Girgensohni katsed panevad aluse Dorpati religioonipsühholoogia koolkonnale (1 nov 1911 ano – 1 nov 1921 ano)

Descrição:

Dorpati religioonipsühholoogia koolkonna alustajaks on Karl Gustav Girgensohn (1875-1925), kes lõpetab Tartu Ülikooli usuteaduskonna 1896. aastal. Aastatel 1907-1916 oli ta Tartu ülikoolis süstemaatilise usuteaduse professor ning aastatel 1912-1916, 1918 oli teaduskonna dekaan (Allik, 2020b). Ükski teine Eesti kohanimi ei ole seotud kindla psühholoogia koolkonna või nähtuse nimetusega, seega saab seda kindlasti pidada üheks Eesti psühholoogia ajaloo olulisemaks saavutuseks (Allik, 2020a). Girgensohni olulisus seisneb ka selles, et ta hakkas kasutama eksperimentaalset meetodit oma valdkonna uurimiseks (Allik, 2007).

Karl Gustav Girgensohn tuli esimesena mõttele, et eksperimentaalse introspektsiooni meetodiga saaks uurida usulist kogemust, mille uurimist soovisid eksperimentaalpsühholoogid kiivalt hoida oma liistudest lahus. Nimelt arvasid eksperimentaalpsühholoogid, et usulise kogemuse uurimine on pigem filosoofia pärusmaa ja soovisid endale eraldiseisvalt teed rajada, mistõttu jäi usuline kogemus uurimisest puutumata (Allik, 2021; lk 64-65). Inspireerituna Oswald Külpest, alustas Girgensohn 1911. aastal usulise kogemuse eksperimentaalset uurimist (Allik, 2020a). Girgensohni verbaalsete protokollide analüüs tõestas, et ka väga delikaatsete teemade uurimiseks saab koguda andmeid. Katseisikutele esitati tundmatuid tekste erinevatelt teoloogidelt ning katseisikud pidid kirja panema oma mõtted ja tunded tekstide lugemise ajal (Allik, 2007). Lisaks sellele intervjueeris neid, et täpsustada ja saada lisamaterjali raportitele.

Katseid alustas Girgensohn 1911. aastal ja esimese kokkuvõtte kirjutas 1913. aastal. Selle põhjal ilmus teos "Der seelische Aufbau des religiösen Erlebens" ("Usulise kogemuse hingeline ülesehitus") (Allik, 2021; lk 64-65) aastal 1921, mille abil koolkond tõusis rohkem esile (Wulff, 1985). Verbaalsete raportite ja intervjuude analüüsi alusel jõudis Girgensohn järeldusele, et usulisel kogemusel on kolm põhielementi: tunded, pildid ja tahe (Allik, 2021; lk 64-65).

Pärast Girgensohni surma jätkas tema tööd Werner Gruehn (1887-1961), kelle juhtimisel viidi läbi uuringuid ka laste ja noorukitega ning uuriti individuaalsete erinevuste ja ka praktiliste rakenduste kohta (Wulff, 1985). Aastal 1926 avaldas ta teose "Religionspsychologie" (Allik, 2020a) ning 1929. aastal rajas ta Tartus religioonipsühholoogia instituudi (Wulff, 1985). Girgensohni loodud koolkonna mägilisust käsitleb põhjalikult ka Wulff, kes on üks tuntuimaid religioonipsühholoogia ajaloolasi (Allik, 2021)

Huvitavat

Huvitava asjaoluna toob Jüri Allik antud sündmuste kirjeldamisel välja ka selle, et kuna Eesti on üks kõige väiksema usklike osakaaluga riike, on mõnevõrra paradoksaalne, et religioonipsühholoogias niivõrd olulised sündmused hakkavad toimuma just siin (Allik, 2021).

Nii Girgensohn kui Gruehn osalesid omaenda eksperimentides (Allik, 2007; Wulff, 1985).

Girgensohn oli ka ülikooli koguduses organist (Luhamets, 2017).

Girgensohni sugulane oli Wolfgang Köhler, kelle ema oli pärit samast baltisaksa perekonnast kui Girgensohn (Allik, 2021).

Seoses Punaarmee tungimisega Tartusse, otsustas Karl Girgensohn oma naise ja nelja lapsega põgeneda Eestist Saksamaale (Luhamets, 2017).

Põnev fakt Girgensohni uuringute kohta on see, et ta tegeles iga katseisikuga kokku 72 tundi. Milline kannatlikkus uuritava ja uurija poolt (Allik, 2021; lk 64-65)!


Viited

Allik, J. (2007). History of experimental psychology from an Estonian perspective. Psychological Research, 71(6) 618-625.

Allik, J. (2020a). Psühholoogia ajaloo konspekt. Tartu Ülikooli Moodle.

Allik, J. (2020b). Psühholoogia Eestis, 1632-1918. Psühholoogia ajalugu. Tartu Ülikooli Moodle.

Allik, J. (2021). Koolkondade ajajärk. Psühholoogia ajalugu. Tartu Ülikooli Moodle.

Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia ajalugu (p. 64-65). Tartu Ülikooli Kirjastus.

Luhamets, K. (2017). Karl Girgensohni kiri Tartust. Allikapublikatsioon. Kirik & Teoloogia. Vaadatud 20.11.2021 https://kjt.ee/2017/05/karl-girgensohni-kiri-tartust-allikapublikatsioon/

Wulff, D. M. (1985). Experimental introspection and religious experience: The Dorpat School of religious psychology. Journal of the History of the Behavioral Sciences, 21(2), 131-150.

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: