1 jan 1846 ano - Volkmann kirjutab Wagneri füsioloogia käsiraamatusse peatüki nägemisest

Descrição:

Alfred Wilhelm Volkmann kirjutas 1846. aastal Rudolf Wagneri füsioloogia käsiraamatusse peatüki nägemise kohta (Allik, 2021; lk 30). Alfred Volkmann on Eesti psühholoogia maastikuga seotud just Tartu Ülikooli kaudu, olles nii füsioloogia professor aastatel 1837-1842 (Allik, 2021; lk 30) kui ka ülikooli rektor aastatel 1841-1842 (Tartu Ülikooli rektorid, 1967).

Alfred Wilhelm Volkmann suundus pärast Leipzigis arstiteaduse õppimist (Aunapuu & Arend, 2005) Tartusse, toona Dorpati linna (Allik, 2006). Ta töötas aastatel 1837-1843 Tartu Ülikoolis füsioloogia professorina, seejuures tema valdkondadeks olid peale füsioloogia ka patoloogia ja semiootika (Aunapuu & Arend, 2005). Volkmann jõudis nii Tartus professuuris töötades kui ka ülejäänud elu jooksul teha mitmeid märkimisväärseid teaduslikke avastusi.
Tartu Ülikoolis leidis Volkmann, et närvisüsteem töötab teistmoodi, kui seni oli teatud – nimelt võivad närviteed lisaks erutuse edasi kandmisele ka pidurdada füsioloogilisi protsesse (Allik, 2021; lk 30). Ta avastas selle uitnärvi ja südame töö seost uurides, kui ilmnes, et uitnärvi ärritamine võib aeglustada südame tööd (Allik, 2021; lk 30). Volkmann panustas omajagu aega ka nägemise uurimisele. Tema üheks tuntumaks uurimisteemaks oli see, kuidas me välismaailma tajume, täpsemalt, kuidas me ümbritsevat maailma püstisena tajume, kui oli leitud, et silmapõhja jõudev kujutis on ümberpööratud vormis (Allik, 2021; lk 30; Allik, 2006).

Alfred Volkmann kirjutas Rudolf Wagneri “Handwörterbuch der Psychologie” raamatusse peatüki nägemise kohta (Allik, 2006). Wagneri raamatut kasutati avaldamise järgselt põhilise füsioloogia õpperaamatuna umbes pool sajandit (Allik, 2006), mis viitab tõsiasjale, et tegemist oli maailma psühholoogias ja teaduse arengus küllaltki olulise sammuga. Käsiraamatu kokkupanija Rudolf Wagner, täisnimega Rudolf Friedrich Johann Heinrich Wagner (1805-1864) oli tuntud närvide uurimise poolest (Wikipedia, 20.11.24).

Alfred Volkmanni kõige kuulsamaks leiuks saab pidada pikkuste eristusvõime katsest ilmnenud nähtust – minimaalselt märgatav erinevus (just noticeable difference) (Allik, 2021; lk 31). Katse koosnes kahe kriipsu näitamisest katseisikule, paludes öelda, kumb kriips on pikem (Allik, 2021; lk 31). Seda eristusvõime katset ei peeta psühholoogias mitte ainult võluvaks ja reliaabseks eksperimendiks, vaid psühholoogia esimeseks ametlikuks seaduseks (Allik, 2021; lk 31). See tähendab, et Volkmann on oma avastuste tõttu nii maailma kui ka Eesti psühholoogias äärmiselt olulisel kohal. Alfred Wilhelm Volkmanni järgi on nimetatud ka Volkmanni kanalid (Aunapuu & Arend, 2005). Peale Rudolf Wagneriga füsioloogia õpperaamatu osas koostöö tegemise, on Volkmann teinud ühist teadustööd ka Gustav Theodor Fechneriga (Allik, 2006).

Kasutatud kirjandus
Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Allik, J. (2006). History of experimental psychology from an Estonian perspective. Psychological Research, 71(6), 618–625. https://doi.org/10.1007/s00426-006-0051-9

Aunapuu, M., & Arend, A. (2005). Eponüümid morfoloogias – vana anatoomikumi teadlaste panus. Eesti Arst 84(9), 622-625. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9811

Rudolf Wagner. (20.11.2024). Wikipedia. https://en.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Wagner

Tartu Ülikooli rektorid. (1. detsember 1967). Tartu Riikliku Ülikooli parteikomitee, rektoraadi, ELKNÜ komitee ja ametiühingukomitee häälekandja, nr 34 (681). https://dea.digar.ee/article/truajaleht/1967/12/01/11

Adicionado na linha do tempo:

Data: