Tegutseb Karl Gustav Girgensohn (22 maio 1875 ano – 20 set 1925 ano)

Descrição:

Karl Gustav Girgensohn
(1875-1925)


Karl Gustav Girgensohn sündis Saaremaal Kaarma koguduse õpetaja Julius Leo Immanuel Girgensohni perekonda, kuid kasvas hiljem üles Karksis, Viljandimaal, kuhu tema isa kogudust teenima kutsuti.

Aastatel 1888-1892 omandas ta Tartus gümnaasiumihariduse ning peale lõpetamist õppis Tartu ja Berliini ülikoolis usuteadust. 1896. aastal lõpetas Karl Gustav Girgensohn Tartu Ülikoolis usuteaduskonna. 1903.aastal alustas ta Tartu Ülikoolis õpetamist, kus neli aastat hiljem (1907) sai ametlikult süstemaatilise teoloogia erakorraliseks ning 1912.aastal korraliseks professoriks. Samuti tegutses ta aastatel 1903-1907 ka Puškini tütarlastegümnaasiumis usuõpetajana (Allik, 2021; lk 64-65). 1912-1916 , 1918 tegutses usuteaduse teaduskonna dekaani ja professorina. Tegutses vahepeal ka ülikooli koguduse organistina (Allik, 2020). Okupatsiooni ajal 1919 aastal otsustas 43-aastane Girgensohn riigist koos naise ja nelja lapsega põgeneda Saksamaale. 1919-1922 oli professor Greisfaldis, kui samal ajal sai ta vanimast pojast arstiteaduse professor. 1922. aastast kuni surmani (1925) jätkas Girgensohn tööd Leipzigi ülikooli süstemaatilise usuteaduse korralise professorina (Luhamets, 2017).

Girgensohn tuli Külpe mõjul esmakordselt mõttele, et eksperimentaalse introspektsiooni meetoditega oleks võimalik ka uurida seni puutumatut nähtust, milleks oli usuline kogemus. Esmalt tundus see olevat väljaspool katselise uurimise haaret. Antud katsetusi alustas ta 1911. aastal, mille käigus sai enesevaatlusprotokolle iseendalt ning lisaks 14 vabatahtlikult. Tema meetod seisnes selles, et ta valis välja 26 vähetuntud usulist teksti ning palus osalistel kirjeldada, mida nad lugemise ajal kogesid. Sellele lisaks intervjueeris ta osalejaid, et täpsustada ja saada raportitele lisamaterjali. Esimene kokkuvõte katsest ilmus aastal 1913. Üle 700-leheküljeline raamat "Der seelische Aufbau des religiösen Erlebens" ("Usulise kogemuse hingeline ülesehitus") ilmus 1921 Leipzigis (Allik, 2021; lk 64-65).
Girgensohni eesmärgiks oli tõestada, et usk ei ole pelgalt keeruline idee, tunded või moraalseid tõekspidamisi korrastav printsiip, vaid, tema nägemuse kohaselt, keeruline struktuur, mis hõlmab endas kõiki kolme psüühika komponenti. Suuliste intervjuude analüüsi tagajärjel jõudis ta järeldusele, et usulisel kogemusel on kolm põhielementi, mis seda kujundavad:
Esmalt on tunded, mida omistatakse meeldivatele ja ebameeldivatele emotsioonidele, aimdused, kehalised tunded ja inimese Minaga seotud emotsioonid;
Teisena pildid või kujutlused, milleks on füüsilised tajud, mida kogetakse erilise ehedusega;
Kolmandaks tahtega seotud kogemused, mis annavad sihi või mõtte inimese tegudele.
Analüüsil ilmnes, et usulisel kogemusel on kaks peamist koostisosa, millest esimene põhineb intuitiivsel mõtlemisel, teine funktsioonidel, mis seonduvad inimese Minaga. Kuna intuitsiooni on raske sõnadesse panna, järeldas Girgensohn, et esimene neist allub tahtele kehvasti ning antud kirjeldused on puudulikud, kusjuures Mina-funktsiooni suhestasid inimesed usuliste reaalidega, kas siis täieliku ühtesulamise või vältimise kaudu (Allik, 2021; lk 64-65).
Tehtud katse ja julge sammu tulemusena tekkis Dorpati religioonipsühholoogia koolkond, mis viis Eesti ühe teadusharu suurele maailmakaardile (Allik, 2021; lk 64-65).

Viited:
Allik, J. (2020). Psühholoogia Eestis, 1632-1918. Psühholoogia ajalugu. Tartu Ülikooli Moodle.
Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia ajalugu (p. 64-65). Tartu Ülikooli Kirjastus.
Luhamets, K. (2017). Karl Girgensohni kiri Tartust. Allikapublikatsioon. Kirik & Teoloogia. Vaadatud 24.11.2023. https://kjt.ee/2017/05/karl-girgensohni-kiri-tartust-allikapublikatsioon/

Adicionado na linha do tempo:

Data: