GOOTI (10 jun 1100 ano – 10 jun 1500 ano)

Descrição:

Gooti stiil ehk gootika
12.-16. sajand
Linn oli maaga võrreldes multikultuursem ja vabameelsem
*Katedraalist saab täiuslik kunstiteos, hoone tervikuna ja kõik selle osad (ka ikonograafia) on allutatud ühele eesmärgile – kiita Jumala suurust

Romaani ajastu Kristus on hea ja kurja konflikti vankumatu võitja, aga gootikas piinatud inimene, kes sureb teiste inimeste patukoormat kandes

Gooti stiili iseloomustab süngus, kõhedus
*Tiibaltar – õhuke kapp, mille uksed kaeti maalide või skulptuuridega
-Seinamaalid ja freskod
-Vitraažid akende asemel
-Tahvelmaalid – puuplaadile (tüüpiliselt tammele) maalitud
-Miniatuurmaal – Piiblite illustreerimine
-Arhitektuur küündib taeva poole, et olla Jumalale lähemal
-Ehitised on pigem kitsad kuid kõrged ja õhulised

Romaanikast erinevalt asendus gootikas ümarkaar teravkaarega

Prantsusmaal kujunes ja esines gootika kõige eredamal kujul:
-Jumalaema kirik Pariisis
-Sainte-Chapelle
-Chartres’i katedraal
-Amiens’i katedraal
-Reimsi katedraal

Inglise gootika võttis põhivormid üle Prantsusmaalt -inglise stiili eripära seisnes rikkalikult kujutatud võlvides
Itaalia gootika eripäraks oli antiikaja traditsioonide säilitamine – ei rõhutatud väga vertikaalsust, pigem tasakaalu
Doodžide palee

Varagootika 1140. – 1200. aasta
-kuueosalised kirikud
-arhitektuuris:
-kiviplastika
-suursugune ja pidulik
-ümarplastika

Kõrggootika 1200. – 1350. a
-kõige lahedamad ehitised, paralleelid usuliste ja müütiliste liikumistega, tunnete väljendamine, surm ja kannatus, Neitsi Maarja kultus, S-kurv

Hilisgootika 1350. – 1525. aasta
sisemiseid seinu pole, klaasist välisseinad, realism ja detailid (puitnikerdused), pessimism ja
meeleheide, surelikkus ja surm

Mimeetiline kunstiteooria - kunst jäljendab parimal viisil nähtavat maailma

Adicionado na linha do tempo:

Data: