Psühholoogiat õpetab Gustav Teichmüller (1 maio 1870 ano – 1 maio 1888 ano)

Descrição:

Gustav Teichmüller (19.11.1832 – 22.05.1888), kokku 7 korda.

Gustav Teichmüller sündis 19. novembril 1832. aastal Braunschweigis. Tema isa oli endine sõjaväelane, ema pärit ohvitseride perekonnast. Teichmüller õppis Berliinis ja Tübingenis ning oli filosoof Friedrich Adolf von Trendelenburgi õpilane. Lisaks filosoofiale uuris Teichmüller teisigi akadeemilisi valdkondi ning õppis ajaloolane Leopold Ranke juures (“Gustav Teichmüller”, n.d.).

1871. aastal asus ta õpetama toona saksakeelses ülikoolis Dorpat (ehk praeguses Tartu Ülikoolis). Varasemalt oli ta noore filosoofina Baseli ülikoolis õpetanud põhiliselt esteetika, psühholoogia ja pedagoogika valdkondades, olles üliõpilaste seas populaarne. Lisaks õpetamisele tegutses ta Baselis ülikoolis ka esmalt regentide sekretärina ja seejärel filosoofilise teaduskonna filosoofia-ajaloo osakonna dekaanina. Sellest väikesest ülikoolist lahkus ta siiski tunduvalt suuremas Dorpatis pakutava paremini tasustatud töökoha kasuks otsustades (“Gustav Teichmüller”, n.d.). Teine põhjus Tartusse jõudmiseks oli see, et tema abikaasa oli pärit Narvast (Allik, 2021. lk 28). Tartus õpetas Teichmüller oma 34 loengusemestri jooksul psühholoogiat kokku 7 korral – kuuel korral 4 tundi nädalas ja üks (viimane) kord 2 korda nädalas (Allik, 2021. lk 209).

"Teichmülleri poolt loetud psühholoogiakursuste üldiseloomu ja sisu kohta on raske midagi kindlat väita, kuna selle kohta vahetud andmed puuduvad. Hinnates tema poolt avaldatud tööde põhjal, eriti peale surma ilmunud töö “Psühholoogia ja loogika uute põhialuste” põhjal, võib oletada, et Teichmülleri poolt loetud psühholoogiakursus kujutas endast peamiselt üht “filosoofilise psühholoogia” haru ja et tema iseloomulikuks jooneks olid (a) personalism selles mõttes, et anda kogu hingeelu seisukohalt keskne tähendus substantsiaalset olemist omavale “minale”, (b) antievolutsionism ja (c) suhteliselt nõrk side teadusliku psühholoogia kaasaegsete vooludega." (Allik, 2021; lk 109).

Teichmüller andis Tartus elatud 17 aasta jooksul välja 18 raamatut, personoloogia looja (Leibnizi monadoloogia edasiarendus), kes vastandus Darwini evolutsiooniteooriaga, sobitudes selliste vaadetega hästi tolleaegse Tartu haritlaskonda (Allik, 2021 lk 28), kelle hulka kuulus ka Karl Ernst von Baer (1792-1876), olles Teichmüllerile mõttekaaslaseks ja sõbraks tema elu lõpuaastatel (Lvov, 2021).
Suur osa Teichmülleri tööst koosnes filosoofia ajaloolistest uurimustest, eriti antiikfilosoofia kohta, samas ei olnud kunagi ainult ajaloolise huviga. Pigem nägi ta ajalooliste kontseptsioonide mõju kaasaegsele filosoofiale oma spekulatsioonide alusena. Nii pühendus ta hilisemates loominguperioodides ajalooliste uuringute põhjal oma filosoofia väljatöötamisele. Ta propageeris uut filosoofilist lähenemist, mis põhines teadvuse ja teadmise lahutamisel ning pidi ületama nii positivismi kui ka (Teichmülleri sõnul) tühjade abstraktsioonidega töötavad materiaalsed ja idealistlikud süsteemid. Sellise filosoofia arendamine katkes vara tema enneaegse surma tõttu (“Gustav Teichmüller”, n.d.).
1877. aastal välja raamatu „Darvinism ja filosoofia“ (Darwinismus und Philosophie) (Allik, 2021 lk 28). Lisaks suurtele teostele kirjutas Teichmüller ka mitmeid väiksemaid kirjutisi, mis andsid tema tööle mitmekesise välimuse. Märkimisväärsed näited on tema raamat "Wahrheitsgetreuer Bericht über meine Reise in den Himmel" (Tõepärane aruanne minu reisist taevasse), mis väljastati poleemilise eesmärgiga Kantist, ja tema Dorpatis avaldatud raamat "Über die Frauenemanzipation" (Naiste vabastamine), kus ta toetas juba aastal 1877 naiste lubamist kõikidesse haridus- ja ametialastesse tegevustesse, eriti avalikesse ametitesse, ning kritiseeris otsustavalt soolise võrdõiguslikkuse vastaseid seisukohti (“Gustav Teichmüller”, n.d.).

Teichmülleri vaadete mõju erinevatele psühholoogia arengus olulisematele isikutele:
Eduard Tennmann (1878–1936), kes 1931. aastal kaitses doktoritööd Teichmülleri filosoofia kohta (G. Teichmüllers Philosophie des Christentums), oli esimene eestlane, kes valiti võrdleva ja süstemaatilise usuteaduse professoriks. Teos „Hinge surematus“ on põhineb Teichmülleri vaadetel (Allik, 2021 lk 29).

Rudolf Kallas (1851-19139), kes kirjutas esimesena eestlastest psühholoogia raamatu - Gustav Teichmülleri juhendamisel valmis tal doktoritöö „Mäluõpetuse süsteem“, mis ilmus eraldi raamatuna 1897. aastal, kuid ei meenuta millegagi tema juhendaja huvisid või lähenemisi (Allik, 2021 lk 61), Konstantin Ramuli kohaselt oli aga tegemist “Teichmülleri tulise austajaga” (Allik, 2021 lk 62).

Jēkabs Osis (1860–1919) luges Tartu Ülikoolis pärast Teichmülleri surma filosoofilisi aineid, olles esimene lätlane, kes sai filosoofias akadeemilise hariduse – järelikult saab öelda, et Teichmüller õpetas nii eestlased kui lätlased filosofeerima. Järgides Teicmülleri personoloogia õpetust ei panustanud ta küll oluliselt psühholoogia arengusse, kuid ta saab ära märkida Läti esimese psühholoogina (Allik, 2021 lk 63).

Emil Kraepelinil (1856-1926) ja Wilhelm Wundtil (1831-1920) ei olnud Teichmülleriga ühtivaid vaateid. Wundt mainis oma Leipzigist saadetud kirjas Kraepelinile (kes tegeles Tartus eksperimentaalpsühholoogiaga), et ta lehitses Teichmülleri „Religiooni filosoofiat“ ning oli sunnitud lugemise pooleli jätma, sest tema filosoofilised vaated teevad ta üsna heaks kandidaadiks Kraepelini psühhiaatriakliiniku jaoks (Allik, 2021. lk 29).

Pärast Teichmülleri surma leiti, et tema mõju teadusele oli minimaalne, välja arvatud “väike rühm õpilasi, kellel polnud mitte kõige paremad ajud”, samuti peeti veidruseks tema lootust monaadide eeskujul igavesti elada, mille nimel hakkas ta eeldatavasti piirkonna esimeseks taimetoitlaseks. Paraku see teda ei aidanud ning ta suri vaid 55-aastaselt. (Allik, 2021 lk 29)

Kasutatud allikad:

Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Gustav Teichmüller. (n.d.). Universität Basel. [vaadatud 1. novembril 2023]
https://unigeschichte.unibas.ch/fakultaeten-und-faecher/philhist-fakultaet/ philosophie/gustav-teichmueller

Lvov, A. (2021). Gustav Teichmüller’s Epistemological Antidarwinism. Annals of the History
and Philosophy of Biology, Volume 24. Universitätsverlag Göttingen

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: