Köhleri teosed panustasid geštaltpsühholoogia rajamisse (1 jan 1900 ano – 1 jan 1920 ano)

Descrição:

Wolfgang Köhler sündis Tallinnas. Köhler oli seisukohal, et ainult assotsiatsioonidest ei piisa psüühika seletamiseks. Lisaks elementidele on olemas jõud ja struktuurid (geštaldid), mis määravad selle, millistesse kogumitesse elemendid ühinevad. Köhlerist sai üks geštaltpsühholoogia rajajatest. Ta fomuleeris mitmed tähtsad põhimõtteid ja teoreetilisi seletusi geštaltismi printsiipidest. Sõnastas kaks selget tunnust, kuidas on võimalik geštalte ära tunda: ülisummeerivus ja transponeeritavus (Allik, i.a).


Köhleri üks olulisemaid teoseid “Geštaltpsühholoogia” ilmub mõnevõrra hiljem, 1929. aastal. Raamat ilmus inglise keeles ja aitas kaasa geštaltistide ideede levikule maailmas (Allik, 2021). Raamat väljendab geštaltistide põhilist ideed, et psüühika ei koosne eraldiseisvatest osadest, vaid toimib tervikuna ehk “tervik on suurem osade summast”.

Eesti psühholoogia ajaloo seisukohast olid Köhleri tööd märgilise tähendusega, sest need seovad Köhleri Eesti ühe olulisima psühholoogia suunaga 20. sajandi alguses - geštaltpsühholoogiaga (Allik, i.a).


Huvitavat

Köhler oli üks väga väheseid, kes väljendas julgelt oma natsivastasust ja hakkas vastu Hitleri poolt antud korraldustele. Ta protestis, et kõik juudisoost professorid (ka Nobeli preemia saajad) vallandati Berliini ülikoolist. Aastal 1933 määrati professoritele kohustus alustada oma loenguid natsitervitusega. Köhler tõstis karikatuurselt käe saluudiks ja ütles:

“Daamid ja härrad, ma tervitasin teid viisil, mille valitsus määras. Ma ei suutnud näha, kuidas seda kohustust vältida, kuid sellegipoolest pean midagi olulist teile ütlema. Olen selles ülikoolis filosoofiaprofessor ja see asjaolu kohustab mind teiega, mu üliõpilased, avameelne olema. Professoril, kes sooviks oma vaateid sõnade või tegudega varjata, poleks siin kohta - te ei austaks teda… Kuigi ma olen kohustatud avama loenguid natsitervitusega, ei ole ma selle ideoloogia pooldaja.” (Henle, 1978).

Köhleri ideid inspireeris suuresti kvantfüüsik Max Planck (Allik, 2021). Elektromagnetismi üks käsitlustest on, et eksisteerib jõuväli, mida pole võimalik üles ehitada üksikutest laetud osakestest (Allik, 2021) - sarnane mõtteviis “tervikust” on esindatud ka Köhleri gešaltpsühholoogia alastes teostes.

On olemas ka geštaltteraapia, kuid on viidatud, et geštaltteraapia seosed geštaltpsühholoogia teoreetiliste alustega on pigem väiksed kui mitte olematud (Henle, 1978). Ka Eestis leidub
praktiseerivaid geštaltpsühhoterapeute, keda ühendab 2010. aastal loodud Eesti Gestaltpsühhoterapeutide Ühing (EGPÜ), mis on Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsiooni liige (Eesti Gestaltpsühhoterapeutide Ühing, 2019).

Kirjandus

Allik, J. (i.a). Osa 1. Psühholoogia ajalugu, SVPH.00.046. Tartu Ülikool.

Eesti Gestaltpsühhoterapeutide Ühing. (2019). Kasutatud 14.12.2021. http://www.gestaltteraapia.ee

Henle, M. (1978). Gestalt psychology and gestalt therapy. Journal of the History of the Behavioral Sciences, 14(1), 23-32.

Henle, M. (1978). One man against the Nazis - Wolfgang Köhler. American Psychologist, 33, 939-944.

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: