Elab esimese psühholoogiaalase teadustöö kirjutanud Rudolf Kallas (1 jan 1851 ano – 1 jan 1913 ano)

Descrição:

Rudolf Gottfried Kallas (1851-1913), esimene eestlane, kes kirjutas teadusliku töö psühholoogia alal (Allik, 2022; lk. 61, Wikiwand, 19.01.2024).

„Rudolf Kallas on kahtlemata üks kõige suuremate annetega meestest meie rahwa keskel üleüldse. ... Ülikoolis usuteadust õppides tegi Rudolf Kallas ühtlasi iseäranis mõtteteadusega tegemist. Ja mõtteteaduse professor G. Teichmüller tunnistas lausa, et Rudolf Kallas tema järeltulijaks peaks saama.“ Rudolf Kallast peeti tolle aja üheks kõige anderikkamaks ja ausameelsemaks meheks, kellele tema 25. õpetajaametis oldud mälestuspäeva puhul Postimehes õnne sooviti (Postimees (1886-1944), nr 51, 4 märts 1909, lk 3).

Oma tegevuse aktiivsetel aastatel Tartu Ülikoolis oli Gustav Teichmülleril mitmeid tema ideedele pühendunud järgijaid, sealhulgas üks eestlane, Rudolf Kallas. Kuigi Rudolf Kallas ise oli teoloog ja rahvapärimuse koguja, siis püüdis ta oma teoses „Mäluõpetuse süsteem” („System der Gedächtnislehre“) ühendada Teichmüller'i kristliku personalismi, loogika, filosoofia ja rahvapärimuse ideid ühtseks tervikuks (Sutrop, 2015). Aastal 1897 trükitigi Dorpatis Rudolf Kallase teos, kus ta, olles ise 46-aastane, püüdis leida seost rütmi, korduste ja mälu vahel. Tema töö kandis pealkirja “Mäluõpetuse süsteem” ning ta kirjeldas, kuidas on võimalik, et üks ilma koolihariduseta Eesti rahvalaulik suudab meeles pidada mahukaid värsse (mis oma arvult ületavad Homerose Iliase ja Odüsseia kokkuvõetult) (Allik, 2002). Ta tõi olulise järeldusena välja selle, et mälutehniline süsteem võib olla peidus regivärsi vormi tunnuses, milleks on algriim, kordused, neljakohaline trohheus, viis jms, mis toimivad mälutehniliste vahenditena, samas ei ole selgust, kas üks rahvalaulik suudab täpselt teise esitatut korrata (Allik, 2022; lk. 62).

Psühholoogiaprofessor Konstantin Ramul pidas Rudolf Kallase doktoritööd, millest ilmus raamat „Mäluõpetuse süsteem” kokkuvõttes diletantlikuks, kuid tuleb märkida, et idee ise oli siiski originaalne, ning sai arvatavasti tõuke tema varasematest rahvapärimuse kogumistest. Töö originaalsus seisis idees, et akustilised signaalid võivadki olla mälutehnilisteks abivahenditeks (Wikiwand, 19.01.2024). Herkel toob välja selle, et vaatamata Rudolf Kallase töö originaalsusele, ei leidnud see töö ei kodumaal ega rahvusvahelisel tasandil mingit erilist tunnustust ega vastukaja ning pigem unustati sootuks ära. Samas rõhutab ta, et siiski tuleks sellest tööst rääkida ja seda käsitleda juba seetõttu, et ühe oma aja silmapaistva ja mitmekülgse inimesena, uuris ta mälutehnikaid, mida toetas kindlasti tema rahvapärimuse kogemus, matemaatikaalased teadmised, usuteadus ja filosoofia ning tema 532 tiheda trükiga lehekülge hõlmav „Mäluõpetuse süsteem“ on vaieldamatult tema peateos ning tolle aja oluline teos uurimaks mälutehnikaid (Herkel, 2001; lk.1876).

Herkeli väitel ei seisnud Rudolf Kallas ise Tartus akadeemilistest ringkondadest eemal, vaid oli aktiivselt tegev paljudes valdkondades (filosoofia, matemaatika, usuteadus, kõnepidamine, rahvaluule jne), aga ta märgib, et üldiselt peetakse teda hobiteadlaseks. Kahjuks pole ei folkloristid ega psühholoogid tema ideid edasi arendanud ega ka põhjalikumalt tutvustanud. Samuti toob Herkel välja selle, et 1925. aastal avaldatud uurimuses esitab sarnaseid järeldusi prantslane Marcel Jousse (1925) ning kui Rudolf Kallas tähelepanuta jäi, siis muutus just Marcel Jousse töö teaduses viidatud allikaks (Herkel, 2001; lk. 1877).

Samal ajal kui Rudolf Kallas kirjutas Tartus “Mäluõpetuse süsteemi”, siis psühholoogia valdkonnas toimus mitmeid olulisi sündmusi. G. Stanley Hall avas (1883) esimese eksperimentaalse psühholoogia labori Ameerika Ühendriikides Johns Hopkinsi ülikoolis ning Herman Ebbinghaus avaldas (1885) oma murrangulise teose "Über das Gedächtnis" ("Mälu kohta"), milles ta kirjeldab õppimise ja mälueksperimente, mida ta ise läbi viis (Wikipedia, 19.01.2024). Wilhelm Wundti eeskujul rajas tema järgija ja õpilane, Emil Kraepelin, 1886. aastal Eesti esimese eksperimentaalpsühholoogia labori Tartusse, kus hakkas tegema katseid ja uurimustöid (Wikipedia, 24.01.2024). Kuigi sel perioodil psühholoogiaga tegelev Rudolf Kallas oleks võinud olla huvitatud koostööst Kraepeliniga ja uue labori võimalustest, siis võib ikkagi nimetada mitmeid põhjusi, miks Rudolf Kallas ei olnud huvitatud Kraepelini juhtimisel Tartus töötavast uurimisasutusest, kus tehti kõrgel tasemel eksperimentaalpsühholoogilisi katseid ja uurimistöid. Üks põhjus võis olla selles, et Teichmülleri enda suhtumine eksperimentaalpsühholoogiasse oli teadaolevalt vaenulik ning ta oli sallimatu Kraepelini kui Wundti õpilase ning eeskuju järgija suhtes ning see kandus üle tema õpilase, Rudolf Kallase suhtumisse (Allik, 2021; lk. 29) ning teine põhjus ehk selles, et Teichmülleri enda psühholoogialoengud olid pigem filosoofilise sisuga ning Wundt on isegi maininud, et lugedes Teichmülleri „Religiooni filosoofiat“ sai ta aru, et autori esitatud teoloogilise mõjuga filosoofilised vaated teevad Teichmülleri enda pigem Kraepelini psühhiaatriakliiniku kandidaadiks, samas Rudolf Kallas oli oma õpetaja teoloogilis-filosoofilistest ideedest innustunud (Allik, 2021; lk 29).

Rudolf Kallase näol oli tegu mehega, kes tegi esimese matemaatikaõpiku, esimese psühholoogiaalase teadustöö, kogus rahvapärimust, oli pikaaegne teoloog, aga baltisakslased ei mõistnud ega hinnanud tema teoseid, temast ei saanud ei psühholoogi ega filosoofi, kuigi teda peetakse tolle aja suureks mõtlejaks. Tema tähtsusest on kirjutanud Mart Laar, Jüri Allik ja paljud teised.

Eesti päritolu psühholoogid Rudolf Kallas, Aleksander Kaelas ja Konstantin Ramul olid küll läbinud teoloogiahariduse, aga nende teoloogilised juured ja pikaaegne vaimulik tegevus rikastasid nende arusaamu inimese psüühikast, pakkudes unikaalset perspektiivi psühholoogia valdkonnas tegutsemisele ning kahtlemata olid nad eesti psühholoogia kolm olulist avapersooni (Allik, 2021; lk. 82). Mitmeid artikleid Rudolf Kallasest võib leida 1886-1944 aastate Postimehest. Haamer on kirjutanud väga tabavalt ja sobivalt kokkuvõtteks: „Miks pidi just Saaremaa kehwal pinnal tagasihoidlikus Kaarma kösterkooliõpetaja perekonnas üles kaswama see paljuhinnatud kui ka teiselt poolt nii sagedasti walesti mõistetud mees, kes oma jõu ja tahtmise siin Läänemere kaldail rühkiwa rahwa waimlise tasapinna tõstmiseks usuelu -äratamiseks ja arendamiseks tööle rakendanud, see jääb meretaguse Saare rahwa südame saladuseks“ (Haamer, 1929).


Kirjandus

Allik, J. (2022). Eesti psühholoogia lugu. Tartu Ülikooli kirjastus, 83 - 85.

Allik, J. (2002). Endel Tulving ja mälu – E.Tulving,

Mälu (lk. 9-31). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. https://archive.ph/9GIc#selection-13.0-19.45

Haamer, H. (1929). Rudolf Kallas. Tallinn: Eesti Kirik. Eesti Kirik (1923-1940), nr. 22, 30 mai 1929 https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestikirikeelk19290530.2.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------

Herkel, A. (2001). Rudolf Kallas, unustatud mõtleja. Akadeemia, 1876-1886. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:101963

Postimees (1886-1944), nr 51, 4 märts 1909 lk 3. https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1909/03/04/20

Sutrop, M. (2015). What is Estonian Philosophy?. Studia Philosophica Estonica (2015) 8.2, 4-64. DOI: https://doi.org/10.12697/spe.2015.8.2.02

Wikipedia https://et.wikipedia.org/wiki/Eksperimentaalps%C3%BChholoogia (24.01.2024)

Wikipedia https://en.wikipedia.org/wiki/Timeline_of_psychology (19.01.2024)

Wikiwand https://www.wikiwand.com/et/Rudolf_Kallas (19.01.2024)

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: