22 nov 1979 ano - Sünnib Rene Mõttus

Descrição:

Rene Mõttus on sündinud 22. novembril 1979. aastal. Tema uurimisvaldkondade hulka kuuluvad isiksus ning vaimne ja kehaline heaolu (ETIS, 2024). Teda huvitab see, kuidas täpsemalt inimesed omavahel erinevad ning mida need erinevused tähendavad (Mõttus, 2023). Mõttus on muuhulgas hetkel peatoimetaja juhtivas ajakirjas European Journal of Personality ning kuulub nii Euroopa Isiksusepsühhooloogide Assotsiatsiooni kui Eesti Psühholoogide Liitu (ETIS, 2024). 2023. aastal valiti Mõttus ka Tartu Ülikooli isiksusepsühholoogia professoriks ning alates 2013. aastast on ta kaasprofessor Edinburghi Ülikoolis. Mõttus on juhendanud mitmeid doktori-, magistri- ja bakalaureusetöid ning hetkese seisuga olnud kaasautoriks umbes 140 publikatsioonile. Lisaks teadustööle tegeleb ta ka blogi pidamise („People Unexplained“) ning on kaasautoriks isiksuseteemalisele taskuhäälingule („Personality Psychology Podcast“). Professor Mõttuse omab ka praktilist kliinilise töö kogemust, töötades karjääri algusaastatel ka Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus kliinilise psühholoogina.

Mõttus on pikalt toimetanud psühholoogia instituudis Tartu Ülikoolis, kus Jüri Alliku käe all kirjutas doktoritöö. Täpsemalt uuris ta universaalsete isikuomaduste piire ning leidis, et omadused võivad väga palju varieeruda ning populatsiooni keskmisele isiksusprofiilile vastavaid inimesi ei pruugi reaalsuse eriti palju ollagi (Mõttus, 2009). Töö üheks fookuseks oli enesekohaste ja kõrvalvaatajate hinnangute kõrvutamine, mis on oluline samma isiksusepsühholoogia metodoloogilises arengus.

Mõttus on teeninud ka mitmeid teaduspreemiaid. Näiteks enda magistritöö (Mõttus, 2005) raames (juhendajad: Helle Pullmann, Jüri Allik), mis pälvis tunnustust Balti Psühholoogia Konverentsil (ETIS, 2024), hindas ta Eesti isiksusomaduste küsimustiku (IPIP-NEO) psühhomeetrilisi näitajaid ning leidis, et lühemad ja konkreetsemad väited ei alandanud küsimustiku reliaablust ega valiidsust, tänu millele sai kõnealuse mõõdiku kohandada tunduvalt arusaadavamaks, mis võib abiks olla madalama vaimse võimekusega indiviidide puhul. Mõttus on pälvinud (2018) ka Euroopa isiksuseuurijate noore uurija preemia (ETIS, 2024).

Mõttus on normaliseerinud psühholoogia teadusharu omapärasid ning hoolitsenud selle eest, et psühholoogia teadusena küpsemaks muutuks, juhtides enda tegevusega tähelepanu psühholoogia piiridele ja eesmärkidele (Mõttus, 2023). Temalt teadlasena ja psühholoogialt üldisemalt oodatakse sageli inimkäitumise kirjeldamist, mõistmist ja ennustamist, kuid kõiki neist korraga välja selgitada pole võimalik. Psühholoogide poole pöördutakse tihti ebarealistlikke küsimustega, millele viimased proovivad kuidagi ikkagi vastust leida. See aga tähendab (psühholoogia) teaduse piiridest üleastumist ning liialdatud järelduste tegemist ehk empiiria asemel sisetunde kasutamist, millel psühholoogiaga enam seost pole ja meenutab minevikust rohkem rahvapsühholoogiat. Inimloomus on keerulisem, mis teeb psühholoogia keeruliselt omapäraseks kuid mitte kehvemaks kui näiteks füüsika, mis suudab seaduspärasuste valemite abil nähtusi seletada. Mõttus ongi visalt avalikkuse ees (psühholoogia) teadusega seotud erinevaid eksiarvamusi ümber lükanud (Mõttus, 2023). Teadlasena on ta hetkel huvitatud seaduspärasuste leidmisest ja ennustamismudelitest, kuid konkreetsete juhtumite seletamise jätab ta meeleldi teistele spetsialistidele.

Mõttuse sõnul kaldub tänapäevane isiksusepsühholoogia keskenduma liialt gruppide iseloomustamisele. Võime küll avastada tendentse teatud gruppide puhul, kuid see ei tähenda, et esimene ettejuhtuv inimene keskmisele vastaks.
Mõttus on arvestanud tõsiasjaga, et enesekohastest hinnangutest kõige tõesemateks järeldusteks ei pruugi piisata, ent mida ometi enamus isikuomadusi luubi alla võtvad uurimused teevad (Mõttus, 2023). Oma töödes on Mõttus kasutanud paralleelselt nii enesekohaseid kui ka lähedaste inimeste hinnanguid, mis üksteise metodoloogilisi puudusi kompenseerides tõesemate tulemusteni aitavad jõuda. Üks viljakas ja maailmagi mastaabis unikaalne suund on olnud isiksuseuurijate koostöö Eestis Geenivaramuga. Eriliseks teeb selle andmestiku tema suuremahulisus ja detailsus, mida varasemad uurimused pole suutnud veel saavutada, lisaks ka siin kasutati paralleelselt nii enesekohaseid kui pealtvaatajate hinnanguid. Näiteks eluga rahulolu seosed isiksusega on olnud üks populaarsemaid teemasid, milles ühtset arusaama eriti saavutatud pole (Mõttus, 2024). Kuid Mõttus uuris antud teemat erinevaid hinnanguid kasutades, mille tõttu leidis hoopis teistsugused, kuid vastamiskaldeid vähendades tõesemad seosed - selgus et isikuomadused ennustavad väga tugevalt eluga rahulolu.
Huvitavaid uurimusi on palju, kuid üks väljapaistvamaid töid, kus Mõttus on veel osalenud, on 263 ameti ja isikuomaduste seoste uurimine. Karjääritesid ja isikuomaduste hindamine värbamisel on suur äri, samas teaduskirjandust antud teemal napib ning see töö on üks esimesi, mis seda lähemalt uurib (Anni et al., 2024). Nüüdseks on loodud ka eraldi veebilhekülg, kus enda isikuomadustega sarnasemaid ameteid otsida on võimalik.

Kasutatud kirjandus
Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS). (2024). Rene Mõttus. [24.11.2024] https://www.etis.ee/CV/Rene_M%C3%B5ttus/est
Mõttus, R. (2023). Igaüks on isemoodi. Inauguratsiooniloeng, Tartu Ülikool. https://uttv.ee/naita?id=34785
Mõttus, R. (2005). The relationship of cognitive ability to the structure, variability and measurement of personality. Master’s thesis, University of Tartu. https://dspace.ut.ee/items/348af400-eaa7-42ff-80f2-40ca58f8b514
Mõttus, R. (2009). Universal and specific features of personality traits in their various representations. Doctor’s thesis, University of Tartu. https://dspace.ut.ee/items/b58a5373-6a36-4c1a-a706-efe00e31d6d9
Mõttus, R., Realo, A., Allik, J., Ausmees, L., Henry, S., McCrae, R. R., & Vainik, U. (2024). Most people's life satisfaction matches their personality traits: True correlations in multitrait, multirater, multisample data. Journal of Personality and Social Psychology, 126(4), 676–693. https://psycnet.apa.org/doi/10.1037/pspp0000501
Anni, K., Vainik, U., & Mõttus, R. (2024). Personality profiles of 263 occupations. Journal of Applied Psychology. Advance online publication. https://doi.org/10.1037/apl0001249

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: