Elab Emil Kraepelin -------------- (15 fev 1856 ano – 7 out 1926 ano)

Descrição:

Emil Kraepelini panus Eesti ajalukku ning tegevus Eestis

Emil Wilhelm Magnus Georg Kraepelin sündis 15. veebruaril aastal 1856 ning suri haiguse tõttu 7. oktoobril aastal 1926. Kraepelin oli originaalne ja uuenduslik psühholoog ning psühhiaater, tuntud esmalt kui teadusliku psühhiaatria rajaja, kuid hiljem nähti tema panust ka psühhofarmakoloogia, une uurimuste ja psühholoogia vallas. Emil Kraepelin on tuntud ka kui psüühiliste haiguste klassifikatsiooni looja ning tänapäevane vaimuhaiguste klassifikatsioon (DSM) põhineb just tema kirjeldatud süsteemil. Isegi peale ta surma viidatakse tema töid laialdaselt, mis teeb temast ühe mõjukama psühhiaatri, kes elanud (Allik, 2021; Allik ja Tammiksaar, 2016; Géraud, 2007).

Aastal 1886, olles tol ajal vaid 30-aastane, tuli Emil Kraepelin Tartusse ning pidas Dorpati Ülikooli, tänapäeva nimega Tartu Ülikooli aulas inauguratsiooni kõne ”Psühhiaatria uurimissuunad”, milles kinnitas, et tulevikus on võimalik tuvastada iga vaimuhaiguse orgaaniline põhjus, meenutades enda seisukohaga hilisemat endofenotüübi kontseptsiooni, mis tänapäeval on keerukate neuropsühhiaatriliste haiguste uurimisel väga olulised mõõtmaks haiguse ja distaalse genotüübi vahel simaga nähtamatuid komponente. (Allik, 2021; Allik ja Tammiksaar, 2016; Gottesman ja Gould, 2003). Peetud kõne oli vastuolus tolleaegse levinud uskumusega, et vaimuhaigus viitab alati defektile või puudele aju töös. Temast sai samal aastal ka Tartu Ülikooli psühhiaatriaprofessor, töötades antud ametikohal viis aastat, lahkudes ametist aastal 1891 ning olles ühtlasi üks silmapaistvamaid psühholooge üldse, kes Tartu Ülikoolis töötanud on. Seeläbi edastas ta oma kõrged teadmised antud vallas ka Eesti tudengitele ning algatas üliõpilaste kirjanduste analüüsiks psühholoogilised diskussioonid. Lisaks psühhiaatriaprofessori ametile oli Kraepelin Eestis ka psühhiaatriahaigla juhataja. Kliinilist tööd Kraepelin aga keelebarjääri tõttu Eestis ei eelistanud. Pikapeale õppis ta ära eesti keelsed tavalisemad väljendid ning vahva oli olukord tulevikus, kus Konstantinoopoli vaimuhaiglat külastades tundis ta ära sealse ”tundmatut keelt” kõneleva patsiendi keele. Tegu oli just nimelt eesti keelega (Allik, 2021; Allik ja Tammiksaar, 2016).

Üheks oluliseks Eesti psühholoogia arengut toetavaks sündmuseks on Emil Kraepelini poolt rajatud Eesti esimene eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium, mis asub Tartus ning aastast 2013 kuni tänaseni paikneb seal psühholoogia instituut (Allik, 2021; Allik ja Tammiksaar, 2016; Uus Anatoomikum, 2021). Kraepelin eelistas ise töötada eksperimentaalpsühholoogia alal ning tundis isiklikult, et tema saavutused eksperimentaalpsühholoogia valdkonnas on olulisemad kui kliinilises valdkonnas. Tegeledes enne Tartusse tulekut oma õpetaja Wilhelm Wundt’i laboratooriumis assotsiatsioonikatsetega jätkas ta sellega ka Tartus, olles esimene, kes uuris psühhiaatriliste patsientide assotsiatsoone. Lisaks oli Emil Kraepelin esimene, kes uuris süstemaatiliselt une sügavust ja perioode ning rajas Eduard Robert Michelson’i abiga Tartus maailma esimese une uurimise laboratooriumi, kus viimased lõid koos ka une sügavuse mõõtmise aparaadi (Allik, 2016; Allik, 2021; Géraud, 2007). Kraepelini suurimaks teaduslikuks saavutuseks on teos ”Psühhiaatria” (Psychiatrie: Ein Lehrbuch für Studierende und Aerzte), mille esimese eksemplari kirjutas ta küll Saksamaal, kuid aastal 1887 teise ja hiljem ka kolmanda trükise kirjutas ta Tartus elades (Allik, 2021).

Kõige enim uhkust tundis Emil Kraepelin ise oma kehalise või vaimse töö käigus tekkiva väsimuse uurimise ehk töökõvera (Die Arbeitscurve), teisisõnu väsimuskõvera kuju kindlakstegemise üle, mille kallal ta Wundt’i eeskujul mingi aeg ka Tartus edasi töötas. Selle eest soovis Kraepelin võita Nobeli auhinda. Töökõvera eksperiment põhines sellel, et katsealuste ülesandeks oli sooritada etteantud lihtsat ülesannet ning uurija jälgis sooritustaset, mis katse tulemusena aja möödudes langes. Töökõver ei saavutanud aga erinevatel põhjustel Kraepelini poolt oodatud edu, nagu näiteks , kuid see näitab tema poolt varajast avastust füüsilise ja vaimse väsimuse vahet tegemise olulisusest (Allik, 2021).

Tartus elamise perioodil muutis Emil Kraepelin psühholoogia ajalugu pannes laboratooriumi rajamisega aluse uutele psühholoogia suundadele. Kraepelin rajas Tartus olles psühhofarmakoloogia ja farmakopsühholoogia, pani aluse une eksperimentaalsele uurimisele, alustas esimese individuaalsete erinevuste uurimise programmi, mis andis aluse vaimsete võimete ja isiksuse uurimise valdkonnale ning tema töökõvera kindlakstegemise najal, mis tol ajal soovitud tunnustust ei pälvinud, on nüüdseks rajatud kogu õppimisteooria (Allik, 2021).



Kasutatud kirjandus:

Allik, J. (2016). Why was Emil Kraepelin not recognized as a psychologist? Trames: Journal of the Humanities and Social Sciences, 20(70/65)(4), 369–391. doi:10.3176/tr.2016.4.04

Allik, J., & Tammiksaar, E. (2016). Who was Emil Kraepelin and why do we remember him 160 years later? Trames: Journal of the Humanities and Social Sciences, 20(70/65)(4), 317-335. doi:10.3176/tr.2016.4.01

Allik, J. (2021) Eesti psühholoogia lugu. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus (lk: 13; 24; 44; 47-51; 53; 56-57; 59; 168).

Géraud M. (2007). Emil Kraepelin: un pionnier de la psychiatrie moderne (à l'occasion du cent cinquantième anniversaire de sa naissance) [Emil Kraepelin: a pioneer of modern psychiatry. On the occasion of the hundred and fiftieth anniversary of his birth]. L'Encephale, 33(4 Pt 1), 561–567. https://doi.org/10.1016/s0013-7006(07)92053-9

Gottesman, I. I., & Gould, T. D. (2003). The Endophenotype Concept in Psychiatry:
Etymology and Strategic Intentions. American Journal of Psychiatry, 160(4), 636-
645 (abstract). doi:10.1176/appi.ajp.160.4.636

Uus Anatoomikum. (2021). Vikipeedia. Vaadatud 23.11.2023, https://et.wikipedia.org/wiki/Uus_Anatoomikum

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens:

YouTube: