12 maio 2024 ano - SA TAIP asutamine

Descrição:

Sihtasutuse TAIP asutamine ja psühhedeelse toega teraapia Eestis

2024. aasta mais asutati Eestis esimene organisatsioon psühhedeelse toega teraapiate uurimise ja teaduspõhise rakendamise arendamiseks. Tegemist on märgilise arenguga vaimse tervise valdkonnas ajal, mil meie elanikkonna vaimse tervise probleemid on süvenemas. 2023. aastal avaldatud Eesti Inimarengu Aruande järgi on vaimse tervise probleemid Eestis kahjuks ulatuslikult levinud. Vaimse tervise häirete levik Eesti täiskasvanud rahvastikus on suur: 28%-l on depresioonirisk, 20%-l risk ärevushäireks, 39%-l unehäirete risk ning 43%-l vaimse kurnatuse ilmingud. 18–24-aastaste hulgas oli 2021. aasta alguses enesekohase küsimustiku põhjal depressiooniriskis üle 50% vastajatest (EIA, 2023). Teisalt on Eestis jätkuvalt ka suur spetsialistide puudus.

Ehkki psühhedeelikumid on enamikes riikides veel ebaseaduslikud, on viimase kahe kümnendi jooksul teaduslik huvi psühhedeelikumide vastu märgatavalt kasvanud. Seda kannustab psühhedeelikumide märkimisväärne potentsiaal depressiooni, ärevuse, post-traumaatilise stressihäire (PTSH) ja sõltuvushäirete ravis. Sealhulgas võivad psühhedeelsed ravimid aidata patsiente, kes ei ole hetkel levinud ravivõimalustest abi saanud (TAIP kodulehelt). SA TAIP on seadnud endale eesmärgiks aidata Eestis ehitada ohutut ja eetilist õigusraamistikku psühhedeelsete ravimite kasutamiseks põhjaliku uurimistöö, haridustegevuse, poliitilise nõustamise ja rahvusvaheliste algatuste teel.

Psühhedeelikumidega toetatud teraapiate uurimine maailmas

Psühhedeelikumid on psühhoaktiivsed ained, mis põhjustavad ebatavalisi teadvusseisundeid. Neid aineid võib keemiliselt sünteesida (näiteks LSD), aga paljud neist ainetest on leitavad looduses ning põlisrahvste juures väga pika ajalooga (näiteks ayahuasca). Teadlased on avastanud, et psühhedeelikumidel on spetsiifilised efektid aju tööle - mis võimaldab muuta mõttemustreid (Aru, 2022).

Psühhedeelikumide mõju teadvusseisunditele hakati teaduslikult uurima möödunud sajandi keskel ja üheks suunaandjaks oli tšehhi päritolu USA teadlane Stanislav Grof (töötas 60ndatel peamiselt LSDga), kellelt ka tabav ja tuntud kirjeldus - tema nimetas neid «psüühiliste protsesside mittespetsiifilisteks võimendajateks». Kõige tänapäevasem termin on aga «psühhoplastogeenid», mis viitab otseselt kõigi nende ühendite ühisele toimemehhanismile: aju neuroplastilisuse ehk teisisõnu vastuvõtlikkuse ja kohanemisvõime suurendamisele (Kunnus, Postimees 5. juuni 2024). 60ndate lõpus psühhedeelikumid keelustati ning uurimistöö peatus. Vähehaaval hakati sellega siiski uuesti tegelema 90ndalte lõpus. Viimastel aastatel on psühheelikumidega toetatud teraapiate uurimine aga Web of Science platvormi andmetel eksponentsiaalselt kasvanud (Joonis 1). Sama allika andmetel avaldati eelmisel aastal pea 150 artiklit erinevates teadusvaldkondades (Joonis 2). Üks värskemaid uurimusi viidi läbi 2024. aastal grupi USA teadlaste poolt, selgitamaks psühhedeelikumide toimet ajule. Sarnaselt varasematele uuringutele leiti et psühhedeelikumi mõjul lakkasid omavahel suhtemast närvirakkude rühmad, mis tavaliselt koos laenglevad. Eriti mõjutas see aju vaikevõrgustiku tööd. Selles kuuluvad neuronid laenglevad ühes taktis, kui inimene on ärkvel, kuid mitte midagi ei tee. Sama võrgustikku peetakse oluliseks sihtmärgiks näiteks korduva depressiooni ravis (Siegel et al., 2024)


Joonis 1. Psüheedelikumidega toetatud teraapiate uurimuste teadusartiklid ja viitamised (vt LISA)


Joonis 2. Psüheedelikumidega toetatud teraapiate uurimise valdkonnad (vt LISA)

Psühhedeelikumide uurimine Eestis
Võib öelda, et psühhedeelikumide mõju uurimine inimese kognitiivsetele protsessidele on saanud alguse Emil Kraepelini töödest, mis panid aluse psühhoaktiivsete ainete uurimisele laiemalt. Ta uuris nende ainete (alkohol, kohveiin, tee, aga ka meditsiinilised tooted nagu klorofomr, eeter jms) mõju tähelepanule, mälule ja keelele, kasutades innovaatilisi psühholoogilisi ülesandeid ja reaktsiooniaja mõõtmist. Näiteks juthis Kraepelin Tartu Ülikoolis Heinrich Dehio doktoritööd “Kofeiini mõju vaimsete protsesside kestusele” (Allik, 2021). Kraepelini “farmakopsühholoogia” (nagu ta ise nimetas) alased tööd (täna “kognitiivne neuro(psühho)farmakoloogia”), olid oma ajast eest ja on vähe tähelepanu saanud (Müller et al., 2005).

Peale Kraepelini Eestis pikemalt sellele valdkonnale suuremat tähelepanu ei pööratud, kuni 2016.a. kaitses Tartu Ülikoolis magistritöö Helle Kaasik teemal “Eesti ayahyasca tarvitajate psüühika”, mis on esimene Tartu Ülikooli Psühholoogiainstituudis koostatud ja kaitstud töö psühhedeelse teaduse valdkonnas. Sellest on ilmunud ka ingliskeelne teadusartikkel (Kaasik & Kreegipuu, 2020), millele on 2024. aasta novembri seisuga viidatud 13 korda. Ayahuascast kirjutas Kaasik ka 2022. aastal kaitstud doktoritöö: "Püha metsaravim ayahuasca: keemilised, psühholoogilised ja spirituaalsed aspektid" (Kaasik, 2022).

Psühhedeelikumide mõju teadvusseisunditele on palju uurinud ka neuroteadlane ja Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor Jaan Aru. Kuna psüheedeelsete ainetega Eestis teadustööd teha veel ei saa, on Tartu Ülikoolis otstitud sellele alternatiive. Jaan Aru juhtimisel avaldati 2023. aastal teadustöö, kus tutvustati esmakordselt psühhedeelset virtuaalreaalsust ja näidati, et sellest võib olla kasu depressiooniga isikute puhul (Kaup jt., 2023). Huvi asja vastu oli võrdlemisi suur ja Eesti teadlaste programmi on kasutusele võtnud teadlased nii Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides kui Saksamaal. Edasi uuritakse täpsemates katsetes, kas programm võib aidata ka patsiente, kellel on depressioon või sõltuvushäire. Lisaks on teadlased teinud ka teoreetilist uurimistööd ja üritanud aru saada, kuidas psühhedeelikumid viivad uute mõtete ja taipamisteni (Tulver et al., 2023). Mis on psühhedeelikumide psühholoogiline mehhanism? Väljatöötamisel on uus mudel, kuidas mõista psühhedeelikumide efekti ajus (J. Aru edastatud info põhjal, 2024).

Psühhedeelikumidega derpessiooniravist on kirjutanud Tallinna Ülikooli emeriitprofessor, psühhiaater ja suitsidoloog Airi Värnik oma 2022. aastal ilmunud raamatus “Depressioonil on mitu nägu”, kus ta viitates senistele teadusuuringutele kirjeldab psühhedeelikumidega toetatud teraapiaid kui võimalikku tulevikuravi. Psühhedeelikumidest on Eestis veel kirjutanud Jaanus Harro, kelle raamatu „Uimastite ajastu“, esmatükk ilmus 2006. aastal ning anti kordustrükina välja uuesti 2017. aastal.

Tänapäeval on psühhiaatrias kõige rohkem kasutatav psühhedeelikum ketamiin, aine, mida kasutatakse eelkõige erakorralises meditsiinis ja anestesioloogias narkoosiks. Ketamiini laia kasutamise peamine põhjus on eelkõige selles, et see on legaalselt igal pool kättesaadav (Kunnus, Postimees 5. juuni 2024). Alates 2024. aastast on Eestis võimaldatud ketamiiniga toetatud teraapia, mida viib läbi seni ainuke vastava väljaõppe saanud psühhiaater Viljar Veede.

Teadlikkuse tõstmine ja ennetamine

Sihtasutusel TAIP on ka väga oluline roll psühhedeelikumidega seonduva osas avalikku teadlikkuse tõstmisel, sh nende nn rekreatiivse tarvitamisega seotud ohtudele ja riskidele tähelepanu juhtimisel. Seni on see valdkond Eesti vaimse tervise probleemide ennetamise maastikul veel katmata.

Sihtasutuse eesmärgiks on ka ühiskonna laiem informeerimine psühhedeelikumidega toetatud teraapiatest, valdkonna arengu toetamine ja psühhedeelikumide kasutamise seadusandliku mudeli arendamine meie tervishoiusüsteemis (Kunnus, Postimees 5. juuni 2024).



Kasutatud kirjandus
Allik, J., 2021. Eesti psühholoogia ajalugu. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Aru, J., 2022. Loovusest ja logelemisest. Ajujutud OÜ.

Eesti Inimarengu Aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. SA Eesti Koostöö Kogu. https://inimareng.ee/et/eesti-inimarengu-aruanne-2023/

Kaasik, H. (2022). Sacred medicine from the forest: chemical, psychological and spiritual aspects of ayahuasca (Doctoral dissertation, Ph. D. dissertation (University of Tartu),< https://dspace. ut. ee/handle/10062/83274>(accessed 15.6. 2023)).

Karl Kristjan Kaup, Vasser, M., Kadi Tulver, Juhan Pikamäe, & Jaan Aru. (2023). Psychedelic replications in virtual reality and their potential as a therapeutic instrument: an open-label feasibility study. Frontiers in Psychiatry, 14. https://doi.org/10.3389/fpsyt.2023.1088896

Kunnus, M. (2024, June 5). Fookus: Psühhiaater Viljar Veede: psühhedeelikumide meditsiinilise kasutamise valdkond areneb pöörase kiirusega. Postimees. https://arvamus.postimees.ee/8035123/fookus-psuhhiaater-viljar-veede-psuhhedeelikumide-meditsiinilise-kasutamise-valdkond-areneb-poorase-kiirusega

Müller, U., Fletcher, P. C., & Steinberg, H. (2005). The origin of pharmacopsychology: Emil Kraepelin’s experiments in Leipzig, Dorpat and Heidelberg (1882–1892). Psychopharmacology, 184(2), 131–138. https://doi.org/10.1007/s00213-005-0239-5

Siegel, J. S., Subramanian, S., Perry, D., Kay, B. P., Gordon, E. M., Laumann, T. O., T. Rick Reneau, Metcalf, N. V., Chacko, R. V., Gratton, C., Horan, C., Krimmel, S. R., Shimony, J. S., Schweiger, J. A., Wong, D. F., Bender, D. A., Scheidter, K. M., Whiting, F. I., Padawer-Curry, J. A., & Shinohara, R. T. (2024). Psilocybin desynchronizes the human brain. Nature, 632. https://doi.org/10.1038/s41586-024-07624-5
SA TAIP - Sihtasutus Teraapia Arenduseks ja Innovatsiooniks Psühhedeelikumidega. (2024). https://www.sataip.ee/

Tulver, K., Kaup, K. K., Laukkonen, R., & Aru, J. (2023). Restructuring insight: An integrative review of insight in problem-solving, meditation, psychotherapy, delusions and psychedelics. Consciousness and Cognition, 110, 103494. https://doi.org/10.1016/j.concog.2023.103494

LSIA

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens:

YouTube: