22 gen 1928 anni - Sünnib Heino Liimets

Descrizione:

Heino Liimets (1928-1989) oli eesti kasvatusteadlane, loogika- ja psühholoogiaõppejõud, kes oli oluline panustaja nii haridusteadusesse kui pedagoogilisse psühholoogiasse.

Heino Liimets sündis 22. jaanuaril 1928 Võrumaal Perajärvel. Üldhariduse omandas Liimets Taheva Algkoolis ja Valga Gümnaasiumis (Liimets, 1998, lk 9), mille lõpetas ta hõbemedaliga ja see kindlustas talle võimaluse astuda sisse mistahes osakonda, kuid tema huvid olid kindlalt psühholoogiale suunatud (Liimets, 1998, lk 36). Kõrghariduse omandaski ta aastatel 1947-1952 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna psühholoogia ja loogika osakonnas. Õpingute ajal ning järgselt töötas ta mitmel pool loogika ja psühholoogia õpetajana. Aastatel 1953-1956 süvendas ta enda teadmisi aspirantuuris TRÜ pedagoogika kateedri juures ning töötas seal 1956. aastast õpetaja ja vanemõpetaja, hiljem ka dotsendi ja kateedri juhatajana (Liimets, 1998, lk 9). 1967. aastal valiti ta NSV Liidu Pedagoogika Akadeemia akadeemikuks-tegevliikmeks ning aastatel 1975–1988 juhtis ta NSV Liidu Psühholoogide Seltsi Eesti osakonda. Alates 1962. aastast juhendas ta järjepidevalt õpetajate uurimistöö kursusi ja oli nende kursuste alusel loodud Ühiskondliku Uurimisinstituudi (ÜPUI) direktor selle loomisest 1972. aastal kuni oma surmani (1989). Sama kaua töötas ta ka Tallinna Pedagoogilisse Instituudis, kuhu ta seitsmekümnendate keskel tööle asus ja täitis seal pedagoogika ja psühholoogia kateedri professori ja hiljem ka kateedri juhataja rolle (Liimets, 1998, lk 9-10). Heino Liimets oli ka Olev Musta kandidaaditöö juhendaja (Liimets, 1998, lk 32). Olev Must on alates kaheksakümnendate keskpaigast täitnud mitmeid õpetamisega seotud kohustusi Tartu Ülikoolis, näiteks oli ta aastatel 2003-2008 sotsiaalpsühholoogia dotsent (ETIS, 2025), ja andnud olulise panuse ka intelligentsuse uurimisse Eestis (vt ka ajajoonelt: "Olev Must ja intelligentsuse uuring").

Liimets oli oluline panustaja tolle aja teadusesse. Kõige rohkem uuris ja mõjutas ta didaktikat ehk õpetamisteadust. 1959. aastal pälvis ta pedagoogikakandidaadi kraadi uurimuse „Koolisisese metoodilise töö süsteem” eest, kus käsitles koolisiseselt nii õpetaja õpetamist kui laste õppimist. Antud töös on ta õpetaja enesearengu oluliste osadena välja toonud aktiivse eneseanalüüsi ja jätkuva õppimise, mistõttu käsitab Liimets hiljem õppimist kui interaktiivset nähtust ning rõhutab õpilaste subjektiivsust (Liimets, 1998). 1967. aastal avaldas ta töö “Vastastikuse rikastamise printsiip kasvatuses”, mille aluseks olid vahepealsete aastate uuringud raskesti kasvatatavuse kohta. Uurimuses püüdis Liimets välja tuua, et kasvatamine ja õppimine on omavahelises vastastikuses seoses, mistõttu tuleks õpilase isiksuse arengut käsitleda tervikliku süsteemi protsessina (Liimets, 1998). Samuti rõhutas ta vajadust olukordade järele, kus õpilane saaks ise oma väärtuseid luua ja edastada, kuna väärtuste vastuvõtjad on nad juba niigi suurel määral (Liimets, 1967). 1970. aastatel kujuneb Liimetsa peamiseks uurimissuunaks didaktikas välja vastastikuse rikastamise idee. See printsiip seab eesmärgiks kujundada õpilase ja õpetaja suhted selliseks, et need võimaldaksid kõigil õpilastel, sh ka aeglasema edenemisega õpilastel, ennast teostada nii õppetöös kui väljaspool kooli (Liimets, 1988). Tema 1970. aastal avaldatud töö “Rühmatöö kooli kasvatuslike taotluste taustal” uurib seda probleemi lähemalt.

Edaspidi kasvab uurimisprogrammis vastastikuse rikastamise ideest välja õpilase isiksuse integraalsete omaduste probleem. Selle jaoks pani ta aluse üheks enda pikaajalisemaks (1973. aastast kuni surmani) empiiriliseks uurimsiprogrammiks koostöös Eesti Raadioga, milles uuris õpilaste elustiili. Programmi eesmärgiks oli teada saada, kuidas mõjutab õpetamine ja õppimine õpilaste väärtushoiakute kujunemist (Liimets, 1998). See kujuneb välja umbes teismeliseeas ning stiili muutmiseks vanemas eas on vaja suuremaid vapustusi (Liimets, 1981). Programmi põhjal esitas Liimets neli õpivormi: frontaalne, indiividuaalne, rühma- ning kollektiivne töö.
Rakendusvahendite süsteem oli Liimetsale tähtis - 1974. aastal avaldatud töös “Isiksuslik aspekt didaktikas” rõhutab ta, et isiksuse kujunemise seaduspärasused mängivad pedagoogilise tegevuse strateegia kavandamisel olulist rolli (Liimets, 1998). 1981. aastal rääkis ta põhilisest arengupsühholoogilisest plaanist ehk millest ja miks tuleneb käitumise rohke mitmekesisus laste seas. Tema arvates on oluline haarata inimest kui terviksüsteemi ning üks käitumine võib erinevates kontekstides avalduda erinevalt. Inimesi jälgides tuleks meeles pidada, mis funktsioon on korduvatel tegevustel inimeste elu tervikpildis, kuna ainult siis mõistame tegevuse tegelikku funktsiooni. Näiteks õpilasel, kes käib muusikat kuulamas ja tantsimas rohkem kui kord nädalas, võib muusika mängida olulist rolli tema tervikpildis – kui klassikaaslaste ja õpetajatega on suhted kehvad, siis muusika kuulamine võib olla õpilase jaoks vabastav ja stressi maandav (Liimets, 1981).

Liimets otsis oma töödes viisi ning didaktilist teooriat, kuidas õpetamissüsteem oleks vaadeldav kui osa õpilase kasvatusest. Ta soovis ümber lükata ainekeskset ja traditsioonilist õpetamisstrateegiat ning luua uut, isiksuse arengule keskenduvat kontseptsiooni, mis ühendaksid nii akadeemiliste teadmiste, praktiliste oskuste õppimise ja õpilase isiksuse arengu. Tänu oma tööle on ta aidanud kaasa Eesti koolide ning didaktilise programmi arengule.

Kasutatud kirjandus
Eesti Rahvusringhääling. (29.08.1981). Akadeemikud: 17. Heino Liimets [TV saade]. Vaadatud
02.11.2024 https://arhiiv.err.ee/video/vaata/akadeemikud-heino-liimets

Eesti Teadusinfosüsteem. Olev Must CV. Kasutatud 27.01.2025, https://www.etis.ee/CV/Olev_Must/est

Liimets, A. (1998). Heino Liimets. Ülevaade elust ja teaduslikest ideedest. An Overview of His
Life and Scientific Ideas. (U. Kala, tõlge). Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus

Liimets, H. (1967). Vastastikuse rikastamise printsiip kasvatuses. Nõukogude Kool, 6.

Pilt:
Puhm, V. (1984). Liimets, Heino - NSV Liidu Pedagoogikateaaduste Akadeemia akadeemik. Ajalehe Päevaleht toimetus (AIS). Vaadatud 25.11.2024 https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=438589

Aggiunto al nastro di tempo:

Data:

Immagini: