3 mar 1949 ano - Sünnib Jüri Allik

Descrição:

Jüri Allik on sündinud 3. märtsil 1949. aastal. Akadeemiline elukäik oli tal lihtne ja loogiline: lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogi diplomiga 1973. aastal, 1976. aastal kaitses kandidaadiväitekirja Moskva Riiklikus Ülikoolis ja psühholoogia doktorikraadi sai ta Tampere Ülikoolis 1991. aastal. 1992. aastast tänaseni on ta Tartu Ülikooli professor (Allik, 2021).

Allik on uurinud väga mitmeid psühholoogia valdkondi. Peamine neist on olnud nägemistaju ja psühhofüüsika. Silmapaistvam töö on 1991. aastal ilmunud töö “Näiva arvukuse okupatsiooni teooria” (Allik & Tuulmets, 1991), milles pakuti välja teooria, et arvu asemel hinnatakse hoopis pindala, mille objektid näivad enda alla võtvat. Allik uuris ka silmaliigutusi ning Tartust sai see koht, kus esimest korda mõõdeti täpselt seda, mida silmad teevad, kui sulgeda silmalaud (Allik jt, 1981). Maailmapsühholoogias oli keskseks teemaks 20. sajandil kognitiivne psühholoogia ja hakati uurima ka neuro- ja ajuteadusi. Samal aastal (1981) võitis neuropsühholoog Roger W. Sperry Nobeli preemia ajupoolkerade funktsionaalset spetsialiseerumist puudutavate avastuste eest (“for his discoveries concerning the functional specialization of the cerebral hemispheres”), mille ta tegi 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel (Nobelprize.org, kuupäev puudub). Üldiselt oli II maailmasõda psühholoogia arengule suure tõuke andjaks (Allik, 2021).

Eestis peale ametlikku taasiseseisvumist 1991. aastal algas vaimne vabanemine ning Jüri Allik oli üks uue põlvkonna psühholooge (koos Peeter Tulviste, Jaan Valsineri, Talis Bachmanni, Aavo Luuki jt), kes hakkasid liikuma inglise keelse psühholoogia suunas ja jätsid venekeelsete artiklite kirjutamise sinnapaika. Koos vaimse vabanemisega kulges ka institutsionaalne vabanemine. 1988. aastal asutati Eesti Psühholoogide Liit (EPL), mille eesmärgiks on kõrgetasemelise psühholoogiateaduse ja praksise arendamine Eestis. Liidu esimeseks presidendiks valiti Jüri Allik ning hakati taotlema Eesti osalust maailmas (Internation Union of Psychological Science) ja Euroopas (European Federation of Professional Psychologists). Eesti psühholoogia jõudis taas maailmakaardile, kui Toomas Niit kirjutas Kazdin’i toimetatud “Psühholoogia entsüklopeedias” ülevaate Balti riikide, sealhulgas Eesti psühholoogiast (Allik, 2021). “Psühholoogia entsüklopeedia” avaldamine oli ka oluline sündmus maailma psühholoogia ajaloos. APA ja Oxfordi Ülikool avaldasid selle 2000. aastal ning see oli kaheksaköiteline tipptasemel süntees klassikalistest ja kaasaegsetest teadmistest ning lõplik juhend psühholoogilise teooria, uurimistöö ja praktika iga valdkonna kohta (American Psychological Association, kuupäev puudub).

Suurt tuntust on Allik kogunud ka isiksuse uurimisega, mis on olnud tal pigem kõrvalharrastus. Tema kõige populaarsemat tööd selles vallas on viidatud Google Scholar’i andmetel 1763 korda, milles uuriti Rosenbergi enesehinnangu skaala omadusi 53 riigis (Schmitt & Allik, 2005). Viie faktori isiksuseteooriat on peetud üheks suurimaks saavutuseks psühholoogias (McCrae & Allik, 2002; Allik jt, 2013), kuid hiljuti tuldi välja oletusega, et viie faktori struktuuri universaalsus ei välista väikese arvu isiksuse mutantide olemasolu, kellel on anomaalne isiksuse struktuur (Allik jt, 2018; Allik jt, 2012). Maailma psühholoogias on olulisel kohal 1916. aasta, kui Stanfordi-Bineti intelligentsuse test avaldati. Stanford-Bineti väljatöötamine algatas intelligentsuse testimise kaasaegse valdkonna ja oli üks esimesi adaptiivse testi näiteid. Testi kasutatakse väikelaste arengu- või intellektuaalsete puudujääkide uurimiseks. Test on jätkuvalt kasutusel ning selle viies versioon ilmus 2003. aastal (Cherry, 2023). Isiksuse uurimisel oli oluliseks verstapostiks Minnesota mitmefaasilise isiksuse loend (MMPI) avaldamine 1942. aastal, mis on siis täiskasvanute isiksuse ja psühhopatoloogia standardiseeritud psühhomeetriline test (Drayton, 2009).

Jüri Allik on kahel korral saanud riikliku teaduspreemia, 2020. aastal lausa Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemia ning 2018. aastal tunnustati teda Euroopa Isiksusepsühholoogia Assotsiatsiooni elutööpreemiaga. Samuti on tal Eesti Vabariigi Valgetähe 4. klassi orden (Etis, 2023). Pole kahtlustki, et Allik on teaduses ja psühholoogias olulisel kohal. Veel tänuväärsemaks teeb tema panuse see, et ta on andnud välja eestikeelset kirjandust psühholoogia vallas – näiteks “Ülevaade psühholoogiast”, “Eesti psühholoogia lugu”, mis on olulised materjalid järeltulevatele põlvedele ning Eesti psühholoogia arengule üldiselt. Ei saa mainimata jätta, et ta on ka välja andnud kõige põhjalikuma eestikeelse Freudi kohta kirjutatud ülevaate – “Sigmund Freudi elu ja töö” (Allik, 2021).



Kasutatud kirjandus
Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Allïk, J., Hřebı́Čková, M., & Realo, A. (2018). Unusual configurations of personality traits indicate multiple patterns of their coalescence. Frontiers in Psychology, 9. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2018.00187
Allïk, J., Rauk, M., & Luuk, A. (1981). Control and Sense of Eye Movement behind Closed Eyelids. Perception, 10(1), 39–51. https://doi.org/10.1068/p100039
Allik, J., Realo, A., Mõttus, R., Borkenau, P., & Kuppens, P. (2012). Person-Fit to the five factor model of personality. Swiss Journal of Psychology, 71(1), 35–45. https://doi.org/10.1024/1421-0185/a000066
Allïk, J., Realo, A., & McCrae, R. R. (2013). Universality of the five-factor model of personality. American Psychological Association eBooks (pp. 61–74). https://doi.org/10.1037/13939-005
Allik, J., & Tuulmets, T. (1991). Occupancy model of perceived numerosity. Perception & Psychophysics, 49(4), 303–314. https://doi.org/10.3758/BF03205986
American Psychological Association. (kuupäev puudub). Encyclopedia of Psychology. https://www.apa.org. https://www.apa.org/pubs/books/4600100
Cherry, K. (23.03.2023). Alfred Binet and the history of IQ testing. Verywell Mind. https://www.verywellmind.com/history-of-intelligence-testing-2795581
Drayton, M. (2009). The Minnesota Multiphasic Personality Inventory-2 (MMPI-2). Occupational Medicine, 59(2), 135–136. https://doi.org/10.1093/occmed/kqn182
Etis. (23.02.2023). Jüri Allik CV. https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Allik
McCrae, R. R., & Allïk, J. (2002). The Five-Factor model of personality across cultures. Springer eBooks. https://doi.org/10.1007/978-1-4615-0763-5
NobelPrize.org. (kuupäev puudub). The Nobel Prize in Physiology or Medicine 1981. https://www.nobelprize.org/prizes/medicine/1981/sperry/article/
Schmitt, D. P., & Allik, J. (2005). Simultaneous Administration of the Rosenberg Self-Esteem Scale in 53 Nations: Exploring the Universal and Culture-Specific Features of Global Self-Esteem. Journal of Personality and Social Psychology, 89(4), 623–642. https://doi.org/10.1037/0022-3514.89.4.623

Pilt

Eesti Teadusinfosüsteem, E., & Teadusinfosüsteem, E. (n.d.-b). Jüri Allik. Jüri Allik CV, ETIS. https://www.etis.ee/CV/J%C3%BCri_Allik/est/

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: