4 apr 2006 anni - Ilmub Jaanus Harro "Uimastite ajastu"

Descrizione:

Jaanus Harro on üks silmapaistvamaid psühholoogiateadlasi Eesti maastikul, keskendudes aju ja käitumise seoste uurimisele, sh sõltuvuskäitumise ja uimastitarbimise valdkonnas. Tartu Ülikooli professorina on ta oluliselt edendanud Eesti psühhofarmakoloogia ja neuropsühholoogia arengut, kui ta oma teadustöödes on ühendanud bioloogilised, sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid ning tutvustanud rahvusvahelisi teaduse standardeid Eestis (Allik, 2021).

Tema raamat “Uimastite ajastu” on hea näide sellest, kuidas ta on toonud keerulised teaduslikud teemad laiema avalikkuse ette ning panustanud sõltuvuskäitumise ja uimastite mõjude käsitlemisse nii Eesti ja maailma kontekstis.

Raamat ilmus nii rahvusvahelises kui ka Eesti kontekstis perioodil, mil psühholoogia ja neuroteadus olid tegemas olulisi arengusamme sõltuvuste ja uimastite mõju uurimisel, 20. sajandil arenes psühholoogia märkimisväärselt just teadvuse, käitumise ja bioloogiliste protsesside seoste uurimisel (Leahey, 2012). Tänu neuroteaduse arengule tõusis ka psühhofarmakoloogia esile ning teaduslike uuringute kasv uimastite mõjude kohta ajus ja aju keemiliste protsesside kohta sai hoo sisse kui hakati uurima erinevate neurotransmitterite rolli sõltuvuskäitumises ja impulsiivsuse kujunemises (Allik, 2021). Samuti hakati läbi psühhofarmakoloogia uurima lahendusi erinevate vaimse tervise häirete ravimiseks ja läbi selle tekkis uus arusaam uimastite bioloogilistest ja psühholoogilistest mõjudest (Leahey, 2012). Lisaks sellele aitasid ka biheivioristlikud teooriad selgitada, kuidas keskkonnast ja käitumuslikest harjumustest tulenevad stiimulid võivad soodustada uimastite tarbimist ja võimendada sõltuvuse teket (Leahey, 2012).

“Uimastite ajastu” ühendab endas selle aja teaduslikud ja kultuurilised arengud, sidudes info erinevatest valdkondadest (neuroteadusest, psühhofarmakoloogiast ja sotsiaalteadustest). Raamat ei ole lihtsalt teaduslik analüüs, vaid peegeldab ka meie ühiskonna ja kultuuri konteksti. Näiteks toob raamat välja aspekti, et Eesti on riik, kus sõltuvusprobleemid on märkimisväärne probleem ning kuidas uimastite mõju uurimine on seotud nii kohalike sotsiaalsete probleemide mõistmisega kui ka teaduslike lahenduste otsimisega. See loob raamatule mitte ainult teadusliku tähtsuse vaid ka koha olla aluseks ühiskondlikuks disskussiooniks, pakkudes erinevaid vaatenurki sõltuvuse ja uimastitega toimetulekuks Eesti ühiskonnas. Raamatul on ka oluline on roll Eesti psühholoogia õpetamises, näiteks kasutatakse seda Tartu Ülikooli psühhofarmakoloogia aine raames õppematerjalina. Ka teadusliku dialoogi edendamises on teos kaasa aidanud, tänu selle interdistsiplinaarsele lähenemisele toob see esile uusi teemasi, mis varasemalt on Eestis vähe tähelepanu saanud, näiteks neurotransmitterite ja käitumismustrite vastastikmõju sõltuvuse kujunemisel. Raamat seletab, kuidas teaduslikud teadmised on suureks abiks sõltuvuskäitumise mõistmisel ja samuti selle ennetamisel, luues võimalusi uute uurimissuundade arendamiseks. See rõhutab ka vajadust teaduspõhiste lahenduste järele, et leevendada sõltuvustega seotud sotsiaalseid probleeme. (Harro, 2023)

Teos haakub rahvusvahelsite teadustrendidega läbi oma süvitsi mineva käsitluse sõltuvuste uurimisest ja psühhofarmakoloogiast, mis on viimastel aastakümnetel enne raamatu ilmumist olnud neuroteaduste keskmes (Leahey, 2012). Eestis polnud varem ilmunud teoseid, mis käsitleksid uimastite mõju sel viisil. Raamat on ka näide sellest, kuidas väikese riigi nagu Eesti panus uimastite uurimisse, võib rikastada globaalset teadusdialoogi ja anda väärtuslikku perspektiivi sõltuvuste mõistmiseks. Kui võrrelda Harro teost muude autorite teostega ja valdkonnas tehtud uuringutega, paistab Harro silma läbi oma oskuse ühendada teoreetilisi ja praktilisi aspekte, et pakkuda mõtteainet nii teadlastele kui ka mitte-teadlastele. Raamat julgustab lugejat küsima ja kaasa mõtlema sõltuvushäirete, uimastite sotsiaalsete mõjude ja nende reguleerimise kohta, luues aluse kriitilisteks aruteludeks Eesti psühholoogia tulevikusuundade osas. Teosel on ka ilmunud teine täiendatud trükk, aastal 2017, mis omakorda kinnitab selle olulisust uimastite tarbimise ja sõltuvuste mõistmisel. Raamat on justkui sild teadusliku analüüsi ja ühiskondliku diskussiooni vahel ning just see teeb selle väärtuslikuks.



Kasutatud kirjandus
Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Harro, J. (2006). Uimastite ajastu. Eesti: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Leahey, T. H. (2012). A history of psychology: Main currents in psychological thought (6th ed.). Pearson Education.

Aggiunto al nastro di tempo:

Data:

Immagini: