3 out 1901 ano - Sünnib Elise Käer-Kingisepp

Descrição:

Elise Käer-Kingisepp (neiupõlvenimega lihtsalt Elise Käer) sündis 3. oktoobril 1901. aastal Tartumaal Metsakülas (De Haan et al., 2006, lk 200). Elise Käer-Kingisepp oli üks esimesi Tartu Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud naisi (Anepaio & Laidla, 2022). Tal oli oluline roll psühholoogia üliõpilaste õpetamisel, kuid ta oli osaline ka Ivan Pavlovi mälestuseks moodustatud Ministrite nõukogus ja Tartu Riikliku Ülikooli juurde loodud Pavlovi komisjoni töös, mis vahendasid Pavlovi stalinlike pseudoteaduslike tõlgenduste sisseviimist Tartu Ülikoolis (Kalling, lk 39-40). Psühholoogia seisukohast olid laastaivamad nn Pavlovi-sessioonid, mille eesmärgiks oli puhastada füsioloogia ja psühholoogia kosmopoliidist, mille hulka võidi lugeda ka lihtsalt Lääne autorite refereerimist. Pavlovi enda roll neis arenguis oli tagasihoidlik, kritiseerides nii kommunismi kui selle sisseviimise laadi NSVL-s (Allik 2011, lk 110-114).

Kooliikka jõudes kolis perekond Käerid Tartusse ning Elise alustas õpinguid Tartu linna II algkoolis, seejärel Tartu Puškini tütarlaste gümnaasiumis. (De Haan et al., 2006, lk 200) 1918. aastal puhkes Eestis sõda ja Puškini gümnaasium evakueerus sõja eest Venemaale Voroneži (De Haan et al., 2006, lk 200; Ajalugu – Tartu Aleksander Puškini Kool, 2022). Oma keskkooli hariduse lõpetas Elise Käer Tartu Kooliõpetajate Ühingu Vene gümnaasiumis. 1919. aastal andis Elise Käer sissse avalduse Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, kus ta 1920. aastal alustas õpinguid arstiteaduskonnas. (De Haan et al., 2006, lk 200)

1924. aastal lõpetas Elise Käer ülikooli arstina, aga ta soovis edasi õppida Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna keemiaosakonnas. Teda huvitas sügavalt farmakoloogia ja inimese füsioloogia ning olles veel alles üliõpilane sai temast 1926. aastal farmakoloogia instituudis kõigepealt nooremassistent ning kahe aasta pärast vanemassistent. 1928. aastal alustas Elise Käer tööd eksperimentaal-farmakoloogia õppejõuna alguses 3 akadeemilist tundi nädalas, kuid hiljem juba suuremas mahus. Kolmekümnendatel alustas Käer-Kingisepp oma doktoritööga teemal “Sisesekretsiooni organsubstantside toimest konnavastsetel”, mille ta kaitses 1934. aastal. 1938. aastal sai temast juba farmakoloogia instituudi noorem abiõppejõud ning aasta hiljem sai ta dotsendiks farmakoloogia erialal. Ronides karjääriredelil veel kõrgemale määrati Käer-Kingisepp 1941. aastal Tartu Riikliku Ülikooli farmakoloogia kateedri vanemõpetajaks. 1944. aastal omistati talle professori kutse ja temast sai ka füsioloogia ja bioloogilise keemia kateedri juhataja. (Kingisepp et al., 2001, lk 10-16)

Elise Käer-Kingisepp kirjutas oma elu jooksul väga palju teadustöid: enne esimest maailmasõda 16 artiklit ning näiteks Nõukogude Liidu ajal 25 artiklit ainuüksi meditsiini ajaloost. (Kingisepp et al., 2001, lk 29) Psühhofarmakoloogiast oli ta samuti huvitatud kirjutades artikleid nagu “Reflektoorse talituse muutusi mõningate barbituraatide pikaajalisel manustamisel”, mis oli 1952. aasta eksperimentaalne uuring, “Reflektoorse tegevuse mõjustus mitmesuguste barbituurhappe ühenditega” 1954. aastal ja “Barbitaali kvantitatiivsest määramisest veres ultraviolett-spektrofotomeetrilisel meetodil” 1963. aastal. (Kingisepp et al., 2001, lk 40-41)

Eesti psühholoogia ajalukku on Käer-Kingisepp jätnud sügava jälje, sest ta oli oluline õppejõud, kes õpetas 1968. aastal avatud psühholoogia erialale füsioloogiat (Allik, 2021, lk 108; Kingisepp, 2001, lk 30). Eesti psühholoogia ajaloost lähtuvalt seisneb Elise Käer-Kingisepa olulisus ka Pavlovi töö arendamises. Käer-Kingisepp oli eesti Pavlovi komitee töö organiseerija. (Kingisepp et al., 2001, lk 22-23) Mitmeid Pavlovi töid tõlgiti eesti keelde ning Elise-Käer Kingisepp oli osa Ministrite Nõukogust, kes korraldas Pavlovi Eestisse tulemist (Allik, 2021, lk 110). Elise-Käer Kingisepp oli vägagi inspireeritud Pavlovist ning tegeles ka ise seedimise füsioloogia uurimisega (Kingisepp et al., 2001, lk 21). Käer-Kingisepp on kirjutanud mitmeid artikleid seedeelundkonnale keskendudes, näiteks “Mõningate seedenäärmete talitlus normis ja pikaajalisel mõjutusel mitmesuguste ainetega” 1957. aastal ja “Mao sekretoorse talitluse taastumiseset luminaali pikaajalisel manustamisel” 1959. Aastal (Kingisepp et al., 2001, lk 39-42). Meie instituudiga on ka otsene seos, sest Elise Käer-Kingisepp töötas ja õppis Näituse 2 tänava Uues Anatoomikumis (Kingisepp et al., 2001, lk 16-17).

Lisaks teadusele oli Elise Käer-Kingisepp ka tegus üliõpilasliitudes ja seltsides. 1923. aastal astus ta Eesti Naisüliõpilaste Seltsi ning kiirelt sai ta seal välissuhete komitee juhiks, sest Käer-Kingisepp valdas nii eesti, inglise, saksa, vene ja prantsuse keelt. Samuti oli Käer-Kingisepp ka Tartu Üliõpilaslehe toimetaja. (De Haan et al., 2006, lk 201) Võibolla, et olulisim saavutus väljaspool hiilgavat teadlasekarjääri oli Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu loomine Tartus 1. mail 1926. aastal. Elise Käer-Kingisepp oli esimese koosoleku avaja ning liikumise mõtte algataja. Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu alustaladeks olid probleemid nagu kõikuv majandus, iseseisvusprobleemid naistel, naissoo puudus kõrgetel riigiametite kohtadel ja palju muud, mis osalisel määral endiselt on probleemiks ka praeguses ühiskonnas. (Barkala & Kingisepp, 2001, lk 13-20)

Käer-Kingisepp töötas kuni 1985. aastani ülikoolis, pühendades nii 60 aastat ülikoolis õppides, õpetades ja teadustööd tehes. Elise Käer-Kingisepp suri 10. veebruaril 1989. aastal ja ta on maetud Tartu Raadi kalmistule. (Kingisepp et al., 2001, lk 28)

Ajalugu – Tartu Aleksander Puškini kool. (2022, märts 14). https://www.apkool.ee/meie-kool/ajalugu/

Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 108, 109-110. Loetud 24.11.2024.

Anepaio, L., & Laidla, J. (2022). Esimesed doktorikraadiga naised tänapäeva Eesti aladelt.

Barkala, E., & Kingisepp, A. R. (2001). Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing 1926-1940 (EANÜ ajaloo toimkond & T. Keskpaik, toim.). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Leheküljed 7-25. Loetud 25.11.24.

De Haan, F., Daskalova, K., & Loutfi, A., Tamul, S. (2006). Biographical dictionary of women’s movements and feminisms in Central, Eastern, and South Eastern Europe: 19th and 20th Centuries. Central European University Press. Leheküljed 200-203. Loetud 24.11.2024.

Kalling, K. (2017). Arstiteaduskond stalinlike pseudoteaduste haardes. Stalinist Pseudoscience at the Medical Faculty of the University of Tartu. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, (45), 24-51.

Kingisepp, P. H., Allikmets, L., Viru, A. M., Teesalu, S., Vaasa, I. O., Kalling, K., Pert, V., & Reintam, E. (2001). Elise Käer-Kingisepp 100 (P. H. Kingisepp, toim.). Tartu: Kirjastus Atlex OÜ. Leheküljed 7-33. Loetud 25.11.2024.

1. Pilt Elise-Käer Kingisepa portree Tartu Ülikooli Digiarhiiv https://dspace.ut.ee/items/c6498d9d-ba8c-4105-848b-10a98a6333d5
2. Pilt TRÜ füsioloogiaprofessor Elise Käer-Kingisepp üliõpilastele loengul koeraga katset demonstreerimas. Tartu Ülikooli muuseum https://ajapaik.ee/photo/318909/tru-fusioloogiaprofessor-elise-kaer-kingisepp-uliopilastele/
3. Pilt Elmar Kald
Prof Elise Käer-Kingisepp kõnepuldis (tervishoiupäev)
Tartu Ülikooli muuseum ÜAM F 454:144 F

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: