Jaak Panksepp avaldab raamatu "Afektiivne neuroteadus"

Jaak Panksepa “Afektiivne neuroteadus” Jaak Panksepp oli eesti päritolu ameerika psühholoog, neuroteadlane ja psühhobioloog. Ta töötas psühholoogiaprofessorina pikaajaliselt Bowling Greeni ülikoolis (Allik, 2021). Muude arvukate tunnustuste seas nimetati Panksepp oma teadustöö eest 2004. aastal Tartu Ülikooli audoktoriks (Tartu Ülikool, n.d.) ja 2011. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgi (Tamm, 2011). Kuuldavasti on kõigist tunnustustest Panksepp just selle viimase üle kõige uhkem (Walker, 2017). Panksepp suri 2017. aastal vähki (Langer, 2017). Oma eluaja jooksul avaldas Panksepp üle 300 artikli ja mitu raamatut, aga tema mõjukaimaks teoseks peetakse 1998. aastal ilmunud “Afektiivset neuroteadust”, millele on nüüdseks viidatud üle 13 000 korra (Google Scholar, 23.11.2024). Selle raamatuga pani Panksepp aluse afektiivsele neuroteadusele, mis tegeleb emotsioonide neuroloogiliste korrelaatide uurimisega (Mobbs, 2024). Enne psühholooge tegelesid emotsioonide uurimisega filosoofid- juba Vana Kreeka suurtel filosoofidel Aristotelesel ja Platonil olid oma teooriad emotsioonide tekke kohta (Allik, 2024). Pärast vanaaega sai emotsioonide uurimine uue hoo sisse 19. sajandil, mil avaldati James- Lange emotsioonide teooria (Mobbs, 2024). Afektiivse neuroteaduse jaoks oli oluline 1872. aasta, mil ilmus Darwini “The expression of emotions in man and animals,” mis postuleeris liikideüleselt kattuvate põhiemotsioonide olemasolu. Kuni 20. sajandi keskpaigani valitses psühholoogiat biheiviorism, mille esindajad pidasid emotsioonide uurimist tähtsusetuks. Sajandi keskpaigal alanud kognitiivne revolutsioon aga muutis sisemiste seisundite uurimise taas aktuaalseks. Teadlased hakkasid huvi tundma emotsioonide vastu, sidudes nende tekke kognitsiooniga (Oatley & Johnson-Laird, 1987). 20. sajandi teooriates on neuroteaduse jaoks oluline MacLeani kolmetise aju hüpotees (Mobbs, 2024), mille kohaselt arenes aju evolutsiooni käigus kolmes osas. Neuroteaduse arenedes kogus vaikselt populaarsust loomkatsete läbiviimine, et leida vastuseid erinevatele hüpoteesidele ajuosade ja emotsioonide seotuse kohta (Mobbs, 2024). Näiteks pakuti, et taalamus ja hüpotaalamus mängivad emotsioonide puhul olulist rolli (Hess & Akert, 1955) ning et amügdala on keskne hirmu tekkes (Klüver & Bucy, 1937). Biheiviorismi mõjutused olid siiski kaugeleulatuvad ning 80ndatel, mil Panksepp oma teadustööd alustas, valitses enamus ülikoolides “biheivioristide pealesurutud vaikus”- nii kutsus Panksepp valdavat negatiivset suhtumist emotsioonide uurimisse (Eberle, 2017). Saab öelda, et ajal, mil “Afektiivne neuroteadus” ilmus, oli väga kaheldav, kas loomadel üldse on tunded ning pigem domineeris idee, et emotsioonid on midagi ainulaadselt inimlikku. Oma raamatus “Afektiivne neuroteadus” kirjeldab Panksepp emotsionaalse aju anatoomiat ja närviringeid, mille aktiivsus viib seitsme põhilise emotsiooni tekkeni: SEEKING, CARE, PLAY, LUST, PANIC, FEAR ja ANGER. Need baasilised emotsioonid on kõigil imetajatel ühesugused, mis viitab sellele, et emotsioonid on iidsed ning evolutsiooni teel välja kujunenud ja motiveerivad elusolendeid käituma viisil, mis suurendab nende šansse ellu jääda. Õpikust on tänapäevaks saanud klassika psühholoogide ja neuroteadlaste jaoks, mille olulisust on raske üle hinnata. Afektiivset neuroteadust, millele raamat aluse pani, on tänapäeval võimalik magistritasemel õppida (Unify, 2013). Panksepa teooriat tutvustatakse psühholoogia õppekava vältel paljudes ülikoolides emotsioonide või motivatsiooniga seotud ainetes ja teadustöö selles valdkonnas jätkub hoogsalt, millele viitab “Afektiivset neuroteadust” tsiteeritavate artiklite arv viimastel aastatel (2019-2024: 3707; Google Scholar; 25.11.2024). “Afektiivne neuroteadus” on mõjutanud kliinilist psühholoogiat ja psühhiaatriat, kuna närviringete häired on seotud depressiooni, autismi ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirega. Teooria põhjal on loodud baasilistele emotsioonidele vastavad isiksuseskaalad, mis korreleeruvad tugevalt Suure Viisiku skaaladega kultuurideüleselt (Montag & Davis, 2018), mis toetab Panksepa hüpoteesi, et emotsioonid on ürgsed, muutumatud ja väljaspool kultuuri mõjuvälja (teooria, mis on põhjustanud tugeva lahkarvamuse prominentse emotsioonideuurija Lisa Feldman Barrettiga, ühe Panksepa suurima kriitikuga; vaata Barrett, 2005). Panksepa teadustöö on mõjukas ka psühhofarmakoloogia vallas- hetkel testitakse tema teoorial põhinevat depressiooniravimit, mis põhineb rohkem ja vähem mänguliste (kõrgema või madalama PLAY süsteemi aktiivsusega) rottide geenide võrdlusel. Kui ravim läbib kõik katsefaasid ja võetakse depressiooni raviks kasutusele, on tegemist esimese psühhiaatrilise ravimiga, mis loodi põhinedes ajuprotsesse käsitlevale teooriale (Montag & Davis, 2019). Võib öelda, et Panksepp tõi positiivsed emotsioonid nagu rõõm, naer ja mäng teadusuuringute fookusesse ja vähendas distantsi inimeste ja teiste loomade vahel. Oma elutöö tähtsust kokkuvõtvalt on Panksepp öelnud, et inimesed ei peaks ignoreerima oma evolutsioonilist minevikku, püüdes ennast teistest imetajatest eristada. Eriti on ta rõhutanud PLAY süsteemi olulisust noorte imetajate, sealhulgas inimlaste arengus, kuna mängimise käigus õpitakse mitmeid eluks hädavajalikke oskusi, nentides: “We put ourselves in social and emotional peril when we ignore the impulse to play.” (Eberle, 2017) Kasutatud kirjandus Allik, J. (2021). Eesti Psühholoogia lugu. Tartu Ülikooli kirjastus. Allik, J. (2024). Psühholoogia ajalugu: I osa kohustuslik lugemismaterjal. https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/2827086/mod_resource/content/3/I%20osa%20-%20kohustuslik%20lugemismaterjal%20-%2024.pdf Barrett, L. F., Niedenthal, P. M., & Winkielman, P. (Eds.). (2005). Emotion and consciousness. The Guilford Press. Darwin, D. (1872). The Expression of the Emotions in Man and Animals. John Murray: London. Eberle, S. G. (2017). In Memorium: Jaak Panksepp. American Journal of Play, 406-409. https://www.museumofplay.org/app/uploads/2022/01/9-3-In-Memorium_0-1.pdf Google Scholar. (25.11.2024). Profiles: Jaak Panksepp. https://scholar.google.com/citations?hl=en&user=8BYBejUAAAAJ Klüver, H., & Bucy, P. C. (1937). "Psychic blindness" and other symptoms following bilateral temporal lobectomy in Rhesus monkeys. American Journal of Physiology, 119, 352–353. https://psycnet.apa.org/record/1938-00651-001 Langer, E. (2017). Jaak Panksepp, ‘rat tickler’ who revealed emotional lives of animals, dies at 73. The Washington Post. https://www.washingtonpost.com/national/health-science/jaak-panksepp-rat-tickler-who-revealed-emotional-lives-of-animals-dies-at-73/2017/04/21/01e367ce-2536-11e7-a1b3-faff0034e2de_story.html Mobbs, D. (2024). Affective Neuroscience. Open Encyclopedia of Neuroscience. https://oecs.mit.edu/pub/qwrz95aw/release/1#:~:text=The%20history%20of%20affective%20neuroscience,et%20al.%2C%201994 Montag, C., & Davis, K. (2018). Affective neuroscience theory and personality: an update. Personality Neuroscience. 1:e12. doi: 10.1017/pen.2018.10 Montag, T. & Davis, K. L. (2019). Selected Principles of Pankseppian Affective Neuroscience. Frontiers in Neuroscience, 12. https://www.frontiersin.org/journals/neuroscience/articles/10.3389/fnins.2018.01025/full#B18 Oatley, K., & Johnson-Laird, P. N. (1987). Towards a cognitive theory of emotions. Cognition and Emotion, 1(1), 29–50. https://doi.org/10.1080/02699938708408362 Hess, W. R. & Akert. K. (1955). Experimental data on role of hypothalamus in mechanism of emotional behavior. AMA Archives of Neurolology and Psychiatry, 73(2):127-9. doi: 10.1001/archneurpsyc.1955.02330080005003. Panksepp, J. (1998). Affective Neuroscience. Oxford University Press: USA. Tamm, M. (2011). President annab teenetemärgi 99 inimesele. Postimees. https://www.postimees.ee/381673/president-annab-teenetemargi-99-inimesele Tartu Ülikool. (n.d.). Audoktorid. https://ut.ee/et/sisu/audoktorid Unify. (n.d.). Affective Neuroscience. https://en.unify.bg/study-programs/93-masters/404-affective-neuroscience-maastricht.html#:~:text=%2F%20Affective%20Neuroscience-,Affective%20Neuroscience,at%20Maastricht%20University%20and%20Florence. Walker, B. M. (2017). Jaak Panksepp: pioneer of affective neuroscience. Neuropsychopharmacology, 42, 2470. https://doi.org/10.1038/npp.2017.168