27 maio 1986 ano - Sünnib Helen Uusberg

Descrição:

Helen Uusberg (sündinud Helen Uibo) sündis 1986. aastal 27. mail. 2005. aastal alustas Helen oma akadeemilist karjääri, astudes Tartu Ülikooli psühholoogia erialale bakalaureuse tasemes. Sellega paigutas ta samuti esimese nurgakivi oma panusesse Eesti psühholoogia ajalukku. 2008. aastal lõpetas ta bakalaureuseõpingud ning alustas samal aastal psühholoogia alal magistriõpinguid jätkuvalt Tartu Ülikoolis. Peale magistrit suundus ta kohe edasi doktorantuuri 2010. aastal, mille ta lõpetas 2018 doktoritööga „Afektiivsete individuaalsete erinevuste psühholoogiliste mehhanismide uurimine EEG korrelaatidega“, mille juhendajateks olid Jüri Allik ja Kairi Kreegipuu. (Eesti Teadusinfosüsteem, 2024)

Helen Uusbergi töökäik on enamjaolt möödunud Tartus, kuid aastal 2011 töötas ta lühidalt ka Soomes Tampere Ülikoolis nooremteadurina. Peale seda suundus ta edasi Tartu Ülikooli psühholoogia instituuti, kus ta töötas kuni 2019. aastani projekti valdkonna spetsialistina. 2011 alustas ta ka praktilist tööd psühholoogia valdkonnas olles praktiseeriv psühholoog Katriito Nõustamis- ja Psühhoteraapiakeskuses kuni 2015 aastani. Alates 2019. aastast töötab Helen Uusberg Tartu Ülikoolis eksperimentaalpsühholoogia lektorina ning 2020. aasta alguses sai temast ka afektiivse psühholoogia teadur. Tema juhendamisel on kaitstud juba 10 väitekirja. (Eesti Teadusinfosüsteem, 2024)

Vaatamata Heleni võrdlemisi lühikest tööaega teaduspsühholoogia valdkonnas on tema panus teadustöösse juba vägagi märgatav. Eesti teadusinfosüsteemi andmetel on Helen Uusberg avaldanud 34 publikatsiooni, milles 15 on esimese kategooria artiklid (Eesti Teadusinfosüsteem, 2024). Helen Uusbergi Google Scholar’i andmebaasi profiililt on näha, et tema autorlusega artikleid on viidatud 1130 korda (Google Scholar, 2024). Peamised teemad, mida Heleni teadustööd on puudutanud, on emotsioon, afekt, individuaalsed erinevused ja kliiniline psühholoogia. Näiteks on Helen uurinud, kuidas afekti regulatsioon ja generatsioon on seotud vaimsete häiretega lähenedes sellele läbi originaalse mudeli (Gross et al., 2019). Selle uuringu artiklile, mis ilmus praeguse ülevaate kirjutamise ajast (2024) vaid viis aastat tagasi, on juba viidatud 229 korda (Google Scholar, 2024).

Kuigi Heleni teaduskarjäär ei ole veel nii arvukalt täis artikleid ja publikatsioone kui mõnel teisel pikemat aega tegutsenud teadlasel, on ta siiski avaldanud juba märgatava hulga artikleid, mis on teadusmaastikul ka mõjukad olnud. Tema osalusega töödele on juba praegu viidatud sadu kordi. Ajaloolise poole pealt on Helen Uusbergi kajastamine oluline, sest praegu on psühholoogia Eestis äärmiselt kiiresti arenev teadusala, mille kasvutrendi mõjutavad paljud usinad teadlased, kellest üks on ka kindlasti Helen Uusberg. Tema panus kaasaja afekti ja emotsiooni uurimisse on märkimisväärne ning see mõjutab psühholoogia mainet Tartu Ülikoolis hoides seda maailma akadeemia kaardil. Samuti on Heleni kohustused õppejõuna väga mõjukad, kuna ta vastutab Tartu Ülikoolis õpitava eksperimentaalpsühholoogia õppeaine eest, mis harib ja inspireerib ka tulevasi Eesti psühholoogiateadlasi.

Allikad:
Eesti Teadusinfosüsteem. (2024). Helen Uusberg. CV. Kasutatud 25.11.2024 https://www.etis.ee/CV/Helen_Uusberg/est/

Google Scholar. (2024). Helen Uusberg. Kasutaja profiil. Kasutatud 25.11.2024 https://scholar.google.com/citations?user=RG-cyYAAAAAJ&hl=en&oi=ao

Gross, J. J., Uusberg, H., & Uusberg, A. (2019). Mental illness and well‐being: an affect regulation perspective. World Psychiatry, 18(2), 130–139. https://doi.org/10.1002/wps.20618

Pilt: https://ut.ee/et/tootaja/helen-uusberg

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: