Alfred Wilhelm Volkmanni aeg Tartu Ülikoolis (1 jan 1837 ano – 1 jan 0 ano)

Descrição:

Miks on tegemist Eesti psühholoogia seisukohast olulise sündmusega?

Alfred Wilhelm Volkmann (1800-1877) oli Tartu Ülikooli füsioloogiaprofessor (1837-1842) ja rektor (1841-1842). Tema aega Tartu Ülikoolis saab pidada Eesti psühholoogia seisukohast oluliseks, sest Volkmann oli silmapaistev füsioloog, keda võib koos Fechneri ja Weberiga pidada üheks psühhofüüsika rajajateks.

1837. aastal Tartusse jõudes valiti ta Tartu Ülikooli füsioloogiaprofessoriks. Selle järel tegi ta oma kõige olulisema teadusliku avastuse. Nimelt leidis Volkmann, et uitnärvi ärritamine aeglustab südame tööd. Tema katsest selgus, et närviteed ei kanna edasi mitte üksnes erutust, vaid võivad ka pidurdada füsioloogilisi protsesse (Allik, 2020). Sellest lähtuvalt võib Volkmanni pidada närvisüsteemi pidurduse avastajaks, kuigi on ka teisi, kes sellele avastusele pretendeerivad.

Volkmanni võib Fechneri ja Weberiga koos julgelt pidada üheks psühhofüüsika rajajateks. Ta aitas Volkmann Fechneril teha katseid, mis olid aluseks Fechneri teose „Elemente der Psychophysik“ (1860) kirjutamisele (Allik, 2020). Volkmann näitas ka seda, et Weberi seadus kehtib lisaks puudutusele ka nägemises lõigu pikkuse eristamisel (Allik, 2020). Volkmann viis läbi ka nägemisfüsioloogia uuringuid. „Handwörterbuch der Physiologie“ (1846) sisaldab peatükki, mis kirjeldab, miks ei ole nägemise seisukohast oluline, et võrkkesta kujutis on ümberpööratud (Allik, 2020).

Huvitavat

Vähem teatakse seda, et Volkmann leiutas giljotiintahhistoskoobi ehk seadme, mis lubas kujutisi esitada lühikeseks kontrollitud ajaks (Benschop, 1998). Tahhistoskoop sai prototüübiks kõikide fotoaparaatide katikutele. Katik on fotograafias kasutatav seade, mis piirab suletud olekus valguse pääsemist filmile või sensorile. Katikut kindlaks perioodiks avades jäädvustatakse valgustundlikule pinnale püsiv kujutis. Muutes katiku sulgumise ja avanemise kiirust, kontrollitakse fotoaparaadi säriaega.

Kasutatud kirjandus:

Allik, J. (2020). Psühholoogia Eestis 1632-1918. Loenguslaidid. Kasutatud 08.11.2021, https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/1382612/mod_resource/content/1/PS%C3%9CHHOLOOGIA%20AJALUGU%2020-11%20Ps%C3%BChholoogia%20Eestis%201.pdf

Benschop, R. (1998). What is a tachistoscope? Historical explorations of an instrument. Science in Context, 11(1), 23-50. doi:10.1017/S0269889700002908

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: