Aleksander Suur (1 jul 356 año aC – 1 jun 323 año aC)

Descripción:

Aleksander sündis 356. aastal eKr Makedoonia kuninga Philip II pojana. Ta sai hariduse filosoof Aristotelese juures. Aleksander suutis lühikese ajaga vallutada Vahemere idaosa, Egiptuse, Lähis-Ida ja osa Aasiast. Aleksander pälvis austava epiteedi "Suur" tänu oma edule sõjaväeülemana. Ta ei kaotanud kunagi lahingut, hoolimata sellest, et ta oli tavaliselt vähemuses. Tema muljetavaldav rekord oli suuresti tingitud maastiku nutikast kasutamisest, falangi- ja ratsaväe taktikast, julgest strateegiast ja vägede lojaalsusest. 30-aastaselt lõi ta impeeriumi, mis ulatus Kreekast Egiptuseni ja tänapäeva Pakistanini. Aastal 336 e.m.a mõrvas Aleksandri isa Philipi tema ihukaitsja Pausanias. Vaid 20-aastane Aleksander võttis endale Makedoonia trooni ja tappis oma rivaalid enne, kui nad jõudsid tema suveräänsuse vaidlustada. Samuti surus ta maha mässud iseseisvuse eest Põhja-Kreekas.
Aleksandri tähtsaim osa faalanksis (e jalaväe formatsioonis) oli sõdurite paigutus. Iga sõdur oli relvastatud sarissaga, 13–21 jala pikkune oda; lahingrivistuses hoidsid esimesed viis auastet oda horisontaalselt edeneva falanksi ees, kusjuures iga viil oli praktiliselt ees olevate meeste kannul. Muistses maailmas oli ratsaväe kasutamise kõrgpunkt Aleksander Suure juhtimise ajal.


Aleksander suure vallutused:
Väike-Aasia vallutus (334-333 eKr)
Pärsia vallutus (333–330 eKr)
Egiptuse vallutus (332 eKr)
India kampaania (327–325 eKr)

Vallutuste tagajärjed:
1. Makedoonlased ja kreeklased vallutasid Pärsia impeeriumi.
2. Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Itta
3. Kreeka kultuuri ja keele levimine idarannikul

Añadido al timeline:

fecha:

Fotos: