Psühholoogia juurdumine Eestis akadeemilisse õppekavasse (1 jan 1802 ano – 1 jan 1838 ano)

Descrição:

Psühholoogiat hakati Eestis akadeemilistes õppekavades püsivalt õpetama peale Tartu Ülikooli taasavamist 1802. aastal. Samal aastal hakkas Immanuel Kanti õpilane Gottlob Benjamin Jäsche lugema Tartu Ülikoolis empiirilise psühholoogia kursust (Gottlob Benjamin Jäsche, Vikipeedia). Gottlob Benjamin Jäsche oli hariduselt filosoof ning tema tegevusvaldkond oli metafüüsiline filosoofia, seega sisaldasid Kanti õpilasena tema kursused ka Kanti enda “Antropoloogia” teooriaid mida ta ise muuhulgas lisaks “psühholoogiale” nimetas ka "empiirilise psühholoogia lühiteooria", "psühholoogia ja psüühiline antropoloogia", "psüühiline füsioloogia ja patoloogia" jm. Tänapäeval võiksime selliseid õpetusi nimetada kui kogemusel põhinevat empiirilist psühholoogiat (Allik, 2020).

Selline järk-järguline psühholoogia kui iseseisva haru kujunemine Eesti akadeemilisel maastikul on oluline, sest demostreerib seda, kuidas Eesti psühholoogia ajaloos ei ole eksisteerinud algusest peale ühte kindlat konkreetset käsitlust mingist kindlast hetkest (justkui enne ja pärast Kristust - enne ja pärast psühholoogia avastamist) vaid see on miski, mille kujunemist, arenemist ja ka õpetamist on defineeritud alles tagasivaates ning läbi mitme etapi, mitte ühe kindla sündmuse.

Samal ajal G.B. Jäsche tegutsemisega Tartu Ülikoolis toimusid muutused ka ülejäänud Euroopa teaduses. Pead hakkas tõstma uus liikumine nimega positivism, mille idee oli ühendada teadus ja filosoofia (Comte, 1880). Positivistliku liikumise teke on suur tegur psühholoogia kui teadusharu “akadeemilistesse raamidesse” vormistamiseks, sest tugineb põhimõttel, mille kohaselt info ja teadus peab olema konkreetne, selge, rentaabel ja asjalik ehk vähem filosoofiline ja rohkem ratsionaalne (Comte, 1880).

Naturalistlik ja sealt edasi positivistlik liikumine hõlmab mitmeid ajalooliselt olulisi isikuid näiteks nagu Auguste Comte, Gustav Theodor Fechner, Sigmund Freud ja teised, siis on üks isik, kelle tegutsemine kattub otseselt G.B Jäsche tegevusega Tartu Ülikoolis, Georges Cuvier. Olles prantsuse zooloog ja bioloog, oli tema esimene kes keeldus oletuslike ja arvamuslike teooriate ja hüpoteesidega tegelemast. Tema suur panus teadusesse oli liikide väljasuremise teooria kinnitamine, mis rajas esimesena Euroopa mastaabis teed Charles Darwini teooriatele ning ka uuele teaduspõhilisemale maailmavaatele. Georges Cuvieri eluaja lõpp kattub uue positivistliku maailmavaate tekkega ning sealt edasi täiesti uute akadeemiliste põhimõtete kujunemisega (Outram, 1984).

Kuigi oma õpetustes ja G.B. Jäsche ja G. Cuvier kokku ei puutunud ja nende teooriates palju sarnasusi ei ole, siis valmistab G. Cuvieri tegevus naturalistina Euroopas paralleelselt G.B Jäsche esimese akadeemilise psühholoogia õpetusega Tartu Ülikoolis, ette Eesti akadeemilist maastiku uuema, ratsionaalsema, selgema ja teaduspõhisema psühhholoogia kui iseseisva eriala tekkeks. G.B Järsche, olles teinud alguse ja juurutanud psühholoogia õpetamist Eestis, valmistas ette justkui lava mille peal hilisemal, muutuval ning aina teaduspõhisemal psühholoogial oli võimalik teha oma debüüt.



Kasutatud allikad.

Allik, J. (2020). Psühholoogia Eestis 1632-1918. Loenguslaidid. Kasutatud 24.11.2023, https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/1382612/mod_resource/content/1/PS%C3%9CHHOLOOGIA%20AJALUGU%2020-11%20Ps%C3%BChholoogia%20Eestis%201.pdf

Comte, A. (1880). A general view of positivism. Reeves & Turner.

Gottlob Benjamin Jäsche. (n.d.). Kasutatud 24.11.2023, allikas Vikipeedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Gottlob_Benjamin_J%C3%A4sche#

Klement V. (1998). Tartu Ülikooli esimene filosoofiaprofessor Gottlob Benjamin Jäsche. Tartu Ülikooli Raamatukogu aastaraamat 1998. https://ojs.utlib.ee/index.php/tyrtar/article/view/12736

Outram, D. (1984). Georges Cuvier: Vocation, Science and Authority in Post-Revolutionary France (1st ed.). Routledge. https://doi.org/10.4324/9781003225492

Adicionado na linha do tempo:

Data: