Andreas Bjerre Tartu Ülikoolis (15 jan 1920 ano – 1 jan 1925 ano)

Descrição:

Sören Andreas Bjerre sündis 12. märts 1879 Rootsis Sören Peter ja Sofie Elise Vilhelmina Bjerre perekonda noorima lapsena (2023). Tema saatuseks oli jääda oma kuulsa psühhiaatrist venna Poul C. Bjerre (1876-1964) varju kogu oma eluks (Bärmark & Nilsson, 1983). Andreas Bjerre abiellus Amelie Possega (1905 a.), kellega tal sündis poeg. Peale lahutust abiellus 1912. aastal Madeleine Bennetiga, kes jäi tema kõrvale kuni Bjerre 22.11.1925. sooritas enesetapu (Miido, 2007).

Andreas Bjerre omandas elu jooksul väga mitmekülgse hariduse. (Tema haridus ja karjäär on jäädvustatud ka Postimehes (Wihalem, 1925b)). 1900. aastal omandas Bjerre filosoofiakandidaadi kraadi. 1904. a. sooritas Lundi ülikooli õigusteaduse kandidaadi eksami. Jätkas 1904-1906. aastal Berliini ülikoolis kuulsa kriminaalõiguse professori Franz von Liszti õpilasena, kelle mõjutused saatsid teda ülejäänud elu. 1906. aastal läks Bjerre tagasi Rootsi, kus uuris Langholmeni vange. Bjerre täiendas end veel Kristiana ja Kopenhaageni ülikoolis, peale mida suundus õigusalasele tööle. Stockholmi kõrgkoolis omandas 1910. aastal litsentsikraadi ja doktori staatuse õigusteaduses. 1910-1919 oli Bjerre tegev erinevatel positsioonidel Rootsis, avaldas tunnustatud teaduslikku artikli uurides vargaid ja tegi koostööd kirjanikega samal ajal ise kirjutades avaldamata käsikirju psühholoogia teemadel (Miido, 2007). 1919. aastal pakuti Bjerrele kohta Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professorina, mis võimaldas talle akadeemilises maailmas oma kirega edasi tegeleda. Tartusse jõudis 41. aastane Bjerre oma naisega 15.01.1920 ja esimese kriminaalfilosoofia loengu pidas 30.01.1920 (Miido, 2007).

Bjerre oli ainuke kriminaalpsühholoogia haridusega indiviid Tartus, kuid puuduvad andmed kas ja kui palju puutus ta kokku psühholoogide või psühhiaatria professoritega. Võimalik, et keelebarjäär ja aktsent, mis takistas eestlastest üliõpilastel tema loenguid mõista (Wilhalem, 1925a), osutus ka probleemiks kolleegidega suhtlemisel ning miks ta psühholoogia alaseid uuringuid ei jätkanud Eestis. Samas on teateid ka mitmetest haigusperioodidest, mis Bjerre tööd segasid (Miido, 2007). Kõige enam on informatsiooni professor Bjerre tegudest Eestis kriminaalõiguse professorina (üleskirjutis tudengilt (Kadari, 1924), säilitatud loengumaterjalid Rootsi ja Eesti arhiivides (Bjerre, i.a.; Bjerre, 1923). Töötatud aastatel õpetas Bjerre nii kriminaalfilosoofiat, karistusteooriate ajalugu, kriminaalõiguse üldosa, kriminaalpsühholoogiat kui ka õigusfilosoofiat (Miido, 2007). Teada on, et kriminaalpsühholoogia loengutes tutvustas ta ideid F. von Lisztilt, P. J. A. Feuerbachilt ja F. M. Dostojevskilt (Miido, 2007). Oma õpilasi innustas ta kirjutama referaate, teadustöid ja arutlema erinevate teemade üle sügavamalt kutsudes neid oma koju, õhtustele teejoomistele (Wilhalem, 1925a).

Andreas Bjerre oli tuntud kui mõistva psühholoogia voolu esindajana, mis polnud 20. sajandi alguses populaarne Eestis ega välismaal, sest see ei käinud kaasas ideedega, mida pooldasid enamus koolkonnad. Tegemist oli “psühholoogiavooluga, mis taotleb inimese hingeelu intuitiivset mõistmist ning eitab selle uurimist objektiivsete meetodite (sh eksperimendi) abil,” (2006). Täheldatud on, et just Berliinis, Liszti juures, omandas Bjerre vaate, et kriminaalpsühholoogia edasiarenguks ning rohkema informatsiooni saamiseks on vajalik empiirilise uurimise asemel läheneda kurjategijatele isiku põhjalikuma uurimise teel (Wihalem, 1925; Miido, 2007). Antud lähenemine peegeldus uuringus, mille viis läbi Stockholmi vanglas ja millest sai raamatu “Mõrva psühholoogia” sisu (Bjerre, 1925). Raamat publitseeriti saksa keeles Tartu Ülikooli Toimetiste sarjas ning pälvis laialdast huvi. Bjerre raamat tõlgiti ka rootsi ja inglise keelde (ning ilmus kordustrükina 1981. aastal) (Allik, 2022 lk 115). Peeter Tulviste (2019) kirjutas, et “antud tööd võib pidada silmapaistvaks näiteks mõistva psühholoogia meetodi viljakast kasutamisest”. Seega tabas edu just Bjerred, kes omal ajal julges eemalduda populaarsest voolust ning teistsuguseid lähenemisi kasutada kurjategijaid uurides.

“Mõrva psühholoogia” (1925) käsitles kolme tüüpi mõrvarit ja nende kujunemist, mille aluseks oli Bjerre vanglas läbi viidud intervjuud, vaatlused ja lisaks kohtutoimikud ning vanglavaimulike teated. Bjerre arvas, et kõigil kurjategijatel esineb “nõrkus”, mida saab isegi taandada orgaaniliste või funktsionaalsetele kehalistele defektidele. Antud nõrkus väljendub kolmes mõrvaritüübis. Neist esimene on lihtsustatult öeldes enesepettur, teine on meeleheitel ja ei usalda ennast ning kolmas elab varielu ehk teeskleb. Bjerre võttis arvesse mõrvarite emotsioone, motiive ja mõtteid ning uuris nende minevikku ja olevikku.

Bjerre töö kriitikana saab välja tuua, et see ei võimalda teha suuremaid üldistusi mõrvaritele, kuid heidab siiski valgust sellele, et probleemid lapsepõlvest võivad mängida olulist rolli kujunemisloos (Allik, 2022, lk 116). Rootsi keeles ilmunud raamat sai ajakirjanduses tähelepanu ning kiitust. Näiteks avaldas õigusfilosoof A.Hägerström (1925) retsensiooni milles nentis, et raamat viitab modernsete kriminaalpsühholoogia meetodite jõudmist Põhjamaadesse. Samuti võrdles ta Bjerred tema enda kangelase Dostojevskiga, öeldes, et on teinud suuremaid samme kurjategijate hingeelu mõistmisel edasi kui too meister (Hägerström, 1925). Eestis soovitas Wihalem (1926) antud raamatud igale intelligentsele inimesele lugemiseks. Kriminaalpsühholoogias on antud töö klassika kohal, kuna oli üks esimesi, mis uuris mõrvareid sellise lähenemisega (Johansson, 2015).

Andreas Bjerre lahkus Eestist 1925. aastal parema tööpakkumise saabumisel ja tervislike põhjuste tõttu. Bjerre elukäik viis siiski otsuseni avaldada kriminaalpsühholoogia klassika “Mõrva psühholoogia” Tartu Ülikooli alt. Antud otsus võimaldas Tartu Ülikoolil ja meie psühholoogia arengul teatud määral maailmapildis säilida, (võttes arvesse, et 1918-1940 kaitsti ainult kolm psühholoogia valdkonda puudutavat doktoritööd ning Eesti mõju rahvusvahelisele psühholoogiale oli peaaegu olematu) (Allik, 2022, lk 109). Bjerre oli professor, kes olenemata raskustest innustas ja õpetas värskes Vabariigis järgmisi õigusteaduskonna tudengeid ja esindas väikest suunda psühholoogias tuues samuti variatiivsust Eestisse.


Kastutatud kirjandus:

Allik, J. (2022). Eesti Psühholoogia Lugu. Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 109-116.

Bjerre, A. (n.d.). Acc1980/127 - Andreas Bjerres samling, tillägg - Enhet 2 - Brev, manuskript, biographica. Arken. Kasutatud 23.11.23, https://arken.kb.se/SE-S-HS-Acc1980-127-2

Bjerre, A. (1923). Õigusfilosoofia loengud: eestikeelne tõlge. Tartu Ülikooli Rahvusraamatukogu arhiivkogu.

Bjerre, S. A. (1925). Zur psychologie Des Mordes.: Kriminalpsychologische Studien. Universitatis Tartuensis.

Bärmark, J. & Nilsson, I. (1983). Poul Bjerre, "Människosonen". Stockholm: Natur och Kultur.

Hägerström, A. (1925) S Andreas Bjerre. Riksarkivet. Kasutatud 23.11.23, https://sok.riksarkivet.se/sbl/mobil/Artikel/18265

Miido, G. (2007). Andreas Bjerre elu ja töö Tartu Ülikoolis (1919-1925) [Seminaritöö, Tartu Ülikool]. Tartu Ülikooli Rahvusraamatukogu arhiivkogu.

Kadari, H. (1924). Loeng Tartu Ülikoolis kriminaalõigusest [Loengu konspekt, Tartu Ülikool]. Tartu Ülikooli Rahvusraamatukogu arhiivkogu.

MyHeritage Ltd. (1.04.2023). Andreas Bjerre. Geni. Kasutatud 23.11.2023, https://www.geni.com/people/Andreas-Bjerre/6000000006128206519

Mõistev Psühholoogia. Eesti Entsüklopeedia. (2006). Kasutatud 23.11.23, http://entsyklopeedia.ee/artikkel/m%C3%B5istev_ps%C3%BChholoogia

Ramul, K. (1929). Ueber nichtempirische Psychologie. Archiv für die gesamte Psychologie 73: 369-406.

Tulviste, P. (2019). A brief overview of the history of Estonian psychology (1632–1940). Journal of Russian & East European Psychology, 56(3–4), 183–198. https://doi-org.ezproxy.utlib.ut.ee/10.1080/10610405.2019.1620064

Wihalem, H. (26.11.1925a). Prof Dr. Jur Andreas Bjerre surm. Postimees. Kasutatud 23.11. 2023, https://dea.digar.ee/?a=d&d=postimeesew19251126.2.53&srpos=4&e=-------et-25-postimeesew-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-andreas+bjerre------------.

Wihalem, H. (6.09.1925b). Prof. Andreas Bjerre lahkub. Postimees. Kasutatud 23.11. 2023, https://dea.digar.ee/?a=d&d=postimeesew19250906.2.12&srpos=1&e=-------et-25-postimeesew-1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-andreas+bjerre------------

Wihalem, H. (21.02.1926). Prof. Andreas Bjerre mõrtsukate hingeelust. Postimees. Kasutatud 23.11. 2023, https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19260221.2.20&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: