Hermann Emminghausi aeg Tartu Ülikoolis (3 abr 1880 ano – 1 abr 1886 ano)

Descrição:

Herman Emminghaus sündis Saksamaal Weimaris 1845. aastal. Ta õppis Göttingenis ja Jenas. 1870.a omandas ta meditsiinidoktori kraadi väitekirjaga hüsteerilisest segadusest. Aastal 1880 võttis ta vastu psühhiaatria kateedri juhataja ametikoha Dorpati Ülikoolis.
Emminghaus saabus Tartusse 3. aprillil 1880. a. ja sellest kuupäevast alates kinnitati ta vast loodud psühhiaatria kateedri ja psühhiaatriahaigla esimeseks juhatajaks. Koheselt alustas ta tööd ja hakkab organiseerima kogu kateedri õppe-, teadusliku- ja kliinilist tööd. 1880.a. sügisest hakkab ta pidama loenguid psühhiaatriast ja kohtupsühhiaatriast arstiteaduskonna ja õigusteaduskonna üliõpilastele. Neid loenguid külastas regulaarselt üle 30 õpilase, mis oli tol ajal märkimisväärne arv.

Umbes aasta pärast saab valmis psühhiaatriahaigla uus hoone, esimesed haiged võetakse vastu 16. aprillil 1881. aastal. Emminghaus rajab kliiniku töö rutiini, viib sisse dokumentatsiooni vormid ja paneb aluse haiguslugude arhiivile. Haigete uurimise, ravi ja põetamise aluseks võetakse Emminghausi humanistlikud printsiibid ja tema suur praktiline kogemus. Emminghaus oli iseseisev mõtleja ja oli tulvil soovist leevendada vaimuhaigete olukorda. Kohe algusest peale oli ta erinevate sunnivahendite kasutamise vastu. Väga progressivselt võeti kasutusele kõik tol ajal tuntud ravi vahendid ja võtteid. Kohe algusest peale oli tegemist väga edumeelse kliinikuga. Uue haiglaga Tartus ei olnud enam vaja suunata vaimselt haigeid isikuid teistesse Venemaa impeeriumi osadesse.

Emminghaus all kaitsti ka 7 doktoridissertatsiooni. Nendest kõige märkimisväärsem on August Sohrti 1886. aastal kirjutatud lõputöö teemal “Farmakoteraapilised uuringud hüotsiini kohta”. Emminghaus toetas Sohrti töö valmimist ja lubas tal teha haiglas teatud eksperimente. Hiljem, kui Kraepelin sai psühhiaatriahaigla juhatajaks kutsus ta Sohrti psühhiaatriahaiglasse oma assistendiks.

Emminghaus lahkub Tartust 1. apr. 1886. ja asub tööle Freiburgi ülikooli. Ta oli väga hoolas omale järeltulija valimisel, valituks osutus Kraepelini, ilmselt mängis siin rolli see, et Kraeplin oli töötanud Würzburgis Emminghausi all ja too tundis Kraepelini hästi ning oli ka kursis tema edasiste töödega. Kraepelini ideed olid sarnased Emminghausi omadega ja seega tagas see psühhiaatria kateedri arengu järjepidevuse.

Varsti, peale Tartust lahkumist avaldab Emminghausi 1887.a, 293-leheküljelise raamatu pealkirjaga "Die psychischen Stoerungen des Kindesalters" (Lapseea psüühilised häired), milles ta kasutab ka Tartus viibimise perioodil kogutud tähelepanekuid. Tema raamat on esimene katsete anda süstemaatiline ülevaade lastepsühhiaatriast. Ning teda peetakse lastepsühhiaatria, kui iseseisva valdkonna rajajaks.

Kirjandus

Mehilane, L. (1975). Psühhiaatria kateedri ja ringi ajaloost. Tartu: TRÜ trükikoda.

Harms, E. (1960). At the cradle of child psychiatry: Hermann Emminghaus' Psychische stoerungen des kindesalters (1887). American Journal of Orthopsychiatry, 30(1), 186–190. https://doi.org/10.1111/j.1939-0025.1960.tb03025.x

Steinberg, H., Angermeyer C. M. (2001). Emil Kraepelin’s years at Dorpat as professor of psychiatry in nineteenth-century Russia. History of Psychiatry, XII, 297-327) https://doi.org/10.1177/0957154X01012047

Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku kodulehekülg. https://valisveeb.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/pildid/KLIINIK/ajalugu/img13.gif

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: