Sünnib Lennart Raudsepp (16 out 1967 ano – 16 out 1967 ano)

Descrição:

Käesolevaks tööks teemat otsides, märkasin Jüri Alliku õpikus “Eesti psühholoogia lugu” nimetust “spordipsühholoogia” ja sealjuures nime “Lennart Raudsepp” (Allik, 2021, 134). Samas allikas annab Jüri Allik mõista, et taasiseseisvunud Eestis ongi olukord hästi kliinilise-, kooli- ja spordipsühholoogi kutse omandamisega (Allik, 2021, 15). Täpsemalt järgi uurides, sain teada, et spordipsühholoogi kutset on Eestis võimalik omandada alates 2018.aastast ning tänase seisuga on kutseregistris registreeritud viis spordipsühholoog, tase 7 kutse omanikku. Võrdluseks, et kliinilisi psühholooge on täna kutsetunnistusega kokku 373 ja koolipsühholooge 101 (Kutseregister, 2024).

Spordipsühholoogia ajalugu ulatub 19.sajandi lõppu (1898), kui Norman Triplett tegi katse, kus uuris, kuidas mõjutab ratturite sooritust koos sõitmine. Alates 1923.aastast algas nö Griffithi ajajärk, kes avas esimese spordipsühholoogia laboratooriumi; arenes psühholoogiline testimine erinevate meetoditega. Akadeemilise spordipsühholoogia rajamine jääb perioodi 1966-1977; järgnesid teaduse areng ja praktika. Alates 2000. aastatest on arenenud kaasaegne spordipsühholoogia ehk viimase 30 aasta jooksul on toimunud kõige kiirem spordipsühholoogia areng. Spordipsühholoogia on psühholoogia haru ning uurib miks ja mida inimesed teevad spordi kontekstis. Tänapäeva spordipsühholoogia jaguneb kaheks: akadeemiline spordipsühholoogia (sh teadustegevus ja haridustegevus) ning rakenduslik spordipsühholoogia (Raudsepp, Hannus jt, 2010, 5-39).

Lennart Raudsepp sündis 16.oktoobril 1967.aastal ja lahkus 24.aprillil 2021.aastal, 54-aastasena. Ta oli Tartu Ülikooli spordipsühholoogia professor (UT, 2021).
Lennart Raudsepp lõpetas Tartu Ülikooli 1992. aastal ja 1994. aastal kaitses samas magistrikraadi (uuris liigutustegevuse kinemaatilise struktuuri iseärasusi ja seoseid kehaliste võimetega 8-aastastel lastel) ning 1996.aastal doktorikraadi (uuris laste kehalise aktiivsuse seoseid motoorse võimekuse arenguga). Alates 2004.aastast sai temast spordi sotsiaalteaduste professor ja alates 2009.aastast nimetati spordipsühholoogia professoriks (Etis, 2024).

Tema põhilised uurimisvaldkonnad on olnud sportliku tegevuse psühhosotsiaalsed aspektid ja ekspertsus spordis (Raudsepp, Hannus jt, 2010, 9). Teisisõnu uuris teemasid liigutustegevuse alusmehhanismidest kuni spordikorralduse ja -juhtimiseni (UT, 2021). Eesti Teadusinfosüsteemi (Etis) on tal aastatel 1996-2022 kogunenud 68 publikatsiooni. Kõige viimane artikkel alles ootab ilmumist. See oli seotud teadusprojektiga "Kehaline aktiivsus, motivatsioon ja tervisega seotud elukvaliteet noorukitel" (1.01.2017−31.03.2021), mille vastutav täitja oli Lennart Raudsepp (Õpetajate Leht, 2017). Publikatsioonides (Etis, 2024) jäävad silma mõned teemasid läbivad märksõnad nagu motivatsioon, kehaline enesetaju, ekspertsus, käitumismustrid, vanemate ja juhendajate toetus, füüsiline aktiivsus ja depressioon, motoorsed oskused jne. Lennart Raudsepp on olnud seotud 12 lõpetatud projektiga (Etis, 2024). Lisaks on tema kolleegid Tartu Ülikoolist oma järel hüüdes kirjutanud järgmist: “Tema teadustegevuse laia ja põhjalikku haaret näitab korduv kõrge rahvusvaheline tunnustus ja koostöö silmapaistvate autoriteetidega kogu maailmast” (UT, 2021).

Ta on juhendanud viit doktoritööd ja seitset magistritööd (Etis, 2024). Üks doktoritöö juhendatavates on meenutanud: “Lennart oli alati abivalmis ja sõbralik kolleeg, kuulas inimesena kolleegi mured alati ära ja aitas kui oskas. Spordivaldkonna inimesena armastas kõiges (sportlikud tegevused) võistelda ja teadis väga hästi erinevate spordialade rekordeid ja olulisemaid sündmusi. Oli erakordselt suure lugemusega (nii teaduskirjandus kui elulooraamatud), samas ka professorile omaselt hajameelne ja kippus aeg-ajalt asju unustama. Ise võttis seda mõnusa huumorimeelega” (Kais, 2024).
Lennart Raudsepp on olnud kaasautor kolmele õpikule: „Motoorne areng“ (1996), „Spordisotsioloogia“ (2002) ja „Spordipsühholoogia õpik“ (2010) (UT, 2021). Viimases õpikus on ta kirjutanud peatükid teemadel “Arenguline spordipsühholoogia”, “Ekspertsus spordis”, “Eestvedamine ja grupi sidusus spordis”. Esimeses peatükis kirjutab ta muuhulgas laste spordi motivatsioonist (Raudsepp, Hannus jt, 2010, 117). Sellega seoses soovitab ta näiteks kasutada tehnoloogia abi (sh nutikellad-ja telefonid), öeldes järgmist: “ See (Pokémon Go mäng), oli laste seas nii populaarne, et 5000 – 10 000 sammu läbimine ei olnud neile tüütu kohustus, vaid lõbus tegevus.” (Pärnu Postimees, 2020). Õpikust saab veel teada, et ekspertsus spordis iseloomustab tippsportlast, samas kui eestvedamine ja grupi liidri kujunemine on mõjutatud treeneri käitumisest (Raudsepp, Hannus jt, 2010, 212, 248). Tema panustamist „Spordipsühholoogia õpikusse“ kogevad näiteks tänased Tartu Ülikooli psühholoogia tudengid ainekursuse Spordi- ja soorituspsühholoogia (6 EAP-d) raames.

Lennart Raudsepp sündis ja kasvas ajal, kui algas ja kestis akadeemilise spordipsühholoogia ajajärk. Oma teadusliku panuse on ta andnud ja jätnud eelkõige kaasaegsesse Eesti spordipsühholoogiasse. Tema tähtsus oli olla (oma kitsama eriala: Allik, 2021, 134) esimene.

Kasutatud kirjandus

Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 15, 134.

Eesti Teadusinfosüsteem. Lennart Raudsepp.
Teenistuskäik, haridustee, administratiivtöö, projektid, publikatsioonid, juhendamised. Kasutatud 14.01.2024. https://www.etis.ee/CV/Lennart_Raudsepp/est
Kais, K. (2024). Autori isiklik suhtlus. Tartu, 16.jaanuar.

Pärnu Postimees. Spordipsühholoog: inimeste liikumisaktiivsust saab suurendada vaid heade sõnumitega. Kasutatud 14.01.2024. https://dea.digar.ee/article/parnupostimees/2020/06/30/13.1

Raudsepp, L., Hannus, A., Matsi, J., Koka, A. (2010). Spordipsühholoogia õpik. Tartu: Atlex, lk 5-39, 117, 212, 248.

Sihtasutus Kutsekoda. Spordipsühholoog, kliiniline psühholoog, koolipsühholoog. Kasutatud 14.01.2024. https://www.kutseregister.ee/et/kutsed/kutsed/

Universitas Tartuensis (UT). Lennart Raudsepp. Kasutatud 14.01.2024. https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/4049?fbclid=IwAR3A5hCFTGmiXGzs6evAYeBV6FJ_SG6DTwuvGlNllmpb7FeKW3u_IR-ev7s

Õpetajate Leht. Tutvustame tänavu alustavaid personaalse uurimistoetuse saanud teemasid. Kasutatud 14.01.2024. https://dea.digar.ee/article/opetajateleht/2017/03/24/9.1

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: