2700 eKr (1 gen 5000 anni a. C. – 1 gen 2700 anni a. C.)

Descrizione:

Kunst tihedalt seotud usundiga.
Põlüteism
Jumalaid kujutatakse hübriidolenditena.
Surnute raamat- surmajärgne kaitsekõne
HAUAEHITISED:
elu on pärast surma.
Balsameerimine, esemete kaasa andmine.
Mastaba- vanim haua ehitis, mis oli kaldus seinte ja lameda katusega ning mille all asub hauakamber sarkofaagiga.
Püramiidid- vaarao hauakamber.
DŽOSERI ASTMIKPÜRAMIID
Giza väljal Kairos CHEOPSI PÜRAMIID suurim koos kahe püramiidiga.
Sfinksid- inimese pea, lõvi keha ja kivistunud ilmega kuju.
KUJUTAV KUNST:
inimese kujutamoine vastavalt tema positsioonist ühiskonnas, üks jalg ees, tardunud ilme, kindel poos, käed külgedel, sirge seisak. Lihtinimeste kujud vabamad ja elavamad.
VAARAO MYKERINOS OMA ABIKAASAGA
VAARAO MENKAURA
VAARAO EHNATON
VAARAO EHNATONI TÜTAR
PINNAKUNST- madal ja värviline reljeef, mis kattis enamasti hauakambrite seinu, samuti sambaid, ruumperspektiivi ei tuntud: tagapool olevad esemed ja inimesed paigutatud ülespoole.
Reljeefide osaks olid hieroglüüfid.
Tempel väliselt lihtne, kuid range: väljaspool puudusid aknad, ümber kõrge müür, pealt osaliselt avatud, püloon e. kahest ülespoole ahenevast müüriplokist moodustunud tempil väravaehitis. Tempel koosnes mitmest ruumist, sammassaali taimemotiive meenutavad kõrged ja jämedad sambad- üüratu mets.
kÕIGE KAUEM KESTNUD IMPEERIUM, aga kunst muutus vähe.

Aggiunto al nastro di tempo:

Data: