Elab Endel Tulving (26 maio 1927 ano – 11 set 2023 ano)

Descrição:

Endel Tulving veetis enamuse oma elust Kanadas ja emigreerus sinna koos oma perega 1949.aastal. Oma hariduse omandas ta Toronto ja Harvardi ülikoolis. Olenemata sellest oli ta siiski 1927.aastal Petseris sündinud eestlane ning selleks ta ka end terve oma elu jooksul pidas. Ta oli kognitiivneuroteadlane ja psühholoog, kes on teinud olulisi avastus ka kelle panus psühholoogiasse on ajaloos väga hinnatud ja tunnustatud.

Elutee algas tal Eestis ja käis siin ka gümnaasiumis. Kanadasse emigreerudes läks ta Toronto Ülikooli õppima psühholoogiat, mille lõpetas aastal 1954. Doktorikraadi sai aastal 1957 Harvardi Ülikoolis (Allik, 2021). Harvardi Ülikoolis viimast aastat tehes hakkas ta Toronto ülikoolis lektorina tööle. Juba suhteliselt noorena ja aega arvestades saavutas ta väga palju. Võib öelda, et karjäär sai alguse Toronto Ülikoolist, kus ta siis algselt oli lektor ja hiljem valiti korraliseks psühholoogia professoriks. Samal ajal käis ta ka Yale’i Ülikoolis professoriametit pidamas. Selle kõige kõrval oli ta Toronto Ülikooli psühholoogiaosakonna dekaan ja toimetas ajakirja Journal of Verbal Learning and Verbal Behaviour maailma üheks mõjukamaks psühholoogiajakirjaks. Lisaks sellele valiti Tulving 1985.aastal ka Toronto Ülikooli ülikooliprofessoriks, mis on väga kõrge tunnustus. Jättes hetkel mainimata tema uurimused, siis juba selle hetkeni on ta teinud kordades ja kordades rohkem kui tavaline eestlane. Oluline on ka mainida seda, et tema töid on viidatud üle 100 000 korra, mis on ulmeline ja neid viitamisi koguneb aastatega kindlasti aina rohkem juurde.

Mainimist vajab ka see, et ta kuulub 20.sajandi saja kõige mõjukamate psühholoogide sekka ja on 36. selles nimistus (APA, 2002). Olles päritolult eestlane, siis meie jaoks on tema selline tunnustatus suure laia maailmaga võrreldes väga oluline. See tunnustatus on põhjusega, sest ta on üks tänapäeva mälupsühholoogia loojatest (Allik, 2021). Tulvingu olulisim raamat oli ja on siiani „Episoodilise mälu elemendid“, mis sai oluliseks aluseks tänapäeva mäluteadusele. Ta kirjutas selle raamatu 1983. aastal. 1972.aastal avaldas ta artikli, milles rääkis, et on olemas vähemalt kaks erinevat mälusüsteemi. Üheks episoodiline mälu, mis vastutab isiku isiklike sündmuste mäletamise eest, ja teine on semantiline mälu, mis vastutab üldiste faktiliste teadmiste kohta ümbritsevas maailmas. Mõte, et mälu koosneb mitmest erinevast osast, millel on erinevad ülesanded, pani mälu uurimisele võiks öelda, et revolutsioonilise aluse. Tema uurimust/avastust toetab väga hästi Kent Cochrane’i juhtum, kelle episoodiline mälu oli mootorratta õnnetuses kannatada saanud, kuid semantiline mälu töötas. Ta sattus Tulvingu uurimise alla aastal 1982 ja, siis ei olnud Tulvingu teooria enam lihtsalt teooria, vaid sellel oli reaalsest elust näide. K. C. juhtum mängis väga suurt rolli Tulvingu karjääris ja ta on seda ka ise maininud. Täpsemalt ei ole Kentil mitte mingisuguseid mälestusi sellest, mis temaga elu jooksul juhtunud on ja ka tulevikule mõeldes on tema mõistus tühi. Temaga juhtunu näitab seda, et inimene on võimeline kaotama oma episoodilise mälu, näiteks, et ta oskab küll teatuid asju teha, kuid ta ei ole teadlik sellest, kus või millal ta seda õppis.

Sellisest mehest nagu Endel Tulving võikski rääkima jääda, sellest, kuidas on ta oma uurimuste ja avastustega aidanud kaasa mitte ainult psühholoogiale, vaid ka muule teadusele. Tema uurimused on olulise väärtusega ja ei jäänud tema elu jooksul märkamata. Ta on saanud meeletul hulgal tunnustusi erinevatest organisatsioonidest ja seda asja eest. Nagu ütles Jaan Aru (2016), siis Endel Tulving on Eesti teaduses nagu Arvo Pärt muusikas, mis on väga ilusasti öeldud, sest nad mõlemad on toonud meie riigile palju uhkust ja tunnustust.

Lisaks tahaksin juurde mainida, et sellel hetkel, kui Endel Tulving sündis, oli psühholoogiat ja mälu juba mõnevõrra uuritud, kuid keegi ei olnud tulnud veel sellele mõttele, et meie mälu koosneb erinevatest osadest ja keegi ei olnud mälu isegi sellisel viisil uurinud nagu seda tegi Tulving. Ise on Tulving küll öelnud, et selle peale oleks võinud ka keegi teine tulla, kuid ei tulnud ja au selle eest saab ta kanda edasi ka pilvepiiril.



Kasutatud materjalid:
Aru J. (2016) Endel Tulvingu arhiiv: mälu-uurija mälu. Eesti Rahva Muusemi ajaveeb.
https://blog.erm.ee/?p=8000

APA (2002). Eminent psychologists of the 20th Century. American Psychological Association, 33(7). 29.
https://www.apa.org/monitor/julaug02/eminent

https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/2009863/mod_resource/content/2/PSÜHHOLOOGIA-AJALUGU-2021-20-sajandi-ajajoon.pdf

https://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/endel-tulving/kes-on-endel-tulving/

https://eek-malu.weebly.com/protseduuriline-episoodiline-ja-semantiline-maumllu.html

https://endeltulving.com/kc

Adicionado na linha do tempo:

Data: