5 nov 1973 anni - Sünnib Kairi Kreegipuu

Descrizione:

Kairi Kreegipuu on 1973. aastal sündinud rakendus- ja eksperimentaalpsühholoog. Kreegipuu on lõpetanud psühholoogia bakalaureuse cum laude, psühholoogia magistriõppe ja hiljem ka psühholoogia doktorikraadi. Hiljem on Kreegipuu spetsialiseerunud eksperimentaal- ja rakenduspsühholoogias. Lisaks on Kreegipuu tegutsenud TÜ kehakultuuri teaduskonnas erakorralise teadurina, 2014-2016 psühholoogia magistriõppe programmijuhina, alates 2021. aastast TÜ psühholoogia instituudi juhataja ja alates 2020. aastast TÜ eksperimentaalpsühholoogia professorina (ETIS, 2024).

Kreegipuu on osa ka mitmetest seltsidest ja nõukogudest, nagu Association for Psychology, Euroopa afektiivse ja kognitiivse neuroteaduse selts, TÜ sotsiaalteaduste nõukogu liige ning tegutseb hetkel ka TÜ sotsiaalteaduste valdkonna hea teadustava nõustajana, panustades Eestis tehtava teaduse eetilisse ja korrektsesse läbiviimisesse ja arengusse (ETIS, 2024).

Ta on panustanud ka eestlaste vaimse tervise kaardistamisesse ja uurimisse, olles osa 2020-2022 läbi viidud Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringust (ETIS, 2024).
Hetkel on Kreegipuu osa ka tähelepanu, aju ja kognitsiooni uurimisrühmast, mis tegutseb normatiivsete töötlusprotsesside kirjelduste väljatöötamisega, tehes eksperimente keeleõppes, söömiskäitumises ja nutiseadmete kastamises, seostades neid tähelepanueelse infotöötlusega (TÜ psühholoogia instituut, 2021).

Eksperimentaalpsühholoogias on ta keskendunud tunnetusprotsesside uurimisele, seisundi mõju tunnetusele, emotsioonidele ja tähelepanule, kognitiivsetele töötlus protsessidele, keskkonna ja vaimse tervise/heaolu seostele (ETIS, 2024). Kreegipuu peamisteks uurimisvaldkondadeks psühholoogias on erinevate stiimulite tajumine, EEG lahknevuse negatiivsuse (MNN ja vMNN) kasutamine ja seostamine erinevate stiimulitega, tajutud stressi tase, aju bioelektrilisuse mõõtmine afektiivpsühholoogia raames (EEG alpha uurimine), suuruste ja aja tajumine (ETIS, 2024). Kreegipuu on oma katsetes kasutanud veel mitmeid psühhofüsioloogilisi mõõdikuid, nagu südamelöögisageduse mõõtmist, silma jälgimist (eye-tracking), ja reaktsiooniaja mõõtmist.

Kairi Kreegipuu on mitmetes oma uuringutes kasutanud EEG tehnoloogiat, mille leiutas 1924. aastal Saksa neuroloog Hans Berger (Allik, 2024). Eestisse, täpsemalt TÜ kliinikumi, jõudis EEG aparaat esimeste andmete järgi 1960. aastal (TÜ Kliinikum, 2023). Maailmavaateliselt toimusid just 20.saj teisel poolel suured muutused ja fundamentaalsed avastused eksperimentaal-ning kognitiivses psühholoogias, mis rajasid teed tulevasteks teadustöödeks. Kairi Kreegipuu pühendumine kognitiivsele ja eksperimentaalsele psühholoogiale ei oleks saanud toimuda ilma 20.sajandi keskel toimunud mõttelise pöördeta psühholoogias– kognitiivse revolutsioonita.

Kognitiivne revolutsioon oli oluline teaduslik ja mõtteline pööre 20.sajandi keskses psühholoogias, kus pöörati fookus biheivioristlikelt ideaalidelt inimese vaimsete protsesside, nagu taju, mälu ja mõtlemise uurimisele. Kognitiivne revolutsioon väljendas endas rahulolematust biheivioristlike ideaalide vastu ning üheks esimeseks suureks kognitiivse revolutsiooni nurgakiviks oli Noam Chomsky retsensioon B. F. Skinneri tööst “Verbaalne käitumine”, milles ta purustas biheivioristliku vaatenurga oma keelelise teooriaga. 1967. aastal toob Ulric Neisser psühholoogias kasutusele termini kognitiivne psühholoogia (Cherry, 2024) ning kirjutab ka samanimelise raamatu, millest sai üks kognitiivse revolutsiooni põhikiri (Allik, 2024). Pilk tõsteti käitumise seletamiselt käitumise täpsemale seletamisele– kognitiivsete protsesside ja mälu uurimisele (Allik, 2024).

Ka eesti teadlased on aktiivselt panustanud kognitiivse psühholoogia arengusse ja avastustesse. Endel Tulving tegi 1972. aastal vahet episoodilise ja semantilise mälu vahel ning Jaak Panksepp pani aluse emotsioonide uurimisele ehk afektiivsele neuroteadusele (Allik, 2024). Üks mõjukamaid avastusi Kreegipuu edasiste teadustööde jaoks on olnud Risto Näätäneni avastatud lahknevuse negatiivsus (MMN), millega saab edukalt uurida vaimseid protsesse (Allik, 2024). Näätäneni avastust on Kairi kasutanud uurimaks visuaalseid ja muid vaimseid protsesse ning tehes koostööd ka Näätäneni endaga. Kairi on oma teadustöödes kasutanud nii auditoorset lahknevuse negatiivsust (MMN) kui ka visuaalset lahknevuse negatiivsuste (vMMN). Kreegipuu on lahknevuse negatiivsust kasutanud uurimaks nägude ja emotsioonide tajumist (Kreegipuu jt, 2013), nälja-ja väsimusega seotud vaimseid protsesse (Sultson, Vainik & Kreegipuu, 2018)(Kreegipuu & Põldver, 2019), samuti vanusega kaasnevat kognitiivsete võimete langust (Näätänen jt, 2011) ja keelelisi taju erinevusi (Lyu jt, 2024).

Kairi Kreegipuu on oma uurimustega panustanud Eesti vaimse tervise kaardistamisesse, teaduse eetilisse ja korrektsesse läbiviimisesse, aidanud uurida vaimseid protsesse, teinud koostööd praeguse aja suurimate Eestis tegutsevate psühholoogidega ning panustanud Eestis tehtava teaduse arengusse, juhtides TÜ Psühholoogia instituuti ning olles mitmete organisatsioonide liige.

Kasutatud allikad

Allik, J. (2024). PSÜHHOLOOGIA AJALUGU. SOPH.00.316. Kohustuslik lugemismaterjal. Kasutatud 17.11.2024.

Cherry, K. (2024). A Historical Timeline of Modern Psychology. Verywell mind. https://www.verywellmind.com/timeline-of-modern-psychology-2795599

Eesti Teadusinfosüsteem. (2024). Kairi Kreegipuu: CV. Kasutatud 17.11.2024.

Google Scholar. (2019). Kairi Kreegipuu: Profile. Kasutatud 17.11.2024. https://scholar.google.com/citations?hl=en&user=aBpN0UMAAAAJ

Kreegipuu, K. (2004). AVAILABILITY AND ACCESSIBILITY OF INFORMATION IN PERCEPTION OF MOVING STIMULI. Doktoritöö. Psühholoogia instituut. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/1022

Kreegipuu, K., Kuldkepp, N., Sibolt, O., Toom, M., Allik, J., & Näätänen, R. (2013). vMMN for schematic faces: automatic detection of change in emotional expression. Frontiers in Human Neuroscience, 7. https://doi.org/10.3389/fnhum.2013.00714

Kreegipuu, K., Põldver, N. (2019). WHEN SUBJECTIVE IS THE MOST OBJECTIVE: A COMPARISON OF DIFFERENT FATIGUE MEASURES IN THE VISUAL MISMATCH NEGATIVITY (vMMN) TASK. Realo, A. In Praise of an Inquisitive Mind. (lk 92-105). Tartu. University of Tartu press

Lyu, S., Nele Põldver, Kask, L., Wang, L., & Kreegipuu, K. (2024). Effect of musical expertise on the perception of duration and pitch in language: A cross-linguistic study. Acta Psychologica, 244, 104195–104195. https://doi.org/10.1016/j.actpsy.2024.104195

Näätänen, R., Kujala, T., Kreegipuu, K., Carlson, S., Escera, C., Baldeweg, T., & Ponton, C. (2011). The mismatch negativity: an index of cognitive decline in neuropsychiatric and neurological diseases and in ageing. Brain. 134(12), lk 3435–3453. https://doi.org/10.1093/brain/awr064

Sultson, H., Vainik, U., & Kreegipuu, K. (2018). Hunger enhances automatic processing of food and non-food stimuli: A visual mismatch negativity study. Appetite, 133, 324–336. https://doi.org/10.1016/j.appet.2018.11.031.

Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut. Tähelepanu, aju ja kognitsiooni uurimisrühm. (2021). https://sisu.ut.ee/abc/

Tartu Ülikooli Kliinikum. (2023). Närvikliinik- Ajalugu. https://www.kliinikum.ee/narvikliinik/kliinikust/ajalugu/

Toomberg, K. (2021). Joy, guilt and research: the lives of mothers in science. Gearing Roles. https://gearingroles.eu/joy-guilt-and-research-the-lives-of-mothers-in-science/

Kasutatud foto: K. Toomberg. (2021). Joy, guilt and research: the lives of Estonian mothers in science. Estonian World. https://estonianworld.com/knowledge/joy-guilt-and-research-the-lives-of-estonian-mothers-in-science/

Aggiunto al nastro di tempo:

Data:

Immagini:

YouTube: