Tartu Ülikooli psühhiaatriaprofessoriks on Vladimir Tšiž (1 jan 1891 ano – 1 jan 1918 ano)

Descrição:

1981. aastal saab Emil Kraepelini järel Tartu Ülikooli psühhiaatriaprofessoriks Smolenskis sündinud vene aadlik Vladimir Tšiž. Tšiž võttis üle ja jätkas Kraepelini tööd ja hoidis seega elus eksperimentaalpsühholoogiliste uuringute traditsiooni Tartu Ülikoolis. Sellest, et Tšiži tehtud uurimused olid uudisväärtuslikud kõneleb kasvõi see, et enda klassikaks kujunenud teoses „Psühholoogia printsiipides“ arutleb William James ka Tšiži saadud tulemuste üle (Allik, 2021, lk 59-61).*

Sarnaselt Kraepelinile pööras Tšiž oma ülikoolis viibimise aja jooksul teatud tähelepanu ka psühholoogia õpetamisele, lugedes aeg-ajalt (kuni 1904. aastani igal aastal) kõikide teaduskondade üliõpilastele füsioloogilise psühholoogia kursust (Allik, 2021, lk 59-61).


Huvitavat

Nagu Kraepelin, nii ka Tšiž töötas mõnda aega Leipzigis Wundti laboratooriumis. Ta oli Wundti õpilanes amal ajal kui James McKeen Cattell. Tšiž juhendas mitmeid eksperimentaalpsühholoogiaga seotud väitekirju ja tegi ka enda peal katseid. Näiteks leidis ta, et suudab unest eelnevalt valitud ajal ärgata 13 minutilise täpsusega (Allik, 2021, lk 59-61).


* Tulevikus võiks apertseptsiooni ja komplikatsiooni pendli katseid pisut kirjeldada

Allikad

Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Lisamaterjale

Kalling, K. (2016). Emil Kraepelin’s successor prof. Vladimir Chizh, his research methods and –objects. Trames. Journal of the Humanities and Social Sciences, 20(4), 417. https://doi.org/10.3176/tr.2016.4.07

Adicionado na linha do tempo:

Data: